KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Gaida Kivinurm ja Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2019, T

) § 82 lg-le 7 ja § 637 lg-tele 3 ja 4, märkis, et pooled on sõlminud selge kokkuleppe, et lepingust tulenev tasu muutub sissenõutavaks lepingu p 4.7 kohaselt arve esitamisest. Kuna hageja ei ole kostjale arvet väljastanud, ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas
2. detsembril 2018 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi summas 52 138,99 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Esiteks on hageja hinnangul jätnud maakohus tähelepanuta, et kostja on hagi õigeks võtnud 52 138,99 euro ulatuses. Nimetatud summast ei kuulu maha arvamisele leppetrahvi, kahju- ja kulutuste hüvitamise nõudeid, koristamis-, haldus- ja garantiikohustustega seotud kulusid. Kulutuste hüvitamise nõuded on arvesse võetud õiendite koostamisel ja need on märgitud õiendite lahtritesse miinusmärgiga. Teiseks vaidlustab hageja tõendite hindamist. Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et hageja poolt esitatud elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistused ei tõenda hageja poolt tööde teostamist. Vastasel juhul ei oleks hageja nime aktidel märgitud. Samuti on maakohus ebaõigesti hinnanud tunnistaja KK ütlusi. Tunnistaja kinnitas, et tema ei tegelenud objekti lõpetamise ega trahvinõuetega. Tunnistaja ei teadnud, kas 17 päeva viivitust oli hageja töö tõttu tekkinud viivitus. Samuti ei lükanud tunnistaja ütlused ümber hageja väidet, et alltöövõtjate lõpetamata tööd segasid hageja tööde tähtaegset teostamist ja lõpetamist. Kolmandaks jättis maakohus hageja juhatuse liikmelt vande all seletuse võtmata ja jättis rahuldamata hageja vastuväite tõendamises tekkinud poolte ebavõrdsuse kohta. Hageja tõendite kogumise taotluse rahuldamata jätmise korral läks hageja arvates kostjale üle tõendamiskoormis, et lepingu sõlmimisel oli tööfront hageja tööde alustamiseks valmis. Elektritööd on otseselt seotud teistest viimistlustöödest. Hageja leiab, et tema ei tekitanud objekti lõpetamisel viivitust. Neljandaks tuleneb tunnistaja ütlustest, et tema on tellinud lisatööjõudu selleks, et hageja lepingulised tööd saaksid tähtajaks valmis. Hageja leiab, et hagejalt ei saanud nõuda, et tagab 24/7 vahetustega tööks kolmekordse arvu töötajaid. Selline tingimus on ebamõistlik ja hagejal on õigus selle täitmisest keelduda. Kostja tellis tööd enda huvides, kuna objektil tekkis olukord, et töötama pidi kolme vahetuse töötajatega ja 24/
3. Seega pole kostjal õigus keelduda hagejale ettenähtud tasu maksmisest ega arvestada leppetrahve. Viiendaks ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et arve puudumine ja õiendil allkirja puudumine tähendab, et hageja nõue pole sissenõutav. Hageja ei pidanud väljastama arvet olukorras, kus kostja teatas hagejale, et arvet ei tasuta. Ei saa nõuda, et ehitusettevõtja tekitaks endale maksuvõla ja kaotaks õiguse osaleda hangetel. Kuuendaks ei arvestanud maakohus asjaoluga, et objekti lõpetamisel esitas kostja samasisulise maksmisest keeldumise ja leppetrahvi nõude kõigile objekti alltöövõtjatele. Sellega on tõendatud, et viivituse ei tinginud üksnes hageja, vaid tervel objektil esines süstemaatiline viivitus juba varasemast ajast. Vastus apellatsioonkaebusele
4. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus jättis hagi põhivõlgnevuse 5649,25 euro osas rahuldamata, samuti osas, 4

§ 635lg 1 mõttes).

Hageja põhinõue on nõue raha maksmise kohustuse täitmiseks, mis võiks kuuluda rahuldamisele

§ 108lg 1 alusel.

Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud

§ 82

lg 7 mõttes sissenõutavaks ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaksid õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töövõtulepingu puhul on töövõtja ja tellija vastastikusteks kohustusteks ühelt poolt nõuetelevastava töö tegemine ja teiselt poolt selle eest tasu maksmine.

1. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p-st 1 tulenevalt apellatsioonkaebuse lahendamisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud järgmised asjaolud:      Poolte vahel
2. detsembril 2012 sõlmitud alltöövõtulepingu nr 10-12GSK.AV järgi oli teostatavateks töödeks G4S uue büroohoone täiskomplektne tugevvoolu elektripaigaldise väljaehitamine ja kõikidele nõuetele vastavana ning laitmatult toimivana kasutusse andmine; Töövõtulepingu p 4.1 kohaselt kohustus tellija tööde kohase teostamise eest tasuma töövõtjale 521 704 eurot (käibemaksuta); Töövõtulepingus on pooled kokku leppinud tasu maksmise ja tööde vastuvõtmise tingimustes (lepingu p-d 4 ja 8); Hageja on kostjale 9 õiendi alusel väljastanud arveid summas 275 479,29 eurot (käibemaksuta) ja kostja on selles summas arved tasunud; Õiend nr 10, milles on märgitud tasu suuruseks 51 360,27 eurot (käibemaksuga), on poolte poolt allkirjastamata ja hageja ei ole kostjale nimetatud õiendis märgitud tööde eest tasu saamiseks arvet väljastanud. Maakohus ei ole eeltoodud asjaolude tuvastamisel eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusõiguse normi.
3. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on kostja vastu sissenõutavaks muutunud tasunõue summas 52 138,99 eurot (käibemaksuga). Poolte poolt esitatud asjaoludel on kolleegiumi hinnangul vaidlus lõpparvelduses, mis tuleneb õiendist nr 10 (vt kostja
4. veebruari 2018 menetlusdokumendi p 1.9, kd II, tl 172). Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud tööde teostamist ega üleandmist. Muuhulgas tugines maakohus lepingu p-le 4.7 ja leidis, et kuna pooled on kokku leppinud, et tasu muutub sissenõutavaks arve esitamisest ja hageja ei ole kostjale arvet väljastanud, siis ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks. 5

§ 637lg 3 mõtte kohaselt.

10.

1. Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendamatult jätnud arvestamata asjaolu, et kohtuväliselt esitas kostja hagejale
2. novembril 2013 tasaarvestuse avalduse, millega luges hageja tasunõude kostja leppetrahvi, kulude hüvitamise ja kahju hüvitamise nõuete tasaarvestamisega lõppenuks (I kd, tl-d 28–32). Sellest tulenevalt on maakohus ebaõigesti jaotanud ka poolte tõendamiskoormise.

§ 186

p 2 järgi võlasuhe lõpeb tasaarvestusega.

§ 197

lg 1 järgi kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tulenevalt

§-st 198 toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Kohtupraktikas on leitud, et tasaarvestuseks on oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist (vt Riigikohtu

1. detsembri 2009 otsus asjas nr 3-2-1136-09, p 22). Kostja on esitanud hagejale kohtuväliselt tasaarvestuse avalduse. Kolleegiumi hinnangul on kostja tasaarvestuse tegemisel tunnistanud hageja tasunõude sissenõutavust, sest pärast tasaarvestuse õiguse tekkimist sõltus tasaarvestuse tegemine ja tasaarvestus üksnes kostjast. Samas ei nõustu kolleegium hageja seisukohaga, et tasaarvestuse tegemisega on kostja hagi õigeks võtnud TsMS § 440 mõtte kohaselt. Samuti ei nõustu kolleegium kostja seisukohaga, et tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks saab üksnes olla esitatud arve (lepingu p 4.7). 10.
2. Töö vastuvõtmist

§ 638

esimese lause alusel kinnitab ka see, et kostja poolt esitatud tasaarvestuse avaldusele oli lisatud kostja poolt allkirjastatud tööde vastuvõtu-ülevaatuse akt ning pooled ei vaidle, et tööd anti kostjale üle

