lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2, 4, 8 ja 9 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kaspar Punning on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 1 1-17-11485 8) omandama katseajal üldhariduse või eriala, asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; 9) osalema sotsiaalprogrammis otsima endale töökoha; 10) alluma elektroonilisele valvele. Vastavalt
Vastavalt
lg 4 hakkab Kaspar Punningu elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Kaspar Punningu vangistusest vabanemisest. Mõista KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel Kaspar Punningult välja menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks 120 (ükssada kakskümmend) eurot kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700083719. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 21.12.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11485 tunnistati Kaspar Punning süüdi
lg 1, § 215 lg 2 p 2, § 274 lg 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.
lg 1 alusel arvestati Kaspar Punningu eelvangistuses viibitud aeg 20.11.2017 – 21.11.2017, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ning loeti Kaspar Punningu kandmata karistuseks 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jäeti 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust Kaspar Punningu suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui Kaspar Punning ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Määrati Kaspar Punning katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima
lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas - XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama 2 1-17-11485 kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtuotsus jõustus 06.01.
lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu 18. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega. Käesoleval juhul Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 21.12.2017 otsusega tunnistati Kaspar Punning süüdi
lg 1, § 215 lg 2 p 2, § 274 lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 3 1-17-11485 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust tingimisi katseajaga 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 30.01.2019 määrusega pöörati Kaspar Punningule Tartu Maakohtu 21.12.2017 otsusega mõistetud karistus, s.o 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, täitmisele.
lg 1 p 1 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kaspar Punning pani teise astme kuriteod toime. Käesolevaks ajaks on Kaspar Punning temale mõistetud karistusajast, 11 kuud ja 28 päeva vangistust, ära kandnud 4 kuud 7 päeva, mis on vähemalt üks kolmandik mõistetud karistusajast ja mis on ka rohkem kui neli kuud ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et K. Punningu avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks
lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt
lg-le 5 kohaselt katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud
lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.
lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva
Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal 4 1-17-11485 õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Hindamaks vangistusest vabastamise materiaalsete eelduste täidetust on oluline arvestada ka Riigikohtu 07.02.2018 määruses kriminaalasjas nr 1-14-10087 p-s 31 välja toodud seisukohta, mis on kohtu hinnangul aktuaalne ka alates 01.07.2019 kehtiva
lg 4 puhul, mille kohaselt kriminaalkolleegium jääb varem väljendatud seisukoha juurde ja märgib, et
lg 4 alusel tehtud otsustus, mis rajaneb süüdlase varasema elukäigu hindamise osas karistusregistri arhiivi kantud andmetele, on vastuolus
Kinnipeetav on karistuse kandmise aja jooksul aktiivselt osalenud oma täitmiskava täitmisel. K. Punning osaleb Viru Vangla III üksuse motivatsioonisüsteemis, kus hea käitumise eest on välja teeninud preemiaid. 27.05.2019 vanglas tähtajatult XXX tööle määratud ning 29.05.2019 asus vanglas tööle. 19.06.2019, 20.06.2019, 26.06.2019, 27.06.2019 kriminaalhooldusametnik viis läbi vestlused alkoholi tarvitamise mõjust isiku elule ja käitumisele ning sellega kaasnevatest tagajärgedest. 02.07.2019 kriminaalhooldusametnik viis läbi analüüsiva vestluse riskikäitumise tagajärgedest ja mõjust ning mõttetu riski võtmise vältimisest. 09.07.2019 kriminaalhooldusametnik on läbi viinud vestluse riskikäitumise tagajärgedest ja mõjust ning mõttetu riski võtmise vältimisest, konflikti lahendamise oskuse ja viha kontrollimise arendamiseks. Kohtu hinnangul viitavad sellised asjaolud kinnipeetava soovile ennast parandada ning õppida austama kehtivaid norme ning olema suuteline nendest kinni pidama. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Kaspar Punningu käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kaspar Punningul on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib Kaspar Punning elama asuda aadressile XXX. Elupaigaks olev puuküttega maja kuulub ema M M . Maja on kahekorruseline ja kasutuses on kolm tuba. Elamistingimused on rahuldavad. