Hagi alus ja kohtu selgitused Harju Maakohus tegi käesolevas asjas 07.11.2018.a tagaseljaotsuse, millega rahuldas OÜ BB Finance hagi tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus jättis hagi rahuldamata osas, milles hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue ületas 32,37 eurot. Hageja esitas 07.11.2018.a tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 28.01.2019.a käesolevas asjas tehtud Harju Maakohtu 07.11.2018.a tagaseljaotsuse ning saatis asja täies ulatuses uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Harju Maakohus on 02.04.2019.a määrusega teatanud pooltele asja uuest läbivaatamisest. Ühtlasi määras kohus kostjale tähtaja hagile vastuse esitamiseks. Kõnesolev kohtumäärus on kostjale isiklikult e-toimikus kätte toimetatud 02.04.2019.a. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem omapoolset vastust esitanud. Hagi aluseks on poolte vahel 24.05.2016.a sõlmitud laenulepingust nr 87148 tulenev võlgnevus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
2 2-18-10060
Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks: riigilõiv hagi esitamiselt 100 eurot; lepingulise esindaja õigusabi tasu maakohtus 375 eurot (ilma käibemaksuta); riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamiselt 100 eurot; lepingulise esindaja õigusabi tasu ringkonnakohtus 540 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud järgmiselt: nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs 1,13h 120,00/h 135,00 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine kohtule 2h 120,00/h 240,00 eurot; maakohtu otsusega tutvumine ja otsuse analüüs 1,5h 120,00/h 180,00 eurot; apellatsioonkaebuse koostamine ja kohtule esitamine 3h 120,00/h 360,00 eurot. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta. Hageja lepinguline esindaja on nimekirjas nimetatud toimingud teinud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. Hageja on esitanud vastavad tõendid hagiavaldusega. OÜ Julianuse Õigusbüroo osutab teenust 120 eurot/h (käibemaksuta). Lepingulisele esindajale eest makstav summa ei ole ülemäära suur. See on mõistlik ja vastab üldteada olevale teabele õigusabi hinna. Riigikohus on lugenud tavapäraseks õigusteenuse tasumääraks lahendis nr 3-2-198-13 147,49 eurot tunnis, lahendis nr 3-2-1-92-13 120 eurot tunnis koos käibemaksuga ja lahendis nr 3-2-1- 93-13 tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-18-10060 kohtumenetlusega.
lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Lisaks on Riigikohus oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Võttes arvesse tsiviilasjas esitatud menetlusdokumentide mahtu ja asja keerukust, siis ei ole hageja poolt esimeses astmes kantud õigusabikulud täies ulatuses põhjendatud. Kohus võtab siinkohal arvesse, et tegemist on masshagiga, milles hageja on hagiavaldusena kasutamas väljatöötatud ühelaadset vormi. Võttes arvesse hagiavalduse sisulist mahtu ja õigusvaidluse keerukust, asub kohus seisukohale, et hageja õigusabukulud asjaolude väljaselgitamiseks ning hagiavalduse koostamiseks on põhjendatud 100 euro ulatuses. Nõustuda ei saa hagejaga ka selles, et maakohtu 07.11.2018.a lahendiga tutvumiseks ja analüüsiks oleks pidanud kuluma poolteist tundi – kohus loeb selles osas põhjendatud ajakuluks poolt tundi. 3 2-18-10060 Apellatsioonkaebuse koostamise ja esitamise menetluskulude osas viitab kohus ka Riigikohtu seisukohale, et rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses, kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Kolleegium on lisanud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 06.05.2014.a lahend asjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Antud juhul on hageja kaevanud maakohtu otsuse edasi osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata viivise 164,69 euro osas. Võttes arvesse apellatsioonkaebuse mahtu ning selle ulatust, siis asub kohus seisukohale, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 100 euro osas. Kohtu hinnangul ei saa teha etteheiteid hagejale osutatud õigusabiteenuse tunnihinnale. Nii hagiavalduselt kui apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivude laekumise summas 200 eurot on kohus tuvastanud kohtute infosüsteemi järgi. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks
lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 200 eurot ja esindajakulud 260 eurot (käibemaksuta) ulatuses. Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.