1. oktoobril 2013 (vt maakohtu eelistungi protokoll, III kd, tl 61). Tulenevalt lepingu p-st 8.2.3, kui tellija leiab, et töö vastab lepingu tingimustele, siis koostab tellija akti vastavalt lepingule lisatud vormile ja esitab allkirjastatud akti töövõtjale. Lepingu p-s 8.3 on pooled kokku leppinud, et töö loetakse vastuvõetuks ainult juhul, kui tellija on allkirjastanud akti. Muul juhul, kui tellija on töö eest tasunud, tööd vastuvõetuks ei loeta. Samuti tõendab töö vastuvõtmist, et kostja on nõudnud hagejalt garantiitööde teostamist (nt III kd, tl 14) ja peatellija on ehitusobjekti vastu võtnud
2. novembril 2013 (II kd, tl-d 66–72). Töövõtugarantiist (lepingu p 10) tuleneva nõude puhul on tegemist lepingujärgse täitmise nõudega ja garantiiga ei ole hõlmatud need tellija nõuded, mis ei ole otseselt seotud lepingujärgse täitmise nõudega. Kolleegium märgib, et kostja käitub vastuoluliselt, andes kohtumenetluses teada, et ta ei ole töid vastu võtnud, kuid kohtuväliselt on tasaarvestanud oma nõude hageja tasunõudega ning nõudnud hagejalt garantiitööde teostamist. 10.
3. Töö vastuvõtmisel on tähendus pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist (Riigikohtu
4. aprilli 2018 otsus asjas nr 2-14-61484, p 18). Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse, tõendama töövõtja. Ringkonnakohus on tuvastanud, et kostja on töö vastu võtnud. Töö vastuvõtmine ei muuda

§ 76

lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid 6

§ 115

lg 1 alusel või kulutuste hüvitamise nõue

§ 646

lg 5 alusel) töövõtja tasunõudega või alandades

§ 112lg 1 alusel lepingujärgset hinda (vt nt Riigikohtu 14.

oktoobri 2015 otsus asjas nr 3-2-1-93-15, p-d 11–13).

1. Ringkonnakohtul tuleb kontrollida tasaarvestuse materiaalse eeldusena, kas kostjal on rahaline nõue hageja vastu ulatuses, milles kostja tasaarvestab selle tasunõudega. Kostja on töövõtulepingu rikkumisest tulenevalt esitanud hageja vastu järgmised nõuded:      Leppetrahv 44 232,30 eurot Kahjuhüvitis 108 974,40 eurot Koristamiskulud 3000 eurot Halduskulud 1759,95 eurot Garantiikohustuse rikkumisest tulenev nõue 2257,44 eurot
2. Kostja soovib tasaarvestuseks esitatud nõuete kontrollimist samas järjekorras. Kostja on arvestanud hagejale leppetrahvi summas 44 232,30 eurot. Leppetrahvi õiguslikuks aluseks on

§ 158lg 1.

Poolte vahel puudub vaidlus, et töövõtulepingus sätestatud tööde teostamise tähtaega pikendasid pooled kuni

1. oktoobrini 2013 ja tööd anti kostjale üle
2. oktoobril
3. Leppetrahvi nõude eelduseks on, et hageja on tööde teostamise tähtaega rikkunud. Ringkonnakohtu hinnangul on tööde teostamise tähtaja rikkumine tõendatud. Pooled leppisid lepingu p-s 3.1 kokku, et tellija on töövõtjale tööfrondi lepingu sõlmimise päeval üle andnud lepingu lisaks olevale töövõtu algusnõupidamise protokollile. Lepingu p 3.2.1 järgi on tööde algus
4. detsember
5. Nimetatud protokoll on poolte poolt allkirjastatud ja selles on sätestatud ehitusobjekti üleandmine
6. detsembril 2012 (I kd, tl-d 15 pöördel–17 pöördel). Hageja väitel viibis tööde teostamine teiste tööde tõttu ning hageja ei saanud töid õigeaegselt alustada ega ka lõpetada. Kolleegiumi hinnangul on hageja oma allkirjaga töövõtulepingul ja töövõtu algusnõupidamise protokollil kinnitanud, et tööfront on nõuetekohaselt üle antud. 12.
7. Hageja tegi kohtule ettepaneku võtta hageja juhatuse liikmelt RN-lt vande all seletus tööde tegemisel esinenud takistuste kohta ning et hagejal tuli oodata teiste alltöövõtjate tööde valmimist, et alustada või jätkata hageja töödega. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus põhjendatult hageja seadusliku esindaja vande all üle kuulamata ja selliselt toimides ei rikkunud maakohus menetlusõiguse norme (III kd, tl 158 ja pöördel, maakohtu kohtuistungi protokoll, III kd, tl 172 ja pöördel). TsMS § 2681 reguleerib poole ülekuulamist kohtu algatusel ja selle kohaselt võib kohus sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlemad pooled, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus võib omal algatusel poole vande all üle kuulata ka juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu. Kuid poolel ei ole õigust nõuda, et kohus seda teeks. Selle üle otsustamine, kas kohus soovib omal algatusel poolt vande all üle kuulata või mitte, on kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa (vt Riigikohtu
8. detsembri 2017 otsus asjas nr 2-15-3430, p 19.3). Kolleegium märgib, et hageja pidi olema teadlik, et vastavalt lepingu p-le 6.1 olid pooled kokku leppinud, et pool peab teisele poolele teatama igasugusest lepingulise kohustuse kohast täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kolme tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada. Vastavalt lepingu p-le 6.2 peavad igasugused teated olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sellisele teatele peab teine pool vastama hiljemalt viie tööpäeva jooksul, kui teates ei ole antud muud tähtaega. 7

