Obsah (11)

§ 436§ 230§ 232§ 430§ 173§ 162§ 174§ 175§ 138§ 144§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse kuupäev Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised, esindajad Menetluse liik Harju Maakohus Nele Atonen 26.02.2019, Tallinn,

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes esitatud ja kogutud tõenditele.

Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. 11.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused hooldusõiguses. PKS § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtuvalt. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 4
2. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevus perioodi 14.02.201-31.10.2017 eest summas 2 005,89 eurot. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja on õigustatud hagi esitama. Kuna elatise võlgnevuse nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps (tl 4), seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks.
3. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on kostja laps (tl 4) ning, et hageja elab koos emaga Xxxxis. Puudub vaidlus, et pooled on tsiviilasjas nr 2-17-122679 30.01.2018 kohtumäärusega sõlminud kompromissi, mille alusel kostja maksab hagejale elatist alates 01.11.2017 igakuiselt 235 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni (tl 5 ja pöördel). Samuti ei ole poolte vahel vaidlust selles, et kostja ei ole perioodil 14.02.2017-31.10.2017 hageja ema pangakontole hageja ülalpidamiseks elatist tasunud.
4. Kostja tunnistab osaliselt hageja nõuet, kuid on palunud väljamõistatavat elatise võlgnevust vähendada, kuna kostja varaline seisund ei võimalda tal sellises ulatuses hagejale ülalpidamist anda. Samuti palub kostja arvestada, et hageja emale laekub riiklik lapsetoetus.
5. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
6. Kohus on seisukohal, et elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab neil normaalselt kasvada ja areneda.
7. Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli kostjal perioodil 14.02.2017-31.10.2017 pangakontole sissemakseid kogusummas 5575,32 eurot (tl 64-65), ehk keskmiselt 655,92 eurot kuus, millest kostja oleks kohtu hinnangul saanud tasuda ka hagejale elatist. Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et kostja on kulutanud nimetatud perioodil ainuüksi AS Eesti Loto lotopiletitele 113 eurot, mille kostja oleks saanud tasuda hagejale elatiseks. Kohus nõustub ka hagejaga, et asjaolu, et kostja tegeles oma ettevõtte arendamisega, mistõttu ei olnud kostjal võimalik hagejale elatist tasuda, ei vabasta kostjat hagejale elatise tasumisest. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole käesolevas menetluses tõendanud, et esinevad alused elatise võlgnevuse vähendamiseks alla miinimummäära. 5
8. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-174-16 asunud seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest.
9. Kohus nõustub kostjaga selles, et osa tasumisele kuuluvast elatisest saab lugeda kaetuks riikliku peretoetusega, kuid leiab, et riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäär või kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Samuti ei asenda riikliku peretoetuse maksmine vanema poolt ülalpidamiskohustuse täitmist. Käesoleval juhul on hageja palunud välja mõista elatise võlgnevus miinimummääras, mistõttu ei ole kohtu hinnangul põhjendatud arvestada tasumisele kuuluvat elatisevõlgnevust kaetuks osaliselt riikliku peretoetusega.
10. Kostja on oma vastuses muuhulgas märkinud, et ei tasunud hagejale nimetatud perioodil elatist, kuivõrd kostja ja hageja ema vahel oli kokkulepe, mille kohaselt juhul, kui kostja annab hageja emale nõusoleku hageja välismaale kolimise kohta, siis ei pea kostja hagejale elatist maksma. Isegi kui selline suuline kokkulepe hageja vanemate vahel oli, siis PKS § 109 kohaselt kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine.
11. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise võlgnevuse perioodi 14.02.2017-31.10.2017 eest summas 2005,89 eurot.
12. Kohus selgitab, et

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud 24.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda. 25.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 26.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 27.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 144

p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista õigusabikulud summas 1980 eurot (käibemaksuga, 11 tundi). Kohus on seisukohal, et hageja nimetatud taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et arvestades käesoleva menetluse käiku ning esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kohtuistungiks kulunud aega, on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud 6 tunni ulatuses.

1. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb 6 hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11514, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot/h, millele lisandub käibemaks ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et kuna tegemist on eelkõige eluliste asjaolude väljaselgitamisega, mitte niivõrd õiguslikult keeruka vaidlusega, on hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud summas 120 eurot/h (lisandub käibemaks).
2. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui menetlusosaline ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu 3.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Hageja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu arvestab kohus menetluskulud koos käibemaksuga.
3. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja avaldus menetluskulude väljamõistmiseks rahuldamisele osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele hageja menetluskulud õigusabi eest kokku summas 864 eurot (koos käibemaksuga, 6 tundi). Hageja taotlus jääb rahuldamata 1116 euro osas.
4. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 7