Obsah (5)

§ 3§ 10§ 2§ 15§ 45

2-18-11128 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Ande Tänav ja Iko Nõmm Määruse tegemise aeg ja koht 9. august 2019, Tallinn Kohtuasja number 2-18-11128 Kohtuasi SIA „HK

) § 10 lg 2 p 1 järgi sellega, et avaldaja esitas

1. juulil 2018 võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik sai hoiatuse kätte, kuid ei ole ka pärast seda võlga tasunud.
2. Harju Maakohus jättis
3. augusti
4. a määrusega pankrotiavalduse käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest avalduselt puudused. Mh palus maakohus võlgniku maksejõuetust täiendavalt põhjendada ja tõendada oma nõude olemasolu.
5. Avaldaja selgitas
6. augustil 2019 esitatud menetlusdokumendis, et võlgniku osakapital on 2500 eurot ning tema käive ei ületa 40 000 eurot aastas, mistõttu võlgnikul ei ole võimalik tasuda võlga olemasoleva vara ega tulevikus teenitava kasumi arvel. Võlgniku kohustus tasuda 778 000 eurot on tõendatud menetlusdokumendile lisatud lepinguga.
7. Harju Maakohus jättis
8. septembri
9. a määrusega pankrotiavalduse teist korda käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama avalduse puudused 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Maakohus selgitas avaldajale, et avaldaja ei ole endiselt tõendanud, et tal on võlgniku vastu avalduses väidetud nõue. Avaldaja esitas kohtule inglise keelse dokumendi „Letter of assignment“, mille on allkirjastanud R.I.C.H. Group Trading Limited ja SIA „HK Invest“, kuid ei ole esitanud
10. aprilli
11. a nõude loovutamise lepingut.
12. Avaldaja esitas
13. septembril 2018 maakohtule
14. aprillil 2018 sõlmitud nõude loovutamise lepingu kinnitamata tõlke.
15. Maakohus võttis
16. septembri
17. a määrusega pankrotiavalduse menetlusse ja kohustas avaldajat sama kuupäeva määrusega tasuma 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest 1300 eurot ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks.
18. Avaldaja tasus
19. septembril 2018 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 1300 eurot. 2 2-18-11128
20. Võlgnik ei esitanud kohtule kirjalikku seisukohta, kuid
21. oktoobril 2018 toimunud eelistungil ei esitanud pankrotiavaldusele vastuväiteid. Esimese astme kohtu määrus
22. Harju Maakohus jättis
23. oktoobri
24. a määrusega pankrotiavalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata ja lõpetas võlgniku pankroti väljakuulutamise menetluse. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja määras, et kohtu deposiitkontole kantud 1300 eurot tagastatakse avaldajale määruse jõustumisel. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt väitis avaldaja avalduses, et avaldaja ja võlgnik sõlmisid
25. aprillil 2018 nõude loovutamise lepingu, mille alusel omandas võlgnik avaldajalt nõude 880 000 eurot ja kohustus tasuma selle eest 14 päeva jooksul alates nõude loovutamisest 778 000 eurot. Vaatamata maakohtu
26. augusti ja
27. septembri
28. a puuduste kõrvaldamise määrustele ei esitanud avaldaja kohtule kõiki tõendeid nõude aluse ja selle täitmise tähtaja kohta ning ühestki dokumendist ei nähtu, et väidetav nõue 778 000 eurot oleks muutunud sissenõutavaks. Kuna

§ 3

lg 3 järgi peab kohus võtma tarvitusele abinõud oluliste asjaolude väljaselgitamiseks ja tõendite kogumiseks, kogus maakohus Kohtute Infosüsteemi (KIS) vahendusel tõendeid ning asus nende alusel seisukohale, et avaldaja ja võlgnik ei ole tegelikult avalduses kirjeldatud kokkulepet sõlminud. KIS-ist nähtub, et võlgnik on esitanud

1. augustil 2018 Harju Maakohtule tsiviilasjas nr 2-18-12600 Eesti Vabariigi vastu hagi õigusliku aluseta saadud 880 000 euro tagastamiseks. Eesti Vabariigi (Kaitsepolitseiameti) vastuse kohaselt võtab Harju Maakohtu
2. septembri
3. a määruse alusel kriminaalasjas nr 1-17-8900 arestitud 880 000 euro osas otsuseid vastu kriminaalasja menetleja ning hagi on esitatud eesmärgiga saada arestitud vara tagasi kriminaalasja väliselt. Sellest nähtub, et pankrotiavalduse esitamine on vastuolus