§ 162

. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei saa leppetrahvi vähendamist nõuda

§ 162

lg 3 alusel.

§ 162

lg 3 sätestab, et lepingupool ei või leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud. Praegusele olukorrale, kus kostja on teinud tasaarvestuse avalduse hageja tasunõude tasaarvestamiseks oma leppetrahvi nõudega, ei ole

§ 162lg 3 kohaldatav.

Hageja ei ole leppetrahvi vabatahtlikult ära maksnud. 12.

1. Kolleegiumi hinnangul oli leppetrahv poolte vahel kokku lepitud nii kohustuse täitmise tagamiseks kui ka kahju hüvitamiseks. Selline eesmärk tuleneb lepingu p-st 11.2.1, mis sätestab, et töövõtjale on teada, et tema poolt lepingu täitmisest sõltub muuhulgas teiste töövõtjate töö ehitusobjektil, kogu ehitusobjekti tähtaegne ja nõuetekohane valmimine, samuti tellija vastutus ehitusobjekti omaniku või ka kolmandate isikute ees, seetõttu võib töövõtja poolt lepingu rikkumise tagajärjeks muuhulgas olla tellijal ulatusliku kahju hüvitamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse tekkimine ehitusobjekti omaniku või muude isikute ees. Sellise kahju on töövõtja omakorda kohustatud hüvitama tellijale. Kaaludes poolte poolt kohtu ette toodud asjaolusid, arvestades poolte õigustatud huvidega, leppetrahvi suuruse ja kohustuse täitmise ulatusega hageja poolt ning vaatamata menetluse käigus ilmnenud hageja halvale majanduslikule seisundile, ei pea ringkonnakohus leppetrahvi vähendamist põhjendatuks. Hagejale oli töövõtulepingu sõlmimise ajal teada, et tegemist on suure ehitusobjektiga, kus on mitmeid alltöövõtjaid, mistõttu on tähtaja järgimine oluline. Leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur, arvestades leppetrahvi funktsiooni ja lepingu tasu. Samuti oli hagejat teavitatud, et tähtaja rikkumine võib kaasa tuua ulatusliku kahju hüvitamise ja leppetrahvi maksmise kohustuse kostjale. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et kostja tasaarvestus leppetrahvi 44 232,30 euro osas on kehtiv.
2. Kuna leppetrahv ei ole piisavalt suur tasunõude lõpetamiseks

§ 186p 2 alusel, hindab kohus järgmisi kostja nõudeid.

Kolleegium käsitleb kahjuhüvitist 108 974,40 eurot, koristamiskulusid 3000 eurot ja halduskulusid 1759,95 eurot. 8

§de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused:  töövõtja on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1);  töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1);  töövõtjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (

§ 115

lg-d 2 ja 3);  tellijale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128);  kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2);  kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töövõtjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3);  rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

13.1. Kolleegium täpsustab, et praeguses asjas ei ole läbivaatamisel lepingutingimustele mittevastava töö üleandmisest tulenevat 137 671,35 euro suurust nõuet kahju hüvitamiseks

§ 115

lg 1 alusel või kulutuste hüvitamiseks

§ 646lg 5 alusel.

