← Eesti

2-18-9519/29

Obsah (6)§ 438§ 162§ 174§ 138§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-9519 Tsiviilasi A K´i

§ 438

lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

  1. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes: - Hageja on laenuhaldur ettevõttes Xxxx OÜ. -
  2. märtsi alguses pöördus Xxxx poole esmakordselt AS-ile All Media Eesti kuuluva telekanali xxxx ajakirjanik K L. K. L soovis teada Krediidi- ja Tagatislepinguga seotud asjaolusid. -
  3. märtsil
  4. a edastas K. Li järelepärimisele vastuse hageja, kuivõrd Xxxx OÜ-ga Krediidilepingu sõlmimist nõustanud laenuhaldur ei töötanud enam Xxxx OÜ-s. -
  5. märtsi
  6. a pärastlõunal kell 13.25 ilmus K. L ilma ette teatamata hageja töökohta xxxx aadressil xxxx. Kokku sisenes Xxxx OÜ äriruumidesse seitse isikut. - K. L soovis hagejalt saada Krediidi- ja Tagatislepingu kohta kommentaare ning see helija pildiülesvõttega jäädvustada. -
  7. märtsil
  8. a avaldas kostja telekanalis xxxx saate „xxxx“ viienda hooaja üheksanda osa, milles osaliselt on avalikustatud intervjuu, sh hageja nimi, kujutis ja andmed hageja töökoha kohta. 4