§-s 2 sätestatud eesmärgiga. Avaldus on esitatud kriminaalasja nr 1-17-8900 ja tsiviilasja nr 2-18-12600 mõjutamise, mitte võlausaldajate nõuete rahuldamise eesmärgil. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad 10. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asja samale maakohtule avalduse läbivaatamiseks. Määruskaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus põhjendamiskohustust ja asus kallutatult otsima argumente ning täitma tõenduslikku tühimikku oma argumentidega, mistõttu järeldas maakohus vääralt, et avaldus ei ole esitatud võlausaldajate nõuete rahuldamise eesmärgil. Võlausaldaja soovib oma nõude rahuldamist võlgniku pankrotimenetluses. Maakohus jättis põhjendamatult tuvastamata võlgniku maksejõuetuse, hindamata avaldaja väited ja neid kinnitavad tõendid, sh võlgniku kinnituse oma maksejõuetuse kohta, ning kohaldamata

§ 10lg 2 p 4.

11. Võlgnik toetas määruskaebust, palus selle rahuldada ja maakohtu määruse tühistada ning saata asja maakohtule lahendamiseks. Võlgnik kinnitas, et sõlmis avaldajaga nõude loovutamise lepingu, mille alusel pidi tasuma loovutatud nõude eest avaldajale 850 000 eurot 50 päeva jooksul alates lepingu 3 2-18-11128 allkirjastamisest, kuid ei ole suutnud ega suuda kohustust täita. Seega on võlgnik maksejõuetu. Samuti esitas avaldaja pankrotihoiatuse. Seetõttu vastas pankrotiavaldus seaduses sätestatud nõuetele (

§ 10lg 2 p 4) ega olnud alust jätta seda läbi vaatamata.

Maakohus ei ole määrust arusaadavalt põhjendanud.

1. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb osaliselt täiendada kohtumääruse põhjendusi.
3. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud avaldaja ja võlgniku väide selle kohta, et maakohus on rikkunud määrust tehes põhjendamiskohustust, kuid see ei muuda vääraks maakohtu lõppjäreldust selle kohta, et praegusel juhul tuleb kohtule esitatud pankrotiavaldus jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus selgitab, et kohus võib jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 ja

§ 3

lg 2 I lausega pankrotiavalduse läbi vaatamata mh juhul, kui pankrotiavaldus ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Seejuures on

§ 2

järgi pankrotimenetluse eesmärgiks rahuldada pankrotiseaduses sätestatud korras kõigi võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel võimalikult suures ulatuses ja tagada seeläbi võlausaldajate huvide kaitse. Seda arvestades leidis maakohus õigesti, et pankrotiavalduse võib jätta läbi vaatamata, kui pankrotiavaldus on esitatud muul eesmärgil kui pankrotiseaduses sätestatud korras võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 15. Kuigi avaldaja väidab määruskaebuses, et võlgnik on maksejõuetu ning avaldaja esitas pankrotiavalduse eesmärgiga saada oma nõue rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses, ei ole avaldaja hoolimata maakohtu nõudmisest esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et avaldajal on võlgniku vastu nõue.

§ 10

lg 1 järgi peab võlausaldaja pankrotiavalduses lisaks võlgniku maksejõuetuse põhistamisele tõendama ka nõude olemasolu, sh peab võlausaldaja

§ 10lg 4 järgi esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta.

