lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil XXX.; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1 Kohaldada Andrei Karpovi suhtes käitumiskontrolli ajaks
lg 2-1 p 2, 4 ja 7 alusel järgmised kohustused: - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; - mitte suhtlema talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. isikutega
p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja Andrei Karpovi vangistusest vabastamisest. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 20.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4774 tunnistati Andrei Karpov süüdi
lg 2 p 2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.04.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 (üks) aasta ja 5 (viis) kuud võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 (viis) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust.
Karpovil eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust loeti alates A. Karpovi kinnipidamisest, s.o alates 03.03.
Viru Vangla esitas 13.08.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Karpovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Andrei Karpovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab Andrei Karpovi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 29.08.2019 kohtuistungil palub Andrei Karpov vabastada ta karistuse kandmisest enne tähtaega. Ta avaldas, et suudab mitte tarvitada narkootikume ning hoiduda kuritegude toimepanemisest kõrvale. Ta hakkab elama vanemate juures. Saab tööle astuda. Ta suudab elada õiguskuulekat elu. Kohtumääruse põhjendused 2 Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Andrei Karpov võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 20.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4774 tunnistati Andrei Karpov süüdi
lg 2 p 2 järgi ning karistati vangistusega 5 (viis) aastat ja 2 (kaks) kuud alates 03.03.
) § 76 lg 2 p 2 alusel tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Andrei Karpov temale mõistetud karistusajast, 5 aastat 2 kuud, ära kandnud rohkem kui 3 aastat 5 kuud ja 20 päeva. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt
lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane
§s 75 sätestatud käitumiskontrollile.
lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.
lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Kinnipeetav on karistuse kandmise aja jooksul aktiivselt osalenud oma täitmiskava täitmisel. Andrei Karpov töötas ajavahemikul 09.11.2016 - 16.01.2017 XXX, ajavahemikul 17.01.2017 3 07.06.2018 - XXX. Alates 17.01.2019 kuni 15.03.2019 osales Andrei Karpov aktiivselt programmis „Õige hetk“. Alates 23.03.2018 on Andrei Karpov paigutatud Viru Vangla Avavanglaosakonda. Alates 21.07.2018 käib A. Karpov lühiajalistel väljasõitudel kodus (vanemate juures). Alates 07.