Obsah (4)

§ 101§ 97§ 100§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 7. veebruar 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-106391 Tsiviilasi A G hagi V

§ 101lg 1 sätestatud määra.

Kostja palub kohtul arvestada, et vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamisel vastavalt vanemate sissetuleku ja varalise seisundi proportsioonile. Kostja on nõus maksma hagejale elatist 150 eurot kuus ja on nii ka tasunud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 7. Kohus, hinnanud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. 8. Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

Kohtule esitatud sünni tõendiga on tõendamist leidnud, et xxxx sündinud A G on A-M N ja V G alaealine laps (tl 42). Seega on kostja hageja isa ning hageja on õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Perekonnaseadusest lähtuvalt on kostja hageja isana kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (

§ 100lg 2).

Vaidlus puudub selles, et hageja elab emaga.

1. Riigikohus on märkinud, et vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt RKTKo nr 3-2-1-57-04, p 9 ja 10; RKTKo nr 3-2-1-108-07, p 11). Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (RKTKo nr 3-2-1-159-12, p 11). Kohtupraktika kohaselt saab elatishagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (vt RKTKo nr 3-2-133-11, p 18).
2. Hageja nõuab kostjalt miinimumelatise tasumist. Kostja on menetluses esitanud vastuväite, et laps viibib osa ajast tema juures ning ajal, mil hageja viibis ja viibib oma isa juures, on ta täielikult oma isa ülalpidamisel. Kostja taotleb elatise vähendamist alla

§ 101lg 1 sätestatud määra ja on nõus maksma 150 eurot.

Kostja palub kohtul arvestada, et 3 vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamisel vastavalt vanemate sissetuleku ja varalise seisundi proportsioonile. 11. Seega tuleb elatise väljamõistmiseks esmalt tuvastada, kas kostja on hageja ülalpidamiskohustust rikkunud. Riigikohus on märkinud, et asjaolu, et lahusolev vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt RKTKo nr 3-2-1-165-13, p 12). Riigikohus on selgitanud, et elatise nõude põhjendatuse ning põhjendatud elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et lahuselav vanem täidab eelduslikult ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ajal, mil laps viibib selle vanema juures (vt RKTKo 3-2-1-35-17, p 23). Teisel vanemal on võimalus see eeldus ümber lükata (vt RKTKo 3-2-1-35-17, p 23.3). Kohus selgitas 11.09.2018 toimunud kohtuistungil kostjale, et kostjal tuleb esitada andmed, mitu päeva viibib hageja ühes kuus kostja juures. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et laps viibib mingi osa ajast tema juures ja ta kannab sel ajal lapse ülalpidamiskulud. Kostja poolt kohtule esitatud tabel ei tõenda eelpool nimetatut. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

1. aastal oli kuutasu alammääraks 500 eurot. Alates 1.01.2019 on kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/118122018007). Seega on elatise alammäär 2018 aastal 250 eurot ja alates 1.01.2019 270 eurot.
2. Kohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja on välja toonud enda igakuiste vajaduste suuruseks 685,78 eurot (tl 91). Hageja igakuised vajadused ühes kuus on toidukulud kodus 100 eurot; vitamiinid, puuviljad, maiustused, mahl, jäätis 50 eurot; kommunaalteenused 200 eurot; riidekulu 47 eurot; jalanõud 15,80 eurot; hügieenitarbed 18,90 eurot; koolitarbed 3,75 eurot; kultuuriüritused 20 eurot; sporditarbed 15,40 eurot; õppemaks 50 eurot; mööbel ja voodipesu 12,50 eurot; arvuti ja selle tarvikud 8 eurot; raamatud, lauamängud, mänguasjad 40 eurot; ravimid 10; lasteaed 61 eurot; elukindlustus 13,43 eurot; soolakamber 20 eurot. Kohus leiab, et hageja igakuised kulud on ülepaisutatud. Kohus arvestab hageja kommunaalteenustele 70 eurot; riietele ja jalanõudele kokku ühes kuus 50 eurot; raamatutele, lauamängudele, mänguasjadele 20 eurot. Soolakambri kulu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, kuna hageja ei ole tõendanud, et laps vajaks tervislikel põhjustel soolakambris käimist. Ülejäänud kulud loeb kohus põhjendatuks. Seega on hageja põhjendatud vajadused keskmiselt ühes kuus 516,41 eurot, mis on ligilähedane seaduses sätestatud miinimumäärale. Samuti on üldteada asjaolu, et teenused ja tarbeesemed iga aasta kallinevad. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise alammääras. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb arvestada hageja igakuiste vajaduste suuruseks kahekordne elatise miinimummäär, so aastal 2018 500 eurot ja aastal 2019 540 eurot.
3. Kohus on seisukohal, et miinimummääras elatise väljamõistmine tagab alaealise lapse ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 32-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal vajalik käesoleval juhul tõendada oma igakuiseid vajadusi ning tulenevalt

§ 101

lg-st 1 ei tohi alaealisele väljamõistetav elatis olla väiksem seadusega sätestatud miinimummäärast.