Praegusel juhul tõi avaldaja pankrotiavalduses esile, et tal on võlgniku vastu

1. aprilli
2. a nõude loovutamise lepingust tulenev tasunõue 778 000 eurot, mis muutus sissenõutavaks 14 päeva pärast lepingu sõlmimist. Oma nõude tõendamiseks ei esitanud avaldaja koos avaldusega ühtki tõendit. Maakohus andis
3. augusti
4. a määrusega avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ja palus avaldajal esitada nõuet tõendavad dokumendid, kuid avaldaja ei esitanud ka seepeale maakohtule nõuet tõendavaid dokumente. Selle asemel esitas avaldaja
5. augustil 2018 inglise keelse dokumendi „Letter of Assignment on the 10th of April 2018“, mille on allkirjastanud R.I.C.H. Group Trading Limited ja SIA „HK Invest“ esindajad. Seega ei ole tegemist avaldaja ja võlgniku vahel
6. aprillil 2018 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga. Maakohus juhtis avaldaja tähelepanu sellele, et esitatud tõend ei kinnita avaldaja nõuet võlgniku vastu, ning selgitas, et 4 2-18-11128 kohtumenetluses tuleb esitada ka võõrkeelsete dokumentide tõlked. Maakohus andis avaldajale
7. septembri
8. a määrusega täiendava tähtaja nõude tõendamiseks. Selle peale esitas avaldaja
9. septembril 2018 kohtule allkirjastamata dokumendi (inglise keelse lepingu tõlke eesti keelde). Tõlkest nähtub, et avaldaja ja võlgnik sõlmisid
10. aprillil 2018 nõude loovutamise lepingu, mille alusel kohustus võlgnik maksma avaldajale nõude loovutamise eest tasu 850 000 eurot 50 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest, kuid dokumenti ei ole allkirjastatud. Seetõttu ei ole teada, kas ja millistel tingimustel sõlmisid tegelikult avaldaja ja võlgnik nõude loovutamise lepingu. Ainuüksi lepingu väidetav tõlge ei kinnita avaldaja nõuet võlgniku vastu. Ühtlasi on avaldaja pankrotiavalduses esitatud väited võla suuruse ja selle sissenõutavuse kohta vastuolus kohtule hiljem esitatud allkirjastamata tõlkega. Eelnevat arvestades leidis maakohus õigesti, et avaldaja ei ole esitanud nõutavaid tõendeid nõude olemasolu ega selle sissenõutavuse kohta. Arvestades seda, et maakohus andis avaldajale kaks korda tähtaja avalduses puuduste kõrvaldamiseks (nõude tõendamiseks), kuid sellest hoolimata ei kõrvaldanud avaldaja avalduse puudusi ega esitanud tõendeid, mis kinnitaksid asjaolu, et avaldajal on nõue võlgniku vastu, oli maakohtul õigus jätta avaldus läbi vaatamata ka TsMS § 340¹ lg 2 I lause alusel. Viidatud sätte kohaselt jätab kohus menetlusse võetud avalduse läbi vaatamata, kui avaldaja ei kõrvalda kohtu määratud tähtpäevaks puudusi. Lisaks saanuks maakohus jätta ka

§ 15

lg 3 p 4 alusel võlgnikule ajutise halduri nimetamata, kuna avaldaja ei tõendanud oma nõude olemasolu.

§ 15

lg 3 p 4 järgi jätab kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud. Sellisel juhul kohus pankrotiavaldust

§15lg 7 järgi edasi ei menetle ja menetlus lõpeb.

16. Tulenevalt

§ 3

lg-s 3 sätestatud pankrotimenetluses kehtivast uurimispõhimõttest otsustas maakohus siiski koguda ise tõendeid, et veenduda, kas avaldajal on nõue võlgniku vastu. Seejuures ei ole maakohus eksinud menetlusõiguse normide vastu, nagu leiab ekslikult määruskaebuses avaldaja. Arvestades pankrotimenetluses kehtivat uurimispõhimõtet oli maakohtul õigus tõendite nappuse korral koguda ise tõendeid ja selgitada välja võlgniku pankroti väljakuulutamise aluseks olevad asjaolud, sh see, kas avaldajal on ka tegelikult nõue võlgniku vastu, hoolimata sellest, et võlgnik seda kinnitab. TsMS § 477 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele või avalduse tõendatust ka juhul, kui võlgnik ei esita vastuväiteid. Sh peab kohus vajadusel nõudma avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Ka

§ 3

lg 3 järgi peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Kuna avaldaja esitatud asjaolud ja tõendid olid puudulikud ning tekitasid maakohtus kahtlusi nõude olemasolus, kogus maakohus põhjendatult pankrotiavalduse lahendamiseks tõendeid omal algatusel juurde ning võttis praeguse asja juurde tsiviilasjas nr 2-18-12600 võlgniku esitatud hagiavalduse Eesti Vabariigi (Kaitsepolitseiameti kaudu) vastu ja Kaitsepolitseiameti vastuse sellele. Tulenevalt maakohtu kogutud tõenditest sisalduvatest andmetest kogus ka ringkonnakohus KIS-i ja elektroonilise äriregistri teabesüsteemi vahendusel täiendavaid tõendeid (Harju Maakohtu