Kostja on

1. veebruari 2018 menetlusdokumendis selgitanud, et õiendite ja arvete kontrollimisel selgus, et kostja on juba hageja tasust maha arvestanud kulutused 137 671,35 eurot (III kd, tl-d 86 pöördel–87 pöördel). Maakohus sellele täpsustusele tähelepanu ei pööranud, sest tasaarvestuse kehtivust maakohtu poolt ei kontrollitud. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist olulise täpsustusega. Hageja ei ole apellatsioonimenetluses kohtuväliselt tehtud kulude tasaarvestust vaidlustanud, lähtudes kostja arvestusest, et õiendi nr 10 alusel on teostatud tööde maksumuseks 52 138,99 eurot (III kd, tl-d 89–104). Seega puudub ringkonnakohtul vajadus hinnata töövõtulepingu p 11.9 alusel kostja poolt tehtud kulutusi summas 137 671,35 eurot. Ringkonnakohus jätab sellekohased poolte väited ja tõendid hindamata. 13.
2. Kostja väitel tekkis tal hageja tähtaja rikkumisest (17 päeva) kahju 108 974,40 eurot. Kostja on kohtuväliselt tasaarvestanud sellest 52 574,40 eurot ja 56 400 euro osas teinud menetlusliku tasaarvestuse. Kahju seisneb kostja väitel selles, et kostja tasus OÜ-le WILSON KINNISVARA (peatellija) objekti lõpetamistähtaja rikkumise tõttu leppetrahvi 250 000 eurot. Nimetatud nõude õiguslikuks aluseks saab olla

§ 115lg 1.

Täiendavalt on pooled kahju hüvitamises kokku leppinud lepingu p-s 11.2.

1. Kostja on tõendanud, et tal oli
2. veebruaril 2012 sõlmitud töövõtuleping nr 12GSK–003 OÜ-ga WILSON KINNISVARA (I kd, tl-d 158–200; II kd, tl-d 1–57). Tööde teostamise lõpptähtaeg nimetatud lepingu p 5.2 alusel oli
3. veebruar 2013, mida pikendati kuni
4. septembrini 2013 (II kd, tl-d 54–55, p 4). Kostja andis peatellijale ehitusobjekti üle
5. novembril
6. Peatellija esitas kostjale seoses ehitusobjekti üleandmise tähtaja rikkumisega leppetrahvi nõude pooltevahelise lepingu p 6 alusel. Büroohoone vastuvõtu-ülevaatuse aktis lepiti
7. novembril 2013 kokku leppetrahvis 200 000 eurot, millest 200 000 eurot pidas peatellija kostja tasust kinni ning tingimuslikult 50 000 eurot, kui büroohoone rentnik esitab trahvinõude. Eeltoodud leppetrahvist on kostja pidanud hageja tekitatud kahjuks 108 974,40 eurot, ehk hageja 17 viivitatud päeva 39-st päevast.

§ 161

lg 2 järgi kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Esmalt märgib kolleegium, et kostja ei ole kahju hüvitamisel

§ 161

lg 2 sättega arvestanud ning kostja saaks nõuda hagejalt kahju (108 974,40–44 232,30) 64 742,10 eurot. Samas peab kostja tõendama, et kohustuse rikkumisega tekkis enam kahju, kui on kaetud leppetrahviga. 13.3. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja tõendanud, et 39-st viivitatud päevast olid 17 päeva üksnes hageja tähtaja rikkumisest tingitud. Kostja ei ole tõendanud põhjuslikku seost

§ 127lg 4 alusel. Kui poolte omavahelises suhtes leppetrahvi nõudmisel piisas üksnes hageja 9

§ 115lg-le 1 ja ehitusprahi osas täiendavalt lepingu p 5.8 alusel.

Koristamiskulude osas leiab kolleegium, et tõendamata on hagejapoolne rikkumine, st et hageja jättis enda järelt koristamata. Halduskulude osas leiab kolleegium, et kostja ei ole tõendanud põhjuslikku seost

§ 127lg 4 alusel.