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, kuid 10.07.2019 kontrollitud vabanemisjärgses elukohas Telia mobiililevi esines kõikumist (Tele2 ja Elisa levi olemas). K. Punningu ema M M andis 10.07.2019 kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et Kaspar Punningul on põhiharidus. Tal puudulik majandusliku toimetuleku oskus ning ta vajab abi rahaasjade korraldamisel. Tema töökogemus on alles 3 kuud. Väärib aga tähelepanu seda, et Kaspar Punning on motiveeritud töötama. Vanglas ta on hõivatud tööga, töötab XXX. K. Punningule on garanteeritud töökoht XXX ettevõttes XXX. 5 1-17-11485 Vabaduses on Kaspar Punningul toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Lähedaste hulka kuuluvad ema M M, vanem vend, tädipoeg, noorem õde ja tüdruksõber. Lähedased on valmis andma talle uut võimalust ja teda vabaduses kohanemisel toetama. Karistusregistri andmetel on K. Punningul üks kehtiv kriminaalkaristus. K. Punning on korduvalt karistatud väärteokorras, s.h alkoholiseaduse § 71 järgi (alkohoolse joogi tarbimise eest alaealisena). Ta kannab vanglakaristust võõra asja hävitamise ja rikkumise eest, võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eest grupi poolt ja vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine, riskiv ja hoolimatu elustiil ning tagajärgedele mõtlemata käitumine. Üheks riskifaktoriks K. Punningu puhul on märgitud alkoholi tarvitamine. Kinnipeetav proovis alkoholi esimest korda 14-aastasena. Tihedalt hakkas alkoholi tarvitama 15-16 eluaastal ning siis tulid koolist puudumised ning kambas ringliikumised. Varasemalt tarvitas kanget alkoholi igapäevaselt ja on esinenud olukordi, kus isik on alkoholi tarvitamise tõttu olnud tsüklis (1,5 nädalat). Kuriteod on toime pannud alkoholi joobes olles. Katseaja jooksul on K. Punninguga läbiviidud erinevaid alkoholi tarvitamise kohta käivaid töölehti. 19.06.2019, 20.06.2019, 26.06.2019, 27.06.2019 kriminaalhooldusametnik viis läbi vestlused alkoholi tarvitamise mõjust isiku elule ja käitumisele ning sellega kaasnevatest tagajärgedest. Praegu K. Punning saab aru, et tema probleemid algasid alkoholi tarvitamisest ning ta on motiveeritud edaspidi hoiduma alkoholi tarvitamisest igapäevaelus. Kohus leiab, et põhjendatud on anda süüdimõistetule võimalus näidata, et ta peab enda sõna ning ka
lg 2 p 2 alusel määratav kohustus mitte tarvitada alkoholi katseajal peaks sellele kaasa aitama. Teiseks riskifaktoriks K. Punningu puhul on riskiv ja hoolimatu elustiil ning tagajärgedele mõtlemata käitumine. Arvestades seda, et kriminaalhooldusametnik on läbi viinud K. Punninguga vestlused riskikäitumise tagajärgedest ja mõjust ning mõttetu riski võtmise vältimisest ning K. Punningu sõnul ta on nüüd õppinud vältima mõttetu riski võtmist, siis tingimisi enne tähtaega vabanemisel on tarvis määrata K. Punningule kohustuseks
Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Kaspar Punning impulsiivne. Kuritegude sooritamisel ei mõelnud tagajärgedest ning arvestas ainult enda vajadustega. Ta ei väärtustanud ühiskonnas kehtivaid norme. Käesolevaks ajaks on motiveeritud õigusvastasest käitumisest loobuma. Kokkuvõtvalt seega kohtu hinnangul võiks Kaspar Punningu tingimisi enne tähtaega vabastamise korral olla tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. K. Punningu ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kohtu hinnangul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kohus usub, et Kaspar Punning on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et K. Punningu puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud (toetav perekond, püsiv eluase ja suure tõenäosusega ka töökoht), mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal saab hinnata püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kaspar Punningu suhtes elektroonilise valve kohaldamine võib tõsta kriminaalhoolduse efektiivsust ning üheks kuuks tuleb süüdimõistetu suhtes kohaldada elektroonilist valvet. 6 1-17-11485 Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna Kaspar Punningule katseajaks lisaks käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele ka järgmised kohustused:
lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi;
lg 2 p 4 alusel omandama katseajal üldhariduse või eriala, asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist;
Kaspar Punning teatas, et on valmis eeltoodud kohustusi täitma. Need on tema hinnangul head kohustused ja ta saab nendega hakkama. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu Kaspar Punning karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla määrates talle
lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 4, 8 ja 9 sätestatud kontrollnõuded ja elektroonilise valve. Seisukoht menetluskulude hüvitamise osas Kohtuistungil osales süüdimõistetu Kaspar Punningu kaitsja Deniss Matvejev riigi õigusabi korras. Kohus rahuldas kaitsja tasutaotlused täies ulatuses, s.o summas 240 eurot (210 eurot ja 30 eurot), kuna pidas kaitsja poolt osutatud õigusabi, s.o istungil osalemist ja asja materjalidega tutvumist põhjendatud kaitsetoiminguteks ning ka nendeks toiminguteks kulutatud aeg on kohtu hinnangul usutav ja põhjendatud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu Kaspar Punningult välja mõista. Arvestades aga, et menetluskulude hüvitamine käib K. Punningule üle jõu, jätab kohus osa neist, s.o 120 eurot, riigi kanda. Ülejäänud osa menetluskuludest võib K. Punning tasuda 1 ühe aasta jooksul KrMS § 180 lg 3 alusel. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.