← Eesti

2-18-11892/10

Obsah (4)§ 328§ 162§ 173§ 177

2-18-11892 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 1.aprill 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-1

§ 328

lg 1 kohaselt menetlusosalise avaldused asja puudtavate faktiliste asjaolude kohta peavad olema tõesed. Kostja ei ole kohtu hinnangul kohtumenetlustes tõeseid avaldusi teinud. Võlgniku vande andmisel 30.05.

  1. a kinnitas kostja, et tema Qulamo OÜ juhatuse liikmena ei ole andnud ega võtnud laenu selle ettevõttega (tl 63-64). Tsiviilasjas 2-17-11850 on kostja väitnud, et 200 000 eurot läks laenuks ühes tükis ühele äriühingule viieks aastaks. Mis äriühingu nimi oli, ei mäleta (tl 56-57). 9.Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-17-10282 10.2.
  2. a tehtud otsuse punktis 16 asunud seisukohale, et menetlusosalise väidete hindamisel saab ja tuleb arvesse võtta ka menetlusosalise käitumist konkreetses kohtumenetluses, mille raames asjaolud ja tõendid hindamisele kuuluvad. Hageja hinnangul on kassa kviitungite näol tegemist intellektuaalse võltsinguga, mis ei tõenda kostja väiteid laenu tagastamise kohta. Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja ei ole tõendanud, et kviitungid oleks ehtsad, st et nad tõendaks raha sissemaksete tegemist OÜ Qulamo kassasse. Kostja käitumine erinevates kohtumenetlustes üksnes kinnitab hageja seisukohta, et mingit raha tagastamist ei ole tegelikkuses toimunud ning kõik kostja sellekohased väiteid on jäänud paljasõnalisteks ja kohtumenetluses tõendamata. 10.Eeltoodu alusel on Qulamo OÜ (pankrotis) laenulepingust nr 140905 tulenev nõue H H’i vastu sissenõutav ning nõuet tuleb H H’i pankrotimenetluses tunnustada summas 255 287,80 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena. Menetluskulud 11.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

  1. Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 300 eurot. Riigilõiv tsiviilasja hinna 3 500 puhul on vastavalt riigilõivuseadusele 300 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 300 eurot. 4
  2. Hageja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad õigusabikulud 432 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13 on Riigikohus 14.10.2013.a määruses märkinud, et kohtul on õigus nõuda menetluskulude kohta selgitusi või tõendavaid dokumente, kui kohtul tekib menetluskulude kandmise kohta kahtlus või ei ole menetluskulude nimekiri selge. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Hageja esindaja toimingute kestvuse (3 tundi) loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas olevaks. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud summas 732 eurot.
  3. Hageja on palunud menetluskuludelt välja mõista ka viivise. Kostja suhtes on käimas pankrotimenetlus (tsiviilasi 2-17-17487). Riigikohus on lahendis 3-2-1-23-13 selgitanud, et pankrotimenetluses väljamaksete tegemiseks on erikord – PankrS § 146 kohaselt makstakse pankrotimenetluse kulud (sh menetluskulud) välja enne võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemist, kuid pärast vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete, elatise ja massikohustuste väljamaksmist. Pankrotimenetlusega seotud väljamakseid on pädev tegema pankrotihaldur ning väljamaksete tegemine oleneb pankrotivara suurusest. Seetõttu on kohtul võimalik küll menetluskulud kindlaks määrata, kuid mitte neid välja mõista. Eeltoodust tulenevalt jääb rahuldamata hageja poolt

§ 177lg 4 alusel esitatud menetluskuludelt viiviste väljamõistmise taotlus.

Menetluskulude hüvitamine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras ning selleks tuleb hagejal pöörduda kostja pankrotihalduri poole. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.