Obsah (5)

§ 29§ 55§ 30§ 123§ 23

Ärakiri 4-08-6591 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2009 a Haapsalu kohtumaja Väärteoasja number 4-08-6591 Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretä

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteomenetlus AŠ suhtes Liiklusseaduse § 741 lg 1 alusel kvalifitseeritavas väärteos. 2. Määratud kaitsjale Margus Viira`le makstud tasu 3327 krooni 60 senti jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 1 Ärakiri 4-08-6591 Kaevatav otsus Julgestuspolitsei Liiklusjärelevalve talituse 07.06.2008 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 114941013 karistati AŠ`i Liikluseeskirja § 70 p 1 rikkumise eest – 07.06.2008.a kell 19.47 Lääne maakonnas, Hanila vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare 56 km, liikus Kõmsi küla suunas, juhtis mootorsõidukit Suzuki LT-xxx omamata juhtimisõigust. A.Š pani sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 741 lg 1 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest on A.Š`ile karistuseks määratud LS § 741 lg 1 alusel rahatrahv 3600 krooni s.o 60 trahviühikut. Kaebus 25.06.2008 saabus Pärnu Maakohtusse AŠ kaebus väärteootsusele. Ei nõustu, et otsuses on kirjas, et puuduvad karistust kergendavad asjaolud. Ei nõustu otsusega, kuna hetkel kui politsei tema kõrval peatus, ei juhtinud mootorsõidukit, vaid seisis sellega tee ääres ja fakt, et juhtis mootorsõidukit, tuvastati tema ütlustega. Ei eitanud, et oli juhtinud mootorsõidukit omamata juhtimisõigust. Ei teadnud, et peab kirjutama, et kahetseb puhtsüdamlikult, tema meelest näitas seda see, et tunnistas ise süü üles ja väljendas kohapeal ka kahetsust. Õigused ja kohustused tutvustati talle eraldi lehel, politseiametnik andis korralduse leht läbi lugeda ja allkirjastada, andis selle kohta ka kiirmenetluse otsusele allkirja, kuid sisuliselt talle õigusi ja kohustusi ei tutvustatud. Oma õigustest ja kohustustest sai tegelikult teadlikuks kodus. Leiab, et väärteootsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele. Omakäeliselt antud ütlustes selgitas, et juhtis mootorsõidukit, kuid kindlasti ei kirjutanud, et juhtis mootorsõidukit Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuresaare maanteel nagu on kirjas väärtootsuses, sellel maanteel ei ole kunagi sõitnud ja ei olnud ka mingit kavatsust sellele maanteele minna. Liikus vaid Risti-Virtsu teel. Väärteootsuses on kirjas, et liikus Kõmsi suunas, millega pole nõus, sest seisis vanal Risti-Virtsu teel suunaga Koti poole. Suuliselt tunnistas, et edasine liikumine oleks toimunud Kõmsi suunas. Leiab, et 3600 krooni suuruse trahvi määramisel ei ole arvestatud süüd kergendavaid asjaolusid. Varasemad rikkumised puuduvad. Õpilase puhul ei ole 3600 kroonine trahv väike nagu politseiametnikud väitsid. Palub määrata väiksem rahatrahv, mida tasuda ositi, kuna ema kasvatab teda ja õde üksi, suvel tööl käies eeldatav kuusissetulek ca 3000 krooni, aga soovib trahvi korralikult tasuda. Kohtuvälise menetleja seisukoht kaebuse osas Kohus saatis kaebuse kohtuvälisele menetlejale, kes oma vastuses /tl 14/ palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. Julgestuspolitsei nõustub rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamisega. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteomenetluse käigus omakäeliselt antud ütlustes rikkumise tunnistamist ei saa lugeda süü ülestunnistamisele ilmumiseks, puhtsüdamlikuks kahetsuseks ega ka ühekski teiseks karistust kergendavaks asjaoluks. Kaebaja väide, et juhtimise fakt tuvastati vaid tema enda ütlustega on vale, sest Julgestuspolitsei vanemkonstaabel E.R, liikudes mööda Risti-Virtsu teed, märkas kõrvalteelt Koti küla poolt lähenemas sõidukit, millise info edastas tema järel liikunud patrullidele. Kontrollimise hetkel asus mootorsõiduk Risti-Virtsu tee ja Koti-Kõmsi tee ristmikul ning see kui rikkumise tuvastamise koht on märgitud ka väärteomaterjali. Kohtuväline menetleja leiab, et ei ole rikkunud menetlusõigust, õigused ja kohustused on A.Šile tutvustatud nõuetekohaselt – ta on täiskasvanud isik, teadlik oma allkirja tähendusest, ta ei esitanud ühtki küsimust. A.Šile selgitati kiirmenetluse eripära ja selle kohta on A.Š andnud ka allkirja ülekuulamise protokollis. Karistuse määramisel on arvestatud karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria mootorsõiduki ohutu käitlemise võtteid tundmata võib kaasa tuua fataalseid tagajärgi juhile endale ning lisaks ka paljudele kaasliiklejatele. Karistuse määramisel ei saa 2 Ärakiri 4-08-6591 arvestada varasemate rikkumiste puudumist, sest õiguskuulekas käitumine on iga kodaniku kohustus, mitte võimalus koguda boonuspunkte. Omakäeliselt antud ütlustes ei ole kaebaja väljendanud oma teo suhtes kahetsust, mida menetleja oleks saanud käsitleda karistust kergendava asjaoluna, samuti ei maininud sissetuleku nappust. Lähtudes eeltoodust leiab Julgestuspolitsei, et on igati põhjendatud kaebaja karistamine rahatrahviga sanktsiooni keskmisest määrast veidi suurema rahatrahviga. MENETLUSE KÄIK 20.01.2009 saabus kohtusse A.Š taotlus, milles ta palub määrata talle kaitsja riigi õigusabina. 10.02.2009 kohtumäärusega määras kohus määrata A.Š`ile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud ja kohus määras riigi õigusabi osutajaks advokaat Margus Viira. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde. Kaebuse esitaja kaitsja täpsustas kohtuistungil kaebust. Liiklus ei jõudnud välja Risti-Virtsu maanteeni s.o. kaardil kõige paksemalt märgitud tee. Politseipatrull peatas isiku enne Risti-Virtsu mnt-d, kusjuures isik seisis ATV-ga ja masina mootor ei töötanud. A.Š tunnistas, et on liigelnud vanaema maja ümber, tunnistas võimaliku süü ise üles ja ka kahetses seda. Politseiametnik tegi talle ettepaneku vormistada kiirmenetluse protokoll. Politsei ei tutvustanud alaealisele isikule tema õigusi