Põhjuslikku seost ei tõenda üksnes kostja poolt esitatud arved (II kd, tl-d 175–178), vaid kostja pidi tõendama, arvestades hageja vastuväiteid, et nimetatud kahju oli tingitud üksnes hageja tähtaja rikkumisest (TsMS § 230 lg 1). 14. Järgmisena hindab kohus kostja garantiikohustuse rikkumisest tulenevat 2257,44 euro suurust nõuet. Garantiikohustuse õiguslikuks aluseks saab olla

§ 155

lg 1, § 650 lg 1 ja töövõtulepingu sõlmimise ajal kehtinud ehitusseaduse § 4 lg-d 1–

1. Vastav kokkulepe on töövõtulepingu p-s
2. Garantiikohustuse rikkumisel saab kostja nõuda hagejalt kahju

§ 115alusel.

Kolleegiumi hinnangul saab kostja nõuda kulutuste hüvitamist summas 447,84 eurot

§ 646lg 5 alusel, sest puudus ilmnes enne töö vastuvõtmist (II kd, tl-d 179–200).

Kostja on hagejat puudusest teavitanud 9. oktoobri 2013 elektronkirjaga ja tõendanud, et hageja vastutab tööde lepingutingimustele mittevastavuse eest. Kuna hageja puudust ei kõrvaldanud, oli kostjal õigus tellida töö parandamine ja nõuda hagejalt kulutuste hüvitamist (III kd, tl 2). Kostja on tõendanud, et pärast tööde vastuvõtmist teavitas ta hagejat töö lepingutingimustele mittevastavusest ning hageja puudusi ei kõrvaldanud (III kd, tl-d 3, 5, 12). Töövõtugarantii toob kaasa tõendamiskohustuse ümberpööramise.

§ 650

lg 1 esimese lause järgi töövõtja poolt töö suhtes garantiikohustuse (töövõtugarantii) võtmisel eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Seega pidi hageja tõendama, et vaidlusalused puudused, millest hagejat teavitati, tekkisid töö üleandmisele järgnenud mittesihipärase kasutamise või hooldamise tagajärjel. Hageja eeltoodud asjaolusid tõendanud ei ole. Kolleegiumi hinnangul ei saanud hageja garantiitööde tegemisest keelduda kostjapoolse tasu maksmata jätmise tõttu, sest töövõtjal lasuv garantiitööde tegemise kohustus ja tellija tasu maksmise kohustus ei ole vastastikused kohustused (vt Riigikohtu 6. oktoobri 2010 otsus asjas nr 3-2-1-73-10, p 33). Garantiikohustuse andmine ja kehtivus ei sõltu töövõtulepingust ja selle täitmisest ei või töövõtja keelduda

§ 111lg-le 1 tuginedes.

Täitmisest saaks keelduda

§ 110

lg 1 alusel, kuid kolleegiumi hinnangul ei ole selle sätte kohaldamise eeldused praegusel juhul täidetud. Kolleegiumi hinnangul on kostja tõendanud, et tulenevalt hageja töövõtugarantiist tuleneva kohustuse täitmata jätmisest on ta kandnud kulutusi summas 1809,60 eurot (III kd, tl-d 4, 6, 17, 23–24). Seega on kostja tasaarvestus 2257,44 euro ulatuses kehtiv.

1. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus tuvastanud, et kostjal on hageja vastu nõue summas (44 232,30 + 2257,44) 46 489,74 eurot. Tasaarvestuse tagajärjel on hagejal kostja vastu nõue (52 138,99 ̶ 46 489,74) 5649,25 eurot.
2. Viimaks lahendab kolleegium menetluslikud küsimused. 16.
3. Kostja on esitanud
4. märtsi 2019 ringkonnakohtu istungi protokolli parandamise taotluse. Protokolli parandamise õigus tuleneb TsMS § 53 lg-st
5. Kostja palub parandada protokolli lk 3 ülaosas sõnad „ … proportsionaalne osa leppetrahvist jagatud viivitatud päevadega ja selles osas esitati kahju hüvitamise nõue 6-le alltöövõtjale“ sõnadega „ … 10