1. septembri
2. a määrus kriminaalasjas nr 1-17-8900 kahtlustatava vara arestimiseks, võlgniku üld- ja isikuandmete ajalugu, võlgniku
3. a majandusaasta aruanne, võlgniku juhatuse liikme KM seosed erinevate äriühingutega, OÜ Finito Market üld- ja isikuandmed ning OÜ Likvideerimisteenused üld- ja isikuandmed). 5 2-18-11128
4. Harju Maakohtu
5. septembri
6. a määrusest kriminaalasjas nr 1-17-8900 nähtub, et Riigiprokuratuur esitas
7. veebruaril 2017 mh AS-i Tallinna Sadam juhatuse liikmele AK-le kahtlustuse altkäemaksu võtmises ja näilike tehingute abil tehtud rahapesus. Kahtlustuse kohaselt võttis kahtlustatav 2014–2015 Poola äriühingu Remontowa Shipbuilding S.A. ja Türgi äriühingu Sefine Denizcilik Tersanecilik Tur. San. ve Tic. A.S. esindajalt TP kaasabil altkäemaksu selliselt, et nimetatud äriühingud sõlmisid TP ja AK kontrolli all oleva äriühinguga R.I.C.H. Group Trading Limited näilikud maaklerlepingud ja nende alusel kanti altkäemaks R.I.C.H. Group Trading Limited pangakontole. Laekunud rahast on TP kandud R.I.C.H. Group Trading Limited pangakontolt 879 863 eurot 50 senti vabatahtlikult Kaitsepolitseiameti deposiitkontole. Riigiprokuratuur taotles selle raha arestimist ning tõi mh esile, et Kaitsepolitseiameti deposiitkontole vabatahtlikult antud rahale võidakse luua näiliselt legaalne alus eesmärgiga saada see tagasi enda käsutusse, kanda edasi kolmandatele isikutele ning muuta konfiskeerimisnõude täitmine võimatuks või oluliselt raskendatuks. Harju Maakohus pidas nimetatud asjaolusid kohtule esitatud tõendite ja põhistuste valguses usutavaks ning arestis
8. septembril 2017 Kaitsepolitseiameti deposiitkontole kantud raha (879 863 eurot 50 senti) kui AK süüteoga saadud vara ja altkäemaksu andmise vahetu objekti.
9. Tsiviilasjas nr 2-18-12600 esitatud hagiavaldusest nähtub, et võlgnik esitas
10. augustil 2018 Harju Maakohtule Eesti Vabariigi (Kaitsepolitseiameti) vastu hagi, milles palus mõista Eesti Vabariigilt välja alusetult omandatud 880 000 eurot ja seadusjärgses määras viivise. Hagiavalduse kohaselt kandis R.I.C.H. Group Trading Limited ajavahemikul
11. augustist 2015 kuni
12. detsembrini 2015 seitsme ülekandega 880 000 eurot selgitusega „KA15700000018 DEPOSIIT“, kuid ülekanded tehti õigusliku aluseta. R.I.C.H. Group Trading Limited loovutas oma alusetu rikastumise nõude
13. aprillil 2018 Läti Vabariigi äriühingule SIA „HK Invest“ (alvadaja), kellelt omakorda omandas
14. aprillil 2018 nõude võlgnik. Hagiavaldusele on tõenditena lisatud Kaitsepolitseiametile adresseeritud inglise keelne dokument „Notice of Assignment on the 10th of April 2018“, millele on R.I.C.H. Group Trading Limited nimel alla kirjutanud EL ja Kaitsepolitseiametile adresseeritud inglise keelne dokument „Notice of Assignment on the 20th of April 2018“, millele on SIA „HK Invest“ (avaldaja) nimel alla kirjutanud samuti E. Lõhmus. Kuigi dokumendid on esitatud inglise keeles, on kohtule mõistetav, et esimese dokumendiga teatas R.I.C.H. Group Trading Limited, et on oma nõude loovutanud SIA-le „HK Invest“ ning teise dokumendiga teatas SIA „HK Invest“, et on nõude loovutanud OÜ-le Ahmose (võlgnik). Neid loovutamise teateid ei ole avaldaja praeguses kohtumenetluses maakohtule esitanud. Siiski ei ole võlgnik ka viidatud hagimenetluses esitanud
15. aprilli
16. a nõude loovutamise lepingut, millest nähtuks võlgniku kohustus tasuda nõude eest. Kaitsepolitseiamet selgitas
17. septembri
18. a vastuses ülanimetatud hagiavaldusele, et raha kanti deposiitkontole seoses kriminaalasjaga KA15700000018, mida kinnitab ka maksekorralduse selgitus, ning raha on kohtumäärusega arestitud ja hagi eseme osas on käimas kriminaalmenetlus. Seetõttu tuleb hagi jätta läbi vaatamata. Mh leidis Kaitsepolitseiamet, et hagiavalduse tegelik eesmärk on saada arestitud vara kriminaalmenetluse väliselt tagasi.
19. Ülalnimetatud asjaolusid ja tõendeid arvestades tekkis maakohul põhjendatult arusaam, et avaldajal ei ole tegelikult võlgniku vastu väidetud nõuet ning pankrotiavaldus on esitatud eelkõige muul eesmärgil kui võlausaldajate nõuete rahuldamine pankrotiseaduses sätestatud korras, sest avaldajal ei ole tegelikult nõuet võlgniku vastu (tegemist on näiliku nõudega). 6 2-18-11128 Riigiprokuratuur on
20. oktoobril 2016 algatatud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduseelnõu 308 SE (kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise direktiivi ülevõtmine) seletuskirja lisa 4 järgi juhtinud juba varem tähelepanu probleemile, et kunstlikult tekitatud pankrotimenetlustega langeb