§ 55

kiirmenetluse kohaldamine lg 3 – üldmenetlust kohaldatakse siis kui ei nõustu kiirmenetlusega või kui on alaealine. Kiirmenetluse otsust ei olnud võimalik selles menetluses rakendada, sest isik on 18-aastane ja seadus ei luba kaasarvatud 18-aastase isiku suhtes kiirmenetlust rakendada. Ei tutvustatud tema õigusi ega kohustusi nii, et ta oleks piisavalt sellest aru saanud. Politseinik andis lehe, et loe läbi ja allkirjasta. On põhimõtteline vahe isiku suhtes kes on 14 kuni 18 aastat vana. Sellisele isikule tuleb tema õigusi seletada ja antud juhul sellise isiku suhtes ei saa kiirmenetlust üldse kohaldada. Nüüd karistusest. Tuleks arvestada asjaolu, et sõit toimus tõesti ümber vanaema maja. Alates 2006.a.on kaebaja autokoolis käinud ja eksam on tal järgmisel nädalal. A.Š ei ole juhtimisõigust kurjasti kasutanud. Perekonnas on tegemist raske majandusliku seisukorraga, ema kasvatab üksi kahte last ning on olemas kergendavad asjaolud. Need on A.Š süü ülestunnistamisele ilmumine, ta ise väitis kah, et on midagi toime pannud. Politsei ametnik on kohaldanud vale menetlust, on rikutud kaebealuse õigusi. Lõpetada väärteomenetlus, kohaldada KarS § 108 p 10 alusel, kohaldada KarS § 87 sätestatud võimalust lg 1 - arvestades 14-18 aastase isiku kõlbelist ja vaimset taset, võib vabastada karistusest, hoiatust kohaldada. Kaebuse esitaja AŠ andis kohtus ütlusi, et oli just võtnud sõiduvahendi milleks oli ATV, oli läinud sõitma. Sõitis ainult seal kus on märgitud see kollane tee ( näitab kaardil kohtule ) ja punase tee peale kunagi ei läinud. Ennem punast teed jäi seisma. Massu kaupluse ja Ridase tee peal sõitis ja RistiVirtsu maanteel ei sõitnud. Oli jõudnud hekini, jäi seisma ja hakkas ümber pöörama, mootori lülitas välja. Siis sõitis mööda kolm patrullautot ja viimane nendest peatas tema. Pandi puhuma, see asi oli korras. Siis paluti politseiautosse tulla ja seal oli kaks naist. Ütlesid, et peab kirjutama ja näitasid kuhu peab allkirja panema. Siis lükkas ATV vanaema maja juurde tagasi. Õigusi ei seletatud, midagi luges aga ausalt öeldes see tekst oli keeruline, siis pani allkirja, siis kommenteeriti mida peab kirjutama siin, siin ja siin, oli põhimõtteliselt sokiseisundis . Otseselt ei selgitatud miks kinni peeti. Politsei küsis talt juhtimisõigust tõendavat dokumenti. ATV juhtimiseks on küll vaja jah juhtimisõigust, aga tol hetkel ei teadnud, et on vaja dokumenti, et lube on vaja, arvas, et see on nagu roller. ATV on tädipoja oma. Talle ei öeldud, et on vaja juhiluba , võib olla eeldati et on load kuna käis autokoolis. Kui keegi majas sellest juttu ei tee, siis arvas et kõik on korras. Tunnistas politseile jah, et oli eelnevalt juhtinud seda ATV-d. Tema sõitu piirati, sest võib-olla arvati, et pole sellega ennem sõita saanud, et aravati, et äkki võib juhtuda midagi selle sõitmisega. Ei pannud tähele, et sellel ATV-l on küljes registreerimismärk, kuigi ennem sõitu vaatas üle küll ATV. On jah paha tunne ja tunneb ennast lollina, oleks pidanud ennem uurima millega sõidab ja kahetseb seda tegu. Tunnistas enda süüd vabatahtlikult ja kahetseb puhtsüdamlikult seda. 3 Ärakiri 4-08-6591 Suurest teest oli äkki, no kusagil 100 m või 70 m kaugusel kui esimene politseiauto mööda läks. Oli heki taga, aga hekk ei olnud seal pidev. Seisis sel hetkel kui politsei autod mööda sõitsid ja viimane auto pidas kinni ja nad tulid tema juurde. Seisis 4-5 minutit ühe koha peal. Lepingute sõlmimisega polnud ausalt öeldes varem kokku puutunud, mobiililepingud on kõik olnud läbi vanemate tehtud. Tunnistaja E.R andis kohtuistungil ütlusi, et 07.06.08 oli tööl. Tulid Saaremaalt komandeeringust, liikusid Ristu-Virtsu mnt- lt Risti suunas,

