← Eesti

2-18-14345/5

Obsah (8)§ 415§ 444§ 468§ 445§ 407§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (TAGASELJAOTSUS) Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-14345

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444

lg 3) ning tunnistab selle omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

Kohus rahuldab hageja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks

§ 445lg 1 alusel.

Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (

§ 407lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Harju Maakohtu 26.02.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14301 mõisteti kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel ohver suri. Hageja nõuab kostjalt regressi korras õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist (ohvriabi seaduse § 31) perioodi 01.05.2016 – 30.06.2017 eest. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

Hageja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise taotlust esitanud ning tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja maakohtus menetluskulusid kandnud. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.