S § 73 alusel tingimisi 1-aastase katseajaga; kaks kehtivat väärteokaristus; tõkendit kohaldatud ei ole RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada N i k l a s C h r i s t i a n JESSEN KarS §
lg 2 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 50 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 10 eurot, on 500 (viissada) eurot.
lg 2 järgi, uuesti 26.oktoobril 2018 kella 13:58 paiku Tallinnas Viru väljak 4 asuvas Kaubama AS-ile kuuluvas kaupluses võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupa kogumaksumusega 13,52 eurot (vaarika-aaloe maitsega vee, 3 pudelit õlut Saku originaal, 2 pakki suitsuvorsti Jerky Teriyaki Beef, juustupikukese, multinektari ja paberkoti) ning möödus kaupluse kassadest, jättes tahtlikult kauba eest tasumata. Kuritegu jäi tema tahtest sõltumatute asjaolude tõttu lõpule viimata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt ning kaup tagastati kauplusele. Sellega pni N.C. Jessen toime süstemaatilise võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise katse, s.o KarS §
Prokuröri taotlus ning kohtu seisukoht Prokurör taotleb käskmenetluses N.C.Jesseni süüdi tunnistamist KarS §
lg 2 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 50 päevamäära, s.o 500 eurot., millest tuleb kantuks lugeda 2 päeva eelvangistust ehk rahalise karistuse 6 päevamäära ning kandmisele kuulub 44 päeva rahalist karistust ehk 440 eurot. Iseseisvale täideviimisele jääb eelmise otsusega mõistetud vangistus 1 kuu ja 27 päeva, mis on mõistetud tingimisi 1-aastase katseajaga. Samuti tuleb süüdistataval tasuda menetluskulud summas 870 eurot, kuid seda on võimalik tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära. N. C. Jesseni kaitsja on kinnitanud, et on süüdistusakti kätte saanud ja nõustub selles esitatud seisukohtadega. Kuna kohus nõustub samuti süüdistusaktis toodud järeldustega, siis koostab kohus KrMS § 254 alusel otsuse ning seda on võimalik teha kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega, oma süüd on ta ise tunnistanud ja toimepandut kahetsenud ning N. C. Jessen tuleb süüdi tunnistada ja teda on võimalik karistada vastavalt prokuröri ettepanekule. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Tsiviilhagi antud asjas esitatud ei ole, sest varastada püütud kaup on omanikule tagastatud. Kohus nõustub prokuröri taotlusega karistada teda mitte vangistuse, vaid rahalise karistusega kokku 50 päevamäära. Lähtudes miinimumpäevamäärast 10 eurot, on rahaline karistus seega 500 eurot., millest on eelvangistusena ära kantud 6 päevamäära. Kohtu arvates on selline karistus piisav, et mõjutada süüdlast mitte enam toime panema uusi süütegusid ning see on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva otsuse korral süüdistatavalt välja mõista ka menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel on menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu 60 eurot ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, mis tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p-st 2 on 1,5 kuupalga alammäära ehk 810 eurot. Seega on menetluskulud kokku 870 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda osade kaupa, s.o. 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Menetlusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS § 253 p 1 ja § 254. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.