1. km nägi tulemas ATV-d, mis liikus Risti- Virtsu trassil, ütles raadiosaatjaga edasi, et tuleb selline ATV trassi poole, et peatage ja kontrollige. Tema taga oli veel paar autot, ise liikus edasi ja taga oli patrull Männamaa ja Alpius, nemad peatasid ATV, vahe võis olla 200 – 300 m. Oli eravärvides politseisõidukiga. Nägi ATV –d Risti- Virtsu mnt poole suundumas, ta tuli vasakult poolt. Kõrvaltee on kerge kurviga, paralleelselt oleks mnt- ga läinud. Tihe võsa kahel pool teed, nägi ka korraks, üle 10 m nähtavust ei olnud. Elamuid tähele ei pannud. Tunnistaja B.A. andis kohtus ütlusi, et 07.06.08 - oli tööl, liikusid Risti- Virtsu mnt mööda Tallinna poole. E. R andis raadio teel teada, et 56 km ATV liigub Risti- Virtsu maanteele kõrvalteelt vasakult ja peale seda nägid kuidas ATV aeglaselt liikus Risti- Virtsu mnt suunas, ääre lähedale. Peatasid teda vilkuritega, sõitsid talle ühe nurgaga ette. Männamaa läks sõidukist välja kontrollima ja siis manööverdas auto ATV taha. Peatumise hetkel oli ATV Risti- Virtsu mnt äärel ja suunaga Kõmsi poole. Kontrollimisel selgus, et isikul puudub vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus, kuna tal dokumente kaasas ei olnud, siis Männamaa jäi tee äärde valvama ja politseisõidukiga sõitsid suvilasse, tõid ta ID–kaardi ja jätkasid materjali vormistamist. Käisid tema kodus, hoovis oli ta enda ema, siis keegi oli veel, üks naisterahvas. Inimesed kes olid maja juures, nad rääkisid. Isik tutvus õiguste ja kohustustega, vastuväiteid ei olnud, nõudmisi pretensioone ei esitanud, oli kohapealse menetlemisega nõus. Rohkem midagi lisada ei ole. Peale materjali vormistamist lasid tal ATV suvila hoovi lükata ja seal siis suhtlesid ka emaga. Kuna Männamaa suhtles temaga, siis ei tea, mis emal mureks võis olla. ATV peatee peale ei jõudnud sõita, oli ääre peal, kruusa osa peal juba, kui ta oleks nüüd tagasi keeranud, siis ta oleks pidanud juba asfaldi peale sõitma. Ta oli suunaga Kõmsi poole. Kui ta oleks alustanud liikumist Risti- Virtsu mnt poole, siis oleks keeranud Kõmsi poole ja ka ümberpööramisel oli Kõmsi poole. Kuna oli politseioperatsioon ja kontrollisid kõiki sõidukeid, siis peatasid ATV. Politseisõiduki asukoht oli peatamisel seisis ATV paremal küljel (joonistab kaardile asukohad tl 35) . 1 on ATV, see oli Risti – Virtsu teepeenral ja siis sõitis tema juurde. Männamaa läks välja teda kontrollima, siis keeras sõiduki kõrvalteel ümber esiosaga ATV poole. ATV taha. Siis paiknes politseisõiduk kõrvalteel. Pärast seda läksid veel tema kodu juurde. Siis politseiauto jäi ATV-st veel tahapoole kõrvaltee peal. Algselt kui peatas sõidukit, siis oli auto mnt- l, siis oli kõrvalteel. ATV oli kogu aeg sama koha peal kui vormistasime. Maastik ja olustik - see oli võsastunud. Ümbruses maju märgata ei olnud. Suvila, kus käisid dokumente toomas asus 200 m kaugusel umbes. Suvila juurest ATV näha ei olnud. Võsa jäi ette, tihe võsa. Kontrolli teostasid tänu sellele, et R. teatas. ATV sõitis kui teade tuli. Pidasid kinni ATV liikumise pealt, see ei seisnud vaid sõitis. Ta sõitis Virtsu – mnt- l, sama maanteed mööda kus nemad sõitsid, ta oli suunaga Virtsu suunas ja asus Risti- Virtsu mnt-l ja seal pidasid ta kinni. Tulid talle vastu. Punaste vilkuritega andsid peatumise märke, ta pööras kõrvalteelt, hakkas keerama. Teepeenar ei ole Risti- Virtsu maantee. Nägi isikut liikumas Risti- Virtsu maanteel. Nägid, et ta pööras ja peatamise hetkel oli ta Risti- Virtsu mntl. Kõige rohkem meeter sõitis ta Risti- Virtsu mntl. Reageeris peatumismärguandele. ATV liikus ja peatasid ta liikumisel. Ta sõitis vastu. Meetrites hinnata ei oska, kui kaugelt teda nägema hakkasid 25- 30 m. Risti- Virtsu mntl nägid 25 m kauguselt, et sõidab vastu ATV. Kinnipidamise hetkeni sõitis ATV 1 m, hoog oli väga väike. Rehvide veeremisega suutsid hinnata liikumist. Joonistatud skeemil nr 1 on ATV, 2 on politseisõiduk. Ta oli suunaga Kõmsi poole ja asfaldi ääres. Ta oli paremal pool tee ääres. Ta oli Risti- Virtsu mnt liivaribal, kõrvaltee osas selle järgi siis juba vastassõidusuunas. 4 Ärakiri 4-08-6591 Tunnistaja M M andis kohtus ütlusi, et see oli eelmise aasta juunikuu algus kui Š ATV juhtis ja nad teda peatasid. Risti-Virtsu mnt- l tulid just Saaremaalt ja ees sõitis R., kes ütles edasi, et tuleb ATV ja siis nägid kohe ATVd - nägi tol hetkel kui ta oli Risti- Virtsu mntl. Kas ta hakkas siis tagasi pöörama või neile vastu, siis panid vilkurid peale ja peatasid ta. ATV- le sõitsid külje peale. Läks autost välja ja B. jäi autosse talle ette. Juhtimisõigust Šl ei olnud, isikut tõendavat dokumenti tal kaasas ei olnud, ATV oli arvel ja selle jaoks on vaja juhtimisõigust ja sõita ei tohi. Kuna dokumente kaasas ei olnud, siis B käis temaga kodus, et oleks isikut lihtsam tuvastada. Noormees ütles, et ta ei ela kaugel, siis andsid võimaluse kodus ära käia. Kuigi andmebaasi järgi isik klappis. Toodi dokumendid ja siis hakati vormistama. 