(9)2-18-9519
  1. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja isikuandmete (nimi, kujutis ja töökoht) avaldamine oli põhjendatud.
  2. Hageja nõude aluseks on Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1, mille eelduseks peab olema tuvastatud, et hageja õigusi on rikutud ja õiguste rikkumine on kestev. Hageja peab tõendama, et õiguste rikkumine on kestev. Rikkumisest hoidumise nõude aluseks on samuti VÕS § 1055 lg 1, mille eelduseks peab olema tuvastatud, et on alus eeldada hageja õiguste rikkumist. Hageja peab tõendama, et esineb oht hageja jätkuvaks õiguste rikkumiseks.
  3. VÕS § 1055 lg 1 nimetatud õiguste rikkumine võib seisneda isikuandmete lubamatus avaldamises VÕS § 1047 lg 1 p 7 ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) alusel. Kuni 14.01.
  4. a kehtinud IKS § 10 lg 1 kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud üksnes andmesubjekti nõusolekul, kui seadus ei sätesta teisiti. Kuni 14.01.
  5. a kehtinud IKS § 11 lg 2 kohaselt võib isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Kehtiv IKS § 4 (jõustus 15.01.
  6. a) sätestab, et isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti õigusi. Kohus peab vaidluse lahendamisel lähtuma hageja kujutist, nime ja töökohta sisaldava saate ning intervjuu avaldamise ajal kehtinud seadusest, samuti kehtivast seadusest.
  7. Kohus peab eelkõige tuvastama, kas hageja isiklikke õigusi on saate ja intervjuu avaldamisega rikutud. Selleks tuleb tuvastada, kas „xxxx“ 26.03.
  8. a saates hageja nime, kujutise ja töökoha andmete kasutamiseks oli olemas hageja nõusolek ning kui ei olnud, siis kas seda õigustas avalik huvi ja ajakirjanduslik eesmärk. Samuti kas avalikustamine oli kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega.
  9. 09.01.
  10. a kohtule esitatud turvakaamera salvestisest nähtub kuidas Xxxx OÜ ruumidesse sisenenud võttegrupp koos K Liga liigub koos hagejaga edasi järgmisse ruumi. Liikumise ajal operaator filmib hagejat, kes samal ajal midagi võttegrupiga kaasas olnud inimestele ütleb. (vt hageja 09.01.2019 menetlusdokumendi lisa 3). „xxxx“ 26.03.
  11. a saate 29.minutil kuni 31.minutil nähtub videolõik, milles on näha hageja kujutis, mainitakse korduvalt tema nime ja töökohta. Viidatud videolõigus nähtuvast hageja näoilmest on võimalik järeldada, et võttegrupi tulek hageja tööruumidesse on hageja jaoks väga ootamatu. Hagejale esitab küsimusi K L, seejuures ütleb võttegrupiga kaasas olnud N L sugulane hagejale, et räägi kõik ilusti ära. K Li küsimused hõlmavad vastutustundliku laenamise teemat ja küsimuste toon on pealetükkiv, kergelt agressiivne ning hagejat süüdistav. Küsimuste esitamise ajal tuuakse välja, et hageja on osalenud täiendava tagatise lepingu sõlmimisel. Seejärel kaasneb K Li küsimuste laviin hagejale sellest, mis asjaoludel ja miks selline tehing tehti. Küsimused on hagejat süüdistava alatooniga. Seejuures esitab küsimusi ja süüdistusi hageja aadressil ka võttegrupiga kaasas olnud N L. (vt kostja 09.01.2019 menetlusdokumendi lisa 1). Kohus nõustub hagejaga, et antud juhul ei ole hageja andnud vabatahtlikult nõusolekut enda nime ja kujutise kasutamiseks, samuti selle seostamiseks töökoha nimega. Nõusoleku andmist peab tõendama andmete avaldaja. Kostja ei ole seda tõendanud. Ühestki Xxxx OÜ kontoris tehtud videosalvestise osast ega muust saateosast seda hageja nõusolekut ei nähtu. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et kostjal oli hageja nõusolek tema nime, kujutise ja töökoha kohta olemas kuna hageja läks koos kostja 5
(9)2-18-9519 ja kostjaga kaasas olnud isikutega ise ja vabatahtlikult hageja tööandja Xxxx OÜ nõupidamiste ruumi intervjuud andma. Saatelõigu videosalvestusest nähtub, et hageja jaoks oli võttegrupi ilmumine ootamatu, ta polnud selleks saanud ette valmistuda. Sellises olukorras on mõistetav hageja poolne videsalvestisest nähtuv käitumine, mille kohaselt ta liikus võttegrupiga koos lihtsalt kaasa ühte ruumi, kus hakkas küsimustele vastama, esitades põhjendusi lepingute osas ja tema osaluse osas Krediidi- ja Tagatislepingute sõlmimisel. Samuti oli järgnev intervjuu oma sisult hagejat ründav. Hageja näoilme ja tema kohmetu olek annab tunnistust sellest, et tegemist on tema jaoks ilmselgelt ootamatu olukorraga. Hagejat ümbritses hageja suhtes vaenulikult käituv inimeste grupp. Sellises olukorras ei saa inimeselt eeldada, et tal on võimalus kõik käitumise alternatiivid korralikult läbi mõelda. Hageja käitumisest antud olukorras ei saa järeldada vabatahtlikku intervjuu andmist ega ka hageja vabatahtlikku nõusolekut tema enda isiku seostamiseks antud lepingutega ning selliselt hageja isikuandmete avaldamiseks.
  1. Kuna hageja ei ole enda nime ja kujutise ning töökoha andmete kasutamiseks Krediidi- ja Tagatislepingute sõlmimise konktekstis nõusolekut andnud ei käsitle kohus hageja alternatiivset seisukohta - seda, kas hageja on võtnud nõusoleku tagasi.
  2. Leidmaks tasakaalu väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse kui võrdsete põhiõiguste vahel, tuleb hinnata mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja tõelevastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi. Riigikohus selgitas samas, et avaliku huvi puudumist võiks sedastada näiteks juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi ei seostu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Samuti on kolleegium osutanud, et avaliku huvi ülekaalukus tuleb kindlaks teha konkreetse juhu asjaolude põhjal, võrreldes andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega, mida isikule põhjustatakse, ning isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu (vt viidatud Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15, p 23). Vaidlust ei ole selles, et hageja näol ei ole tegemist igapäevaselt ajakirjanduse huviorbiidis oleva avaliku elu tegelasega. Kohtu hinnangul ei ole võimalik järeldada antud juhul ajakirjanduslikku eesmärki ja avalikku huvi hageja nime, kujutise ja töökoha andmete kasutamiseks. Kohus peab põhjendatuks avaldada artikleid ja saateid vastutustundliku laenamise põhimõtte teemal ning sellest, kas ja kuidas laenukontorid nimetatud põhimõtet järgivad. Sellest ei saa aga järeldada, et ka kõik laenukontori töötajad peaksid olema avalikustatud ning oma nime ja kujutisega olema kaasatud sellesse debatti. Kohtu hinnangul on võimalik antud teemadel rääkida ja arutleda ilma, et konkreetsete töötajate nime ja kujutist kasutatakse. Laenu andvate äriühingute töötajad täidavad oma tööülesandeid tulenevalt äriühingu sisesest tööjaotusest. Kui on alust arvata, et konkreetne töötaja rikkus oma tööülesandeid tahtlikult või hooletusest, võiks olla põhjust ka lisaks tema isikust rääkida. Antud juhul ei nähtu esile toodud asjaoludest ja saates avalikustatud videosalvestusest, et hageja suhtes saaks midagi sellist ette heita. Kostja kinnitab ka ise, et hagejat intervjueeriti kui Xxxx OÜ töötajat ja uuriti ettevõtte Xxxx OÜ tegutsemispõhimõtete kohta. Seega osales hageja kohtu hinnangul üksnes ühe tagatislepingu sõlmimisel Xxxx OÜ esindajana ja võttegrupi saabumise päeval oli ta teise, Xxxx OÜ esindajana lepingutes osalenud töötaja asendaja. Sisuliselt sattus hageja tahtmatult „xxxx“ saates kirjeldatud konflikti keskmesse. Millist ajakirjanduslikku eesmärki omas seejuures hageja nime ja kujutise ning tema töökoha andmete kasutamine, ei ole kostja kohtule selgitanud. Avalikkusel puudub kõrgendatud huvi sellisel viisil hageja nime, kujutise ja töökoha teadmiseks ning see ei aitaks kaasa ka mingile ühiskondlikule debatile vastutustundliku laenamise teemal. 6