1. Järgnevalt teeb kohus selgeks hagejate vanemate varalise seisundi, sh kostja võimalused elatist tasuda. 11.09.2018 toimunud kohtuistungil kohustas kohus pooli esitama tõendid oma 4 varalise seisundi kohta ning hoiatas neid, et andmete esitamata jätmisel, võib kohus teha järelpärimisi. Pooled esitasid kohtule pangakonto väljavõtted. Kohtule esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt on hageja seadusliku esindaja keskmiseks igakuiseks sissetulekuks 508,74 eurot (tl 81), nimetatule lisandub peretoetus. Kostja igakuine keskmine sissetulek on arvutatuna kuue kuu keskmise alusel (aprilli 2018 kuni september 2018 töötasu alusel) 937,77 eurot (tl 117-122). Hageja seaduslikule esindajale kuulub kaks korteriomandit. Muu registritesse kantud vara hageja seaduslikul esindajal puudub. Kostjale kuulub sõiduauto ning kaks kinnisasja xxxx. Seega ei ole kohtu hinnangul ühe vanema varaline seisund teise omast sedavõrd parem ning tuleb eeldada, et mõlemad vanemad saavad panustada hageja ülalpidamisse võrdselt. Vajadusel tuleb kinnisavara välja üürida või võõrandada.
2. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (RKTKo 3-21-118-12). Samuti on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, seetõttu on lapsele elatise maksmine rahas lapse huvides. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo nr 3-2-1-21-15). 16. Kostja on palunud elatist vähendada alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lgs 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul

§ 102lg-2 sätestatud aluseid ei esine.

Vanema halb varaline seisund ei lähe kohtu hinnangul

§ 102lg-2 sätestatud aluste alla.

17. Kohus leiab, et kostja on suuteline hagejale miinimumsummas elatist tasuma. Riigikohus on RKTKo nr 3-2-1-17-16 (p 14) leidnud, et kui ülalpidamiseks kohustatud vanemal on sissetulekuid, mis võimaldavad tal maksta lastele elatist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, ei ole alust mõista elatist välja alla

§ 101lg-s 1 sätestatud alammäära.

Samuti saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema elustandardiga. Kostjal tuleb kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja hageja ülalpidamiseks ühetaoliselt. Juhul, kui kostja igakuisest sissetulekust ei piisa, on võimalik kostjale Xxxxs kuuluvad kinnisasjad välja üürida või võõrandada. 18. Kostja on tuginenud asjaolule, et osa lapse vajadustest saab lugeda kaetuks lapsetoetusega. Riigikohus on leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb.

-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile 5 teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. (RKTKo nr 3-2-1-174-16). Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt RKTKo nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Kohus leiab, et elatise vähendamiseks alla miinimumi lapsetoetuse arvelt on käesoleval juhul põhjendatud, kuna laps viibib mõned päevad kuus ka isa juures. Kostja ei ole küll tõendanud, kui suure osa ajast ühes kuus viibib laps tema juures, kuid hageja ei vaidlusta, et mõned päevad kuus on laps isaga. Kohus leiab, et sel ajal kannab lapse toidukulud ja muu vajaliku isa. Hageja ei ole tõendanud vastupidist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis miinimummääras, millest on maha arvestatud pool riiklikust lapsetoetusest.

1. Vältimaks korduvat kohtu poole pöördumist, on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks kohtulahendiga väljamõistetud elatis miinimumelatisest väiksemaks. Kohus rahuldas hageja nõude poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses elatise saamiseks millest on maha arvestatud pool riiklikust lapsetoetusest. Seega määrab kohus, et käesoleva kohtuotsusega hagejale väljamõistetud elatise summa hagejale muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega nii, et väljamõistetud elatis peab moodustama poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest on maha arvestatud pool hagejale maksavast pool riiklikust lapsetoetusest.
2. Alates 1.01.2019 on lapsetoetuse suuruseks 60 eurot kuus, 2018 aastal oli 55 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 27.03.2018 kuni 31.12.2018 summas 222,50 eurot (miinimumelatis 250 eurot – 55 eurot lapsetoetus kuus jagatud kahega) ja alates 01.01.2019 240 eurot (miinimumelatis 270 – 60 lapsetoetus kuus jagatud kahega) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja on palunud elatise välja mõista alates hagi esitamisest. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 27.03.
3. Seega on hagi esitamise aeg 27.03.
5. Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Igakuine elatis tuleb tasuda

§ 100

lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja arvelduskontole, selgitusega "elatis." Samuti on Riigikohus märkinud, et

§ 100

lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks (RKTKo 3-2-1-35-17, p 13.5). MENETLUSKULUD

1. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul on igati põhjendatud ja mõistlik jätta menetluskulud poolte endi kanda. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud õigusalane nõustamine. Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt menetluses lepingulistele esindajatel kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud kasutada oma laste ülalpidamiseks (vt Riigikohtu otsus nr 2-16-135, p 14). Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.
2. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 6