56 km koha peal teda nägi, kui peatas. Nägi teda seal peatumas. Sõiduk liikus. Kuna seal tee ääres oli võsa palju, siis 1- 2 m liikus, siis ta oli trassi peal. Ei väida, et ta oli seal telgjoonel, ta oli asfaldi piiri ääres, selles suunas, mis läks Virtsu peale. Rikkumise koha maastik oli - lauge kurv ja üle kurvi läheb mõlemale poole väga pisikene külatee. Roheline aeg, tihe võsa ja maju lähedal näha ei olnud. Kui väärteomaterjali ära vormistasid, siis lasid ATV tal koju lükata, sõitsid temale järgi siis kuni koduni ja siis õues vestlesid natuke noormehe emaga. Ema oli väga ärritunud ja pahane, et nad tema poega karistasid. Ema ei olnud teadlik, et selle jaoks oli vaja juhtimisõigust, nad olid ainult paar päeva seal olnud, vist vanaema juures. Ja ta arvas, et juhtimisõigust ei olnud vaja selle aparaadi jaoks. Oli politseioperatsioon, mille ülesandeks on tabada võimalikult palju kas joobes või loata juhte, et võimalikult palju sõidukeid kontrollida. E.R nimetas seda sõidukit, siis sellepärast peatasid. Sõitsid AŠi viibimise kohta mööda külateed. Kui kinni pidasid ta, siis ATV asus külatee ja Risti – Virtsu mnt ristmikul. Kui koju sõitsid, siis mööda küla teed. ATV asus küla tee ja Risti- Virtsu mnt ristmikul. ATV asub ju Risti- Virtsu mnt peal. ATV asub teeservas, see on teeperv nagu, ta oli asfaldi servas. Selgitus tl 36 joonisele - ATV oli vasakul pool tee ääres. Mingi 1- 2 m nägi teda liikumas seal, sest siis ta jäi seisma. Kuidas ta ristmikule sai, seda ei tea. Ta oli ristmikul, sellepärast panigi rikkumise kohaks selle tee nimetuse. Kui ta on ristmikul, siis see ristmik läheb selle tee alla. Tema ütles, et ta sõitis seal teede peal ja maja ümbruses. Küsis kuhu ta edasi tahtis liikuda. Ta saab sõita kas siis Kõmsile või tagasi. Ei teadnud selle teise tee nime, sellepärast oli märgitud Risti-Virtsu mnt 56 km. Rääkis talle menetlusvormidest, nii üld- kui kiirmenetlusest. Kuna noormees on 18 aastane, siis oli nõus kiirmenetlusega. Siis ulatas talle kiirmenetluse paki, siis pööras paberi poole, kust luges õigused- kohustused. Ta luges läbi, kirjutas allkirja alla, inimene on sellisel juhul oma õigustest kohustustest aru saanud kui ta seda allkirjaga kinnitab, tegemist oli kiirmenetluse otsuse poolega, mis jääb politsei poolele. Ta ei soovinud kohapeal oma õigusi realiseerida. Ütles, et siin on õigusedkohustused, lugege läbi, kui on küsimusi, siis küsige, kuna tegemist on juriidilise tekstiga, siis saab seletada veel. Tal küsimusi ei olnud, pani allkirja, ta on täiskasvanud inimene. Kohapeal nõustumise kohta - pakkus kaks menetlusvormi välja, ütles, et kiirmenetluse koha peal tegemise võimalus on ja rahatrahv on kuni 6000 krooni. Ta sai kohapeal aru, et teda on trahvitud 3600 krooniga koha peal. On veendunud selles. Ei tekkinud küsimust, et tal oleks arusaamatusvõimetus või muu takistav asjaolu, et ta aru ei saaks. Aja vahe, kui Š tuli kodust dokumentidega ja kui ta hakkas ATV lükkama, oli 10 – 15 minutit. Peatamise aeg kuni koju dokumentide järgi aeg võis olla kokku 5 minutit. Kogu protsess võis aega võtta alla poole tunni. Üle selle ei läinud. Kui kontrollis arvutist isikut ja dokumente küsisid, see võttis aega 5 minutit. Protokolli vormistamine toimus 15- 20 minutit. Tunnistaja A S andis kohtus ütlusi, et 07.06.08 teab, et tema talle seda ATV- d lubas. Algul nagu ikka maal, vead mingeid asju ja tõmbas põllu peal mingit äket, et saada vana rohtu lahti, A ka proovis ja siis ta küsis, kas vana tee peal võib ka proovida. Läks ja proovis ja tagasi ei tule. Nägi, et ta seisis seal, aga I oli teiselt poolt vaadanud ja ütles, et politseiauto seisis seal. Tema nägi ainult ATV- d seal. See tee läheb ja viimane nurk, mis läheb Risti- Virtsu mnt- le, see keerab suhteliselt järsku ja siis nägi ainult ATV- d, mõtles, et äkki ta kukkus. Nägin, et ATV on püsti. ATV asus – 5 Ärakiri 4-08-6591 endine Risti- Virtsu mnt, mis on nüüd nagu külavahe tee või kolhoosi tee, uus tee on tehtud kõrvale nagu siin Haapsaluski ja vana tee lookleb kõrval. Ei oska öelda meetreid täpselt ATV kaugusest mntle, nurk keerab suhteliselt järsku ära ja kraavi peal on võsa, siis nägi, et ATV seisab, tavaliselt pargivad patrullid ennast sinna ära. ATV-d nägi, et ta oli nii palju seal taga pool. Võib-olla mingi 5- 6 m suurest teest, sest muidu ei oleks seda näinud. Asus vana Risti- Virtsu mntl, ta oli nagu kaugel ja tee keeras, nägi külje pealt, ei oska öelda, kummal pool tee ääres ta seisis. tema ja ATV vahemaa võis olla 150 m umbes. Seal on nii, et see nurk on täitsa paras, maja jäi täpselt kahe tee vahele. Maja on uue ja vana tee vahel. Kuna vana tee läks täpselt , et sealt ongi järsem kurv ja seal ATV seisis enne seda suurt teed, sest suurel teel ta kindlasti ei sõitnud. Kuulis teda sõitmas. Ju ta küsis kas ta võib minna, siis ta läks, hääl läks, seal on võsa ees. Kui ta seisis seal, kus ta nagu oli, siis mööduvad politseinikud pidid nägema, et ta seisis, sest sealt ei olnud kuhugi võimalik minna kui ots oli sinna poole. Selgitused tl 37 joonise juurde - politseiautot ei näinud. See on Risti- Virtsu mnt. Maja juurest läheb väike jalgrada vana tee peale. Seisis siin kohe kindlalt, sest ei oleks teda oma asukohast näinud. Inge tuli ja ütles, et politseiauto seisis seal ja tema sinna torkima ei läinud. Teab et selle sõiduki juhtimiseks peab olema juhtimisõigus. Teadis, et A käis autokoolis, et ta läks sinna juba tükk aega tagasi. Teadis, et ta käis ja sellest oli niipalju aega juba möödas ja tema viga, et ei küsinud, et näita nagu luba. See käib mingi 3- 4 kuud see autokool,. Aga sellest jutust oli möödas pool aastat. Kuulis ATV- d sõitmas ja mingi aeg hääl lõppes. Aja vahe võis olla kui hääl lõppes ja läks vaatama võis olla 15 minutit. Ega päris 5 minuti pärast ei lähe ka, et mis juhtus siis. Š vahepeal kodus ei käinud. Siis kui avastasi, et politsei on seal, siis just imestasid, et tuli ATV lükates, siis ütlesid, et ta oleks võinud sinna jääda, ta ütles, et ei, ta ikka lükkas selle ära. Grillimise koha pealt oleks näinud, kui keegi oleks tulnud maja juurde. Kui ATV-d A lükkas, siis tuli politseiauto tagant. Läks At otsima sama teed mööda kus A liikus. Vana tee peal ei sõida tavaliselt mitte keegi. Teinekord võibolla naabrimees käib ja teisest kohast üks