(9)2-18-9519
  1. Sõnavabaduse, sealhulgas ajakirjandusliku sõnavabaduse kasutamisel peab Põhiseaduse § 19 lg-st 2 tulenevalt austama ja arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust (vt Riigikohtu
  2. detsembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-02, p 9). Kohus leiab, et hageja isikuandmete kasutamisel antud kontekstis on hagejast loodud negatiivne kuvand ning ei ole austatud tema õigust heale nimele. Antud asjaolu kinnitab kohtu hinnangul kohtule esitatud „xxxx“ 26.03.
  4. a saatelõik, milles hagejat sisuliselt samastatakse laenuandjaga, kes ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja poolt esitatud www.ohtuleht.ee kommentaaride väljatrükist nähtuvalt on seal avaldatud muuhulgas järgmist: „Notarid, täiturid, pangad, õigusbürood, uurimisasutused- kõik need on üks kamp. See kamp sülitab juba aastaid inimesele lihtsalt näkku […]“, „Osa notareid ja mõned politseinikud on koos laenukontoritega loonud tegeliku ühenduse ehk maffia“. (tl 6981). Ehkki hageja poolt esitatud kommentaaride väljatrükkides ei ole otseselt hagejast juttu, avaldavad seal kasutatud väljendid kaudselt mõju ka hageja heale nimele. Nimelt koosmõjus avaldatud videolõiguga on kohtu hinnangul kommentaarides kasutatud väljendid esitatud ka hageja aadressil. Hageja ei ole soovinud enda isikuandmete kasutamist selliselt, mis võimaldab teda halvustada. K Li juhitavas „xxxx“ vaidlusaluses saates on aga hageja nime ja kujutist kasutatud kohtu hinnangul tahtlikult selleks, et hageja au ja väärikust alandada. Kohtu hinnangul on saate tegemise selline eesmärk erakordselt taunitav.
  5. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja isikuandmete avaldamine ei ole olnud antud juhul õigustatud.
  6. Ajakirjanduseetika koodeksi p 3.2 kohaselt ei või ajakirjanik kuritarvitada meediaga suhtlemisel kogenematuid inimesi. Kohtu hinnangul rikkus kostja hageja nime, kujutise ja töökoha kasutamisega ajakirjanduseetika koodeksi punktis 3.2 sätestatud kohustust. Kohus ei nõustu kostjaga, et antud juhul on meediaga suhtlemisel kogenematute inimeste all silmas peetud eelkõige vanureid, lapsi või vaimupuudega inimesi. Kogemust meediaga suhtlemisel saab kohtu hinnangul järeldada üksnes isiku puhul, kes on korduvalt varasemalt meediaga suhelnud. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid selle kohta, et hageja omaks varasemaid kogemusi meediaga suhtlemisel. Seega tuleb hageja puhul järeldada, et tegemist on vastavate kogemusteta inimesega, mistõttu on vältimatult vajalik selgitada, milleks intervjuud kasutatakse ja kuidas seda tehakse. Antud asjaolusid tuleb intervjueeritavale tema õiguste tagamise eesmärgist lähtudes selgitada enne intervjuu algust.
  7. Kohtule esitatud salvestistest ja saatelõigust ei saa teha järeldust selle kohta, et hagejale oleks tutvustatud võttegrupi poolt salvestatava materjali kasutamise eesmärki ja kuidas seda kasutatakse, välja arvatud seda, et tulenevalt K Li isikust pidi hageja järeldama, et tegemist on „xxxx“ saate võttegrupiga ja et salvestust võidakse kasutada antud saates. Kuidas ja mis konktekstis aga hageja nime ja kujutist kavatsetakse kasutada, sellist selgitust nähtuvalt kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu.
  8. Kohus nõustub hagejaga, et ajakirjanduseetika põhimõtte rikkumine välistab võimaluse tugineda kasutatud materjali ajakirjanduslikule eesmärgile. Vastasel juhul kaotaks ajakirjanduseetika sisuliselt oma mõtte ja avaldaja saaks alati enda rikkumist õigustada ajakirjandusliku eesmärgiga. Seega antud juhul isegi kui kohus oleks leidnud, et tegemist oli ajakirjanduslikul eesmärgil hageja isikuandmete avaldamisega, ei oleks kostja isikuandmeid avalikustada saanud ajakirjanduseetika põhimõtte rikkumise tõttu.
  9. Kuna ka kehtiv IKS § 4 näeb ette, et isikuandmeid võib andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see 7
(9)2-18-9519 on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega, siis on kostja tegevus hageja isikuandmete avalikustamisel vastuolus seadusega ka käesoleval hetkel.
  1. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tsiviilasja menetluse ajal eemaldanud arvutivõrgus aadressil xxxx avaldatud
  2. märtsi 2018 „xxxx“ saate lõigu minutitel 17:33 kuni 18:
  3. Samuti ei ole vaidlust selles, et kostja on eemaldanud xxxx keskkonnast
  4. märtsil 2018 salvetatud intervjuu hagejaga. Seega on kostja osaliselt hageja nõude juba rahuldanud, mistõttu hageja nõudeid antud ulatuses rahuldada ei ole võimalik. Hageja ei ole antud nõuete osas hagi tagasi võtnud ega hagist loobunud. Samuti ei ole selles osas kostja hagi õigeks võtnud. Seetõttu tuleb antud nõuete osas hagi jätta rahuldamata.
  5. Hageja väitel on hageja nime ja kujutist sisaldavad ülesvõtted jätkuvalt leitavad aadressil xxxx ja aadressil xxxx. Hageja poolt esitatud väljatrükkidelt nähtub, et aadressil xxxxx on nähtav pilt „xxxx“ saatelõigust, millel on hageja kujutis. (tl 95). Sama pilt on nähtav väiksemal kujul aadressil xxxx. (tl 96). Nimetatud tõendid kinnitavad asjaolu, et hageja õiguste rikkumine hageja kujutise avaldamise osas on kestev. Hageja esitas nõude kohustada kostjat AS All Media Eesti hoiduma
  6. märtsil 2018 salvestatud A Ki nime ja kujutist sisaldavate heli– ja pildiülesvõtete mis tahes viisil ja kohas avalikustamisest. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud kohustamisnõue on antud juhul asjakohane ja põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
  7. Kohus kohustas kostjat esialgse õiguskaitse korras hägustama ja/või kinni katma kõikidel arvutivõrgus aadressil xxxx avaldatud
  8. märtsi 2018 A Ki (isikukood xxxx) nime ja kujutist sisaldavatel heli– ja pildiülesvõtetel A K nimi ja kujutis kolme päeva jooksul alates hagi tagamise määruse kättesaamisest. Kohtuotsuse jõustumisel puudub vajadus esialgse õiguskaitse jätkuvaks kohaldamiseks, mistõttu kohus tühistab selle. Menetluskulude jaotus 41.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Ehkki kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb arvesse võtta, et kostja eemaldas saatelõigu ja intervjuu alles pärast hagi esitamist. Seetõttu jäävad menetluskulud täielikult kostja kanda. 42.

