lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Katerin Hovi Süüdistatav Aleksandr Tšabak – isikukood 38312120345, elukoht xxxx, kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel vene keel, töökoht Xxxx OÜ, xxxx, tõkend puudub, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aleksandr Tšabak
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 5 kuud.
lg 2 alusel mõista liitkaristus Harju Maakohtu 17.10.2018.a otsusega mõistetud rahalise karistusega (80 päevamäära, s.o 856 eurot) ning liitkaristuseks mõista 5 kuud vangistust ning rahaline karistus 80 päevamäära, s.o 856 eurot.
lg 2 alusel Harju Maakohtu 17.10.2018.a otsusega nr 1-18-7655 Aleksandr Tšabakile mõistetud rahaline karistus viia täide iseseisvalt.
sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Aleksandr Tšabak ei pane 1-aasta 6-kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 alusel lugeda vangistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.12.2018-25.12.2018, s.o. 2 päeva. Välja mõista Aleksandr Tšabakilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 810 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 90 eurot riigituludesse. Kohustada Aleksandr Tšabaki tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 75 eurot. Sundraha ja kaitsjatasu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Aleksandr Tšabak, kriminaalasi 1-19-1780 menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel helistada telefoninumbril 6 200
Menetluskäi k ja kohtuot suse põhjendused Süüdistatav Aleksandr Tšabaki, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 04.03.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Aleksandr Tšabaki süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 5 kuud.
lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 24.12.2018-25.12.2018, s.o 2 päeva. Kandmisele kuuluvaks karistuseks on 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.
lg 2 järgi mõista liitkaristus Harju Maakohtu 17.10.2018 otsusega nr 1-187655 mõistetud rahalise karistusega 80 päevamäära, s.o 856 eurot.
lg 2 järgi viiakse rahaline karistus täide iseseisvalt.
lg 1 järgi mõista, et karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdistatav Aleksandr Tšabak ei pane 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi - CD-plaadi (asub kriminaalasja materjalide juures) - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 810 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 90 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.