naabrimees käib mõnikord põhurulle vedamas. ATV ees on üks koht ja siis ütles, et see ei ole kütusepaak, on dokumendi koht. Seal olid ATV dokumendid. Ši dokumente seal ei olnud, suvel kui maal olete ja selliselt seal toimetad, siis ei kanna ju rahakotti ega dokumente kaasas. Tunnistaja I Landis kohtus ütlusi ,et arvab, et teab kõike. Alates sellest kui poiss sõitis ATV- ga, ei teadnud, et peavad olema juhiload, arvas, et on pisikese mootoriga sõiduk mis on võrdväärne jalgrattale. Teab täpselt seda kuskohast ta sõitis. Ta sõitis sellel teel, mis läheb Risti- Virtsu mnt tagant, selline kitsas vana tee. Kokkulepe oli, et mitte mingil juhul me ei sõida suurel teel, see on teatavasti Risti – Virtsu mnt, kus teatavasti praamide tulemisega on suured autode kolonnid ja see ei olnud ka tema huvi. Nägid, et tuli esimene politsei auto, teine ja kolmas. Kuulatasid, kas ATV sõidab. Siis tuli vaikus. Läks mööda Risti-Virtsu mnt- d see on asfalttee, kus auto sõitis, see lõik on lühem, kui see kus poiss sõitis. Läks pikalt- pikalt, ei näinud kusagil politseiautot ja mõtles, et ju siis on pääsenud. Siis nägi lõpuks politseiautot, ta oli ilmselt seal, kus poiss tavaliselt ümber keeras. Natukese aja möödudes tulid politseinikud ka mööda seda teed, kus poiss oli ATV- ga sõitnud. Poiss oli kaasas, kuna tal ei olnud ühtegi isikut tõendavat dokumenti, oli väga ehmatanud ja tahtis politseiga rääkida. Küsis, et mis toimub, et tõesti ei teadnud, et peab juhiluba selle jaoks olema ja et tema on süüdi. Ja siis öeldi, et neil on kiire ja et väike trahv. Pärast mõtles, et kuidas neil siis kiire oli kui pärast sõitsid ATV taga. Tore et ta üles tunnistas, et ta sõitis. Küsimus oli selles, et kui hakkasid vaatama, et kus ta oli sõitnud, siis sellega ei nõustunud. ATV oli kõrvalteel, nägi ainult politseiauto nurka, ATV ei paistnud. Mamma maja õuel nägid politseiautot, seal heki vahel on auk. Tema oli Risti-Virtsu mntl ja politseiauto ei olnud Risti- Virtsu mntl, tema selja taga oli Virtsu ja kõrvalteelt paistis politseiauto tagumine nurk. Ise asus Risti-Virtsu mntl ja ATV- d sellel hetkel üldse ei näinud. Ei läinud isegi vaatama mitte, sest teadis, et selle tee peal ta on, sest selle tee peal ta sõitis (lisatud skeem tl 38). 6 Ärakiri 4-08-6591 ATV ei näinud sellepärast, et nägi ära politseiauto nurga ja seal on mingid puud ja põõsad ja isegi vist on mingi hekk. Puud ja põõsad on erineva kõrgusega ja erineva tihedusega. Heki august näeb sõidukeid mis liiguvad mööda Risti – Virtsu mnt ja kindlasti on ka auk, millest näeb kõrvalteed. Seal saab käia kohapeal ja veenduda selles. A sõitis ainult vanal teel ja see on palistatud ainult heki, põõsaga. Kui me milleski Aega kokku lepime, siis tavaliselt me seal ka nii käitume. Oleksid näinud seda kui A oleks suurel maanteel sõitnud. Ta sõitis mitu korda ja keeras mitu korda siin ringi. Oma maja juurest vaadates seda politsei poolt peatamise kohta ei ole näha. Seda et ta seal igakord ringi keeras, see oleks näha olnud heki vahelt, et kui ta oleks sõitnud suurel maanteel. Selle ristmiku läheduses Ae käitumist ei näinud / peatamise rist/. Läks kõige pealt vaatama, nägi ära, et on politseiauto, siis läks üsna tükk aega mööda ja siis tuli politseiauto maja juurde dokumente otsima. ATV hääle lõppemisest kuni politseiautode nägemiseni on üsna pikk aeg10 minutit. 15 minutit. Et ta ei sõitnud üldse. Olid üsna rahulikud, mõtlesid, et ta ei sõida, et seisab. Siis läks uuesti vaatama ja võis olla 10 – 15 minutit ja siis jalutas ka tagasi. Jalutusmaa võib olla 5- 10 minutit. On kulunud jah umbes 20 minutit. Ei mäleta, palju läks siis aega, millal nad dokumentidega tulid. Politseisõidukid sõitsid kolonnis. Mööda sõitmas nägi kolme autot. Arvab, et viimane auto jäi seisma sellest kolonnist. Arvab, et ATV- l on registreerimismärk. Ei kontrollinud seda. Tema teada oli tegemist süütu sõidukiga. Käesolevas väärteoasjas on kogutud ka alljärgnevad kirjalikud tõendid: 1)Väärteoasja toimik (edaspidi VT) tl 2 on A.Š antud ütlused – laupäeval 07.juunil Lihula vallas juhtisin ATV Suzukit, numbrimärgiga xxx. Sõitsin majataga, 100m-isel trajektooril edasi-tagasi. Poltisei peatas, juhtimisõigus puudub. Peatamisel olin kaine. Vanus
2. Külateel, mis jõuab Virtsu mnt välja, olin ümber pööramas, et tagasi sõita, kui politsei kinni peatas. Kirjutatud omakäeliselt ja on korrektne; 2)VT tl 3 on karistusregistri teatis, mille kohaselt AŠ ei ole karistusregistrisse kantud; 3) kohtutoimik (edaspidi KT) tl 9 on skeem, kus A.Š on peale kandnud oma ja politseiauto asukoha; 4)KT tl 29 on väljatrükk sündmuskoha kaardist; 5)KT tl 33 on Politseiameti politseipeadirektori korraldus, mille kohaselt 06-07.06.2008 kohustati Julgestuspolitsei korrakaitseosakonna liiklusjärelevalve talitusel korraldada regionaalne liiklusjärelevalve alane politseioperatsioon, mis hõlmas Lääne ja Põhja Politseiprefektuuri teenistuspiirkonda; 6)KT tl 34 on patrullleht, mille kohaselt 7.06.2008 Lääne PP piirkonnas patrulltoimkonnas olid B.Alpius ja M.Männamaa. Kaebuse esitaja kaitsja leidis kohtuvaidlustes, et antud väärteomenetluses on kindlaks tehtud asjaolud, et AŠ ei juhtinud sõidukit Risti-Virtsu mnt- l , vaid vanal mnt- l, kasutas külavahe teed. AŠ on ise väitnud, et kinnipidamise momendil ei sõitnud ta üldse, kaudselt kinnitavad seda ka tunnistajad, et meeter liikumist, selline väide on väga raskesti tuvastatav, et tegemist oleks sõitmisega. Samas S ei eita, et ta on sõitnud ATV- ga, selles osas vaidlust ei eksisteeri, küll oli vaidlus kus ta sõitis. Võiks ju käsitleda, et politsei on kajastanud sündmuskoha, kus seda ei ole.

