← Eesti

2-17-1902/37

Obsah (6)§ 177§ 138§ 144§ 175§ 477§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 02. aprill 2019.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-1902 Tsiviilasi M Pe, F Pe ja H Pe hagi Tallinn

) § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 2 9.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 10. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

  1. Esmalt analüüsib kohus hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Hagejad paluvad hüvitada maakohtu menetluses hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 1 000 eurot ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu summas 50 eurot. Riigilõivu tasumine nähtus kohtupoolsel kontrollimisel kohtute infosüsteemist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtukulude kandmine on hagejate poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt I hagejate kasuks välja mõista.
  2. Alljärgnevalt analüüsib kohus hagejate lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hagejate menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes kogusummas 720 eurot (käibemaksuta), õigusabi on osutatud 4,6 tunni vältel tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejate lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Õigusabi osutamise käigus on tehtud järgmised toimingud: hagiavalduse koostamine, tutvumine materjalidega – 30 minutit; õigusliku positsiooni kujundamine ja hagiavalduse koostamine – 4 tundi; tutvumine kostjate seisukohtadega - 15 minutit; suhtlemine klientidega e-kirja teel kohtumenetluses toimuva osas ja teabenõue kohtule - 15 minutit. Kohus, kontrollinud hagejate menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
  3. 26.02.2018.a maakohtu otsusega rahuldati hagi hagejate suhtes võrdselt. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.09.2018.a kohtuotsusega Harju Maakohtu 26.02.2018.a kohtuotsuse osas, milles 70% hagejate ja kostja U T maakohtu menetluskuludest jäi kostja osaühingu EHITUSPROFF kanda. Hagejate menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jäeti kostja U T kanda. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagejate menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning määrab kostjale kohustuse hüvitada solidaarselt hagejatele menetluskulud kogusummas 1 770 eurot (lepingulise esindaja kulu summas 720 eurot ning riigilõiv summas 1 050 eurot). 3 14.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hagejad vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal I tasuda hagejatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 15.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.