§ 45

järgi ära konfiskeeritud vara arestimise alus ning seadust tuleks selles osas muuta. Sama probleemi on möönnud ka Riigikohus ja leidnud, et

§ 45võimaldab näilike nõuete abil kuritarvitusi (vt Riigikohtu 7.

detsembri

1. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-68-16, p 48). Ka praegusel juhul viitavad kõik ülalnimetatud asjaolud sellele, et tegelikult ei ole võlgnikul hagis nimetatud nõuet Eesti Vabariigi (Kaitsepolitseiameti) vastu ning avaldajal ei ole ka väidetud nõude loovutamise tasunõuet võlgniku vastu. Tegemist on näilike tehingutega, mille eesmärgiks on koos võlgniku pankroti väljakuulutamisega vabastada Harju Maakohtu
2. septembri
3. a määrusega arestitud raha (879 863 euro 50 sendi) aresti alt. Mh viitab pankrotiavalduse aluseks oleva nõude näilikkusele ka asjaolu, et võlgnikul ei ole majandustegevust ning selle juhatuse liikmeks on isik, kes tegeleb äriühingute likvideerimise ja pankroti väljakuulutamisega. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on võlgnik on asutatud
4. juulil 2017 sissemakset tegemata, võlgniku
5. a majandusaasta aruande kohaselt puudus tal igasugune majandustegevus ning
6. a majandusaasta aruanne on esitamata. Võlgniku juhatuse liige on KM ning ainuosanik on OÜ Finito Market, kelle ainuosanik ja juhatuse liige on samuti KM. KM-ga on äriregistri teabesüsteemi andmetel olnud erinevatel aegadel seotud 149 äriühingut, sh on ta olnud 76 äriühingu juhatuse liige ning suur osa äriühinguid on tänaseks äriregistrist kustutatud. KM on ka OÜ Likvideerimisteenused ainuosanik ja juhatuse liige. Osaühingu veebilehe (www.likvideerimine.ee) andmetel tegeleb ühing mh äriühingute ostmise ja müümisega, likvideerimise ning pankrotiga. Seega on võlgnik äriühing, millel puudub majandustegevus ning mida juhib äriühingute likvideerimisele ja nende pankroti väljakuulutamisele kaasa aitava äriühingu juhatuse liige. Sellest saab samuti järeldada, et võlgnik ei ole tegutsev äriühing, kelle võlausaldajate huvide kaitseks ja nõuete rahuldamiseks tuleks välja kuulutada pankrot. Suure tõenäosusega on võlgniku ainukeseks varaks talle väidetavalt loovutatud nõue.
7. Eelnevat arvestades on maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult tõendeid kogumis hinnates leidnud, et
8. aprilli
9. a nõude loovutamise lepingut ei ole tegelikult sõlmitud ning avaldaja väidetud tehing on näilik tsiviilseadustiku üldosa seaduse TsÜS § 89 tähenduses. Avaldaja ja võlgniku tegelikuks eesmärgiks nii nõude loovutamise lepingu sõlmimisel kui ka selle alusel pankrotiavalduse esitamisel on Harju Maakohtu
10. septembri
11. a määrusega arestitud raha vabastamine aresti alt, kasutades ära

§-s 45 sätestatud regulatsiooni puudusi. Sellisest eesmärgist kantud pankrotiavaldus ei ole aga esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, ning kohus võib jätta selle TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

1. Seejuures ei ole tähtsust sellel, et avaldaja on võlgniku maksejõuetust on põhistatud, sh esitanud võlgnikule
2. juulil 2018 pankrotihoiatuse, kuid võlgnik ei ole sellest hoolimata nõuet täitnud (

§ 10

lg 2 p 1), ning võlgnik kinnitab, et ei suuda kohustust täita (

§ 10lg 2 p 4).

Praegusel juhul jättis maakohus pankrotiavalduse läbi vaatamata seetõttu, et avaldajal ei ole tegelikult võlgniku vastu väidetud nõuet, mitte seetõttu, et võlgniku maksejõuetus on põhistamata. 7 2-18-11128 22. Arvestades ülaltoodud põhjendusi jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse lõppjäreldustes muutmata. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm 8