§ 29lg 1 p 1 alusel saab kaaluda väärteomenetluse lõpetamist.

Samas - kuna ta ei ole eitanud, et ta sõitis ATV- ga ja et tal ei ole juhilube. Ta õpib autokoolis, tal on tehtud teoorieksam, tal on laupäeval sõidueksam, tegelikkuses ei kasutanud ta kurjasti tuttava poolt antud ATV- ga sõitu proovida. Ilmselgelt on politsei hoogu sattunud selliste trahvide mõistmisega. Tegemist on isikuga, kes on varasemalt karistamata, õpib. KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes kergendavad asjaolud, on puhtsüdamlikult kahetsenud. Ema kasvatab üksi kahte last, sotsiaaltoetus on Ši ainuke toetus. Väljamõistetud rahatrahv on ilmselgelt ebaadekvaatne esmakordse rikkumise eest. Sündmuse asjaolud on vastuolus, isegi politseitunnistajate ütlused on vastuolus. AŠ kaitsjana palun kohtul lõpetada menetlus

§ 30lg 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel, kui kohus siiski leiab, et on ilmtingimata vaja karistada, siis sellisel juhul Kar

S § 47 lg 1, kus on kirjeldatud rahatrahvi määrad, ütleb, et saab mõista kolmest ühikust kolmesaja ühikuni, siis palun karistada rahatrahviga 3 TÜ see 7 Ärakiri 4-08-6591 on 180 krooni. Ma tahtsin anda kohtule võimalust kaaluda väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis kohtulikes vaidlustes, et väärtegu on toime pandud ja korrektselt vormistatud. Š on täisealine ja tutvustati üldmenetluse ja kiirmenetluse erinevusi. Ta soovis kiirmenetlust, talle selgitati õiguseid – kohustusi, ta ei palunud selgitusi, milledele politseiametnikud oleks selgitusi andnud. Õigused ja kohustused on teatavaks tehtud. Kohtuväline menetleja leiab, et kiirmenetluse otsuses on märgitud korrektselt toimepanemise koht. Teepeenar kuulub tee koosseisu, liikumine oli küll väike kuid fakt kui selline oli olemas. Menetleja oleks võinud täpsustava kohana kirjutada ristmiku. Rikkumise toimepanemise koht on üheselt määratletud. Kuna kohtus on selgunud, et Sil puudub iseseisev sisstulek ja nõustun karistuse vähendamisega kuni 20 TÜ- ni. Ta on kahetsenud, seega on põhjendatud otsuse muutmine karistuse osas ja karistada palun 20 TÜ ulatuses. KOHTU SEISUKOHT KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Seega peab kohus kõigepealt tuvastama, kas A.Š on talle kiirmenetluse otsuses süüks arvatud väärteo toime pannud. Rikkumise kirjeldus (mille piires saab kohus väärteoasja arutada) vastavalt kiirmenetluse otsusele on – juhtis 07.06.2008 kell 19.47 Lääne maakonnas Hanila vallas Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee 56.km liikus Kõmsi küla suunas, mootorsõidukit omamata juhtimisõigust. Väärteotoimikus ei ole ühtki tõendit selle kohta, et A.Š oleks sõitnud teel, mis on kirjas kiirmenetluse otsuses. A.Š on koha peal ise kirjutanud, et oli külateel, mis jõuab Virtsu maanteele välja, ümber pööramas. Seetõttu on arusaamatu, milliste tõendite alusel on tehtud kiirmenetluse otsus – see ei vasta väärteoasjas kogutud tõenditele. Kiirmenetlust reguleerivad menetlusnormid on sätestatud Väärteomenetluse seadustiku 10.peatüki 2.jaos.

§ 55

lg 1 üldpõhimõte on, et kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Kohus leiab, et käesoleva väärteo puhul ei olnud väärteo toimepanemise asjaolud selged. Kiirmenetluse normid ei tee mingeid mööndusi tõendite kogumisel (

§ 55

lg 4) ega osas, millised küsimused tuleb kohtuvälisel menetlejal otsuse tegemisel lahendada (

§ 55lg 5).

Riigikohtu otsuses 3-1-1-43-05 on leitud, et „kriminaalkolleegium nõustub kassaatoriga selles, et kohtuväline menetleja kui süüdistusfunktsiooni kandja peab tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks, seda nii menetlusalust isikut süüstavate kui õigustavate tõendite osas. Vastav kohustus tuleneb

§-s 4 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõttest, millest tulenevalt ei ole keegi kohustatud oma süütust tõendama (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. septembri
2. a otsuse p 6.2 väärteoasjas nr 3-1-1-101-03 - RT III 2003, 28, 292).“ Kohus leiab, et käesoleval juhul kohtuväline menetleja ei ole kogunud tõendeid, mis tõendaks A.Š poolt kiirmenetluse otsuses kirjeldatud teo toimepanemist. Ja väärteomenetluses kogutud ainuke tõend – A.Š ütlused on jäetud hindamata. Täiesti arusaamatuks jääb kohtule kohtuvälise menetleja seisukohas /tl 14/ esitatud väide, et kiirmenetluse otsuse tegemisel ei olnud tegu tuvastatud vaid A.Š enda ütlustega, vaid vanemkonstaabel E.R nägi teda kõrvalteel liikumas. Ühtki tõendit sellise asjaolu kohta väärteoasja juures ei leidu. Ja kuidas on A.Š sõitmine Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteel tõendatud sellega, et E.R teda kõrvalteel liikumas nägi? Sellele väärteoasjas vastust ei ole. Kohtul on aga vastavalt

§ 123

lg 2 kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piirdest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohtule esitati kohtuliku uurimise käigus täiendavaid tõendeid nii kohtuvälise menetleja kui kaebuse esitaja poolt. 8 Ärakiri 4-08-6591 A.Š on ise algusest peale tunnistanud, et sel päeval ta ATV-ga sõitis ja juhilube tal ei olnud. Kas aga sõitmine toimus ka kiirmenetluse otsuses näidatud kohas – Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressare maanteel, liikudes Kõmsi suunas? A.Š on algusest peale andnud sarnaseid ütlusi, et eelnimetatud maanteel tema ATV-ga ei sõitnud, sõitis vanal Risti-Virtsu maanteel, mis aga ei ole see tee, mis on otsuses näidatud, sinna teele ei olnudki kavatsust sõitma minna. Tunnistaja E.R kinnitas, et nägi ATV-d, mille hiljem peatasid Alpius ja Männamaa, liikumas just nimelt kõrvalteel, liikumas vasakult Risti-Virtsu maantee poole. Tunnistaja B.Alpius kinnitas, et nägi peale E.R poolt teatamist, kuidas ATV liikus aeglaselt RistiVirtsu mnt suunas, ääre lähedale. Peatumise hetkel oli ATV Risti-Virtsu mnt äärel ja suunaga Kõmsi poole. ATV peatee peale ei jõudnud sõita, oli ääre peal, kruusa peal, kui oleks hakanud ümber pöörama, siis oleks pidanud asfaldi peale sõitma. Ta oli suunaga Kõmsi poole, kui oleks alustanud liikumist Risti-Virtsu mnt poole, siis oleks keeranud Kõmsi poole. ATV oli kogu aeg samal kohal, alates peatamisest kuni materjalide vormistamise lõppemiseni. Hiljem selgitab, et ATV pidasid kinni sõitmise pealt, ta sõitis Virtsu mnt-l, sama maanteed mööda, kus nemad sõitsid, oli suunaga Virtsu suunas ja asus Risti-Virtsu maanteel. Kõige rohkem meeter sõitis Risti-Virtsu maanteel. 25-30 m kauguselt nägid, et sõidab vastu ATV. Kinnipidamise hetkel rehvide liikumise järgi vaid suutsid hinnata liikumist, hoog oli nii väike. Tunnistaja M.Männamaa andis sündmuskoha kohta ütlusi, et peale R teatamist nägid kohe ATV-d – kui see oli Risti-Virtsu mnt-l, hakkas tagasi pöörama või neile vastu. ATV oli asfaldi piiri peal, selles suunas, mis läks Virtsu poole. ATV asus külatee ja Risti-Virtsu maantee ristmikul. Mingi 1-2 m nägi teda liikumas seal. Ei teadnud selle teise tee nime, sellepärast oli märgitud Risti-Virtsu maantee 56.kilomeeter. Tunnistaja A.S ütluste kohaselt tema läks mööda sama teed, kus A sõitis, At otsima ja enne RistiVirtsu maanteed selle sama kõrvaltee peal nägi seismas ATV-d – see oli kõrvalteel. Risti-Virtsu maanteed ei näinud ja politseisõidukit ka ei näinud. Tunnistaja I L ütles, et ka tema käis asja uurimas, kuid lähenes sündmuskohale mööda Risti-Virtu maanteed, selja taha jäi Virtsu ja tema nägi ainult politseiautot seismas, ATV-d ei näinud. Kohus leiab, et A.Š enda ja tunnistajate E.R, B.Alpius ja M.Männamaa ütlustega on tõendamist leidnud, et A.Š ei liikunud Kõmsi suunas nii nagu see on kirjas kiirmenetluse otsuses. A.Š selgitas ise, et kui ta oleks uuesti liikuma hakanud ja ümber pööranud, siis ta oleks liikunud Kõmsi suunas. Kui kõrvutada eelnimetatud isikute ütlusi ning tl 9 ja 29 olevaid kaarte, on ilmselge, et ATV ei liikunud ega ka seisnud suunaga Kõmsi suunas. Kohus leiab, et tunnistaja B.Alpius ütlused on nii vastuolulised, et ei ole aru saada, mis moodi ATV liikus. Põhiväide, mis tunnistaja ütlustest läbi kõlab, on see, et ATV liikus Kõmsi suunas, ümberpööramisel oleks olnud Kõmsi suunas ja kui oleks välja jõudnud Risti-Virtsu maanteele, siis oleks liikunud Kõmsi suunas. Kui vaadata kaarte, siis kõik need kolm suunda küll Kõmsisse välja ei vii. Kohus leiab, tõendamist on leidnud, et A.Š ATV-ga Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maanteel (nagu see on kirjas kiirmenetluse otsuses) ei sõitnud. AŠ on seda väitnud algusest peale ja kohus leiab, et ta ütlused on tõesed. Kohus leiab, et A.Ši ütlusi kinnitavad ka järgmised ütlused: tunnistaja B.Alpius kinnitas, et ATV seisis kogu aeg ühe koha peal – alates peatamise hetkest kuni materjalide vormistamise lõppemiseni. Tunnistaja A.S kinnitas, et kui sündmuskohale lähenes mööda kõrvalteed, nägi ainult ATV-d, politseiautot ei näinud. Tunnistaja I.L kinnitas, et lähenes sündmuskohale mööda Rsiti-Virtsu maanteed, nägi ainult politseiautot, ATV-d ei näinud. Kui politseiametnikud oleks peatanud A.Š poolt juhitud ATV kohas, kus nemad seda ütlevad ja poltisie auto oleks olnud pargitud kohas, kus B.Alpius seda kinnitab olevat, siis tunnistajad A.S ja I.L oleks pidanud nägema vastupidist pilti. Kohus loeb tunnistajate A.S ja L.L ütlused usaldusväärseks, sest need on ühetaolised ja kinnitavad ka A.Š poolt algusest peale antud ühetaolisis ütlusi. Tegelikult on ju tunnistaja M.Männamaa kohtuistungil ise tunnistanud, et kirjutas otsusesse sündmuse kohaks 9 Ärakiri 4-08-6591 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressare maantee, sest ei teadnud selle teise tee nimetust. Selline tunnistus näitab, et ka otsuse tegija on ise möönnud, et tegelikult sõitmist kiirmenetluse otsuses näidatud kohal ei toimunud. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et A.Š poolt mootorsõiduki juhtimine Risti-Virtsu-KuivastuKuressaare maanteel suunaga Kõmsi suunas ei ole tõendamist leidnud ja seega tuleb