§ 174lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

43. Hageja esitas menetluskuludena riigilõivu summas 350 eurot ja õigusabiteenuse kulud summas 6 790 eurot, millele lisanduvad kohtuistungil osalemise kulud. 44.

§ 138

lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

  1. Kohus leiab, et hageja poolt 17.01.
  2. a menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on põhjendatud. Samas leiab kohus, et osaliselt ei ole põhjendatud menetlustoiminguteks kulunud aeg. Hagejal on hagiavalduse ning hagi tagamise taotluse ettevalmistamiseks ja koostamiseks kulunud kokku 27,5 tundi. Kohtu hinnangul on see ajakulu põhjendamatult suur. Hageja nõue seisneb üksnes ühe saatelõigu eemaldamiseks kohustamise nõudes ja tegemist ei ole seejuures keerukate asjaoludega. Saatelõigu vaatamiseks, kliendiga suhtlemiseks, õigulsiku postitsiooni kujundamiseks ning menetlusdokumendi koostamiseks piisaks antud juhul kohtu hinnangul mitte rohkem kui kümnest tunnist. Ülejäänud 8

(9)2-18-9519 menetlustoimingutele kulunud aeg on kohtu hinnangul põhjendatud. Seega on kokku hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 32 tundi. 46. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määraks on märgitud 140 eurot (millele ei lisandu käibemaksu). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

§ 175

lg 1 alusel lisaks esindamisele kulunud ajale hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu

  1. novembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Samuti on põhjendatud lähtuda esindaja kvalifikatsioonist. (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Arvestades vaidluse vähest mahtu ja vähest keerukust leiab kohus, et tegemist ei põhjendatud tunnitasumääraga. Kohus peab põhjendatuks tunnitasu määra 130 eurot koos käibemaksuga.
  3. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 4510 eurot (=350 eurot riigilõiv +4 160 eurot lepingulise esindaja tasu) ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. 48.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 49. Käesolevas asjas on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.