§ 29lg 1 p 1 alusel A.Š osas väärteomenetlus lõpetada.

MENETLUSNORMID Kohus ei nõustu kaebuse esitaja kaitsja seisukohaga, et kuna A.Š oli 18-aastane, siis tema suhtes ei oleks tohtinud kiirmenetlust kohaldada.

§ 55lg 3 p 1 välistab kiirmenetluse kohaldamise 14kuni 18-aastase isiku suhtes.

Kohus leiab, et selle säte kohaselt 18-aastase isiku suhtes tohib kiirmenetlust kohaldada. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et väärteomenetluses (eriti kiirmenetluses) omakäeliselt antud ütlustes rikkumise tunnistamist ei saa lugeda süü ülestunnistamisele ilmumiseks, puhtsüdamlikuks kahetsuseks ega ka ühekski teiseks karistust kergendavaks asjaoluks. Kui kohaldatakse kiirmenetlust, kuhu siis isik peaks veel süü ülestunnistamisele ilmuma, kui ta kohapeal oma ütlused on andnud ja otsus sealsamas tehakse? Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on seadust tõlgendanud vaid grammaatiliselt ja sisuliselt jätnud arvestamata, et isik oma süüd tunnistas. Kohtuväline menetleja heidab A.Š`ile ette ka seda, et omakäelistes ütlustes pole ta kahetsust väljendanud. Kas aga kohtuväline menetleja küsis seda – lähtuvalt põhimõttest, et kohtuväline menetleja peab välja uurima nii süüstavad kui õigustavad asjaolud. Väärteoasja materjalidest selline asjaolu ei nähtu. Kohtuväline menetleja on kirjutanud oma seisukohas, et karistuse mõistmisel on arvestatud nii üldkui eripreventiivseid eesmärke. Seejärel on pikalt kirjutatud üldpreventiivsest eesmärgist. Milline on aga olnud eripreventiivne eesmärk – selle kohta ei ole sõnagi. Seejärel on kohtuväline menetleja leidnud, et eelnevate karsituste puudumine ei ole oluline, kuna õiguskuulekas käitumine ei saa olla boonuspunktide kogumine. Kohus leiab küll, et isikul eelnevate karistuste puudumine ja selle arvestamine ongi karistuse eripreventiivse eesmärgi arvestamine. Eelkõige tuleb muidugi arvestada, kas isik on toime pannud eelnevalt samaliigilisi tegusid, kui aga eelnevad karistused üldse puuduvad, on see ilmselgelt asjaolu, mida karistuse mõistmisel tuleb arvestada, sellist isikut saba mõjutada kergema karistuse mõistmisega kui nn liiklushuligaani. Veel heidab kohtuväline menetleja menetlusalusel isikule ette, et ta ei ole maininud oma sissetulekute nappust. Kohus leiab, et see etteheide on kohatu ja näitab järjekordselt, et kohtuväline menetleja ei ole välja selgitanud kõiki seadusliku otsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid. Formaalselt on tõesti nii, et A.Š allkiri temale õiguste ja kohustuste selgitamise kohta on olemas, kuid ilmselgelt sisulist õiguste ja kohustuste tutvustamist ei toimunud. Nähes, et tegu on äsja täissealiseks saanud isikuga, kes on eelnevalt karistamata, oleks tõepoolest olnud sisuline õiguste tutvustamine vajalik, et tagada isikule võimalus oma õiguste realiseerimiseks. Kohus leiab, et täiesti lubamatu on politseiametnike poolt väärteomenetluse normide valikuline täitmine, sest väärteomenetlus on süüteomenetlus, kus isiku põhiõigused võivad saada olulisel määral piiratud. Mingil juhul ei tule õiguskorrale kasuks, kui kohtuväline menetleja endale lubab mitmesuguseid mööndusi ja väärteomenetluse normide mittetäitmist, kõik isikut õigustavad asjaolud aga jätab kas arvestamata või tuvastamata. MENETLUSKULUD Kohtuistungil esitas A.Š kaitsja advokaat M.Viira taotluse esindajatasu väljamõistmiseks summas 3327 krooni 60 senti /tl 44/. Kohus 14.04.2009 määrusega rahuldas advokaadi taotluse /tl 45/.

§ 23

kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29

lg 1 p 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusel isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna A.Š ei ole ise õigusabi eest tasunud, siis õigusabi kulud tuleb lihtsalt jätta riigi kanda. 10 Ärakiri 4-08-6591 Otsuse tegemisel juhindub kohus VMS §-dest 23, 29 lg 1 p 1, 132 p 3, 133, 134, 156 lg 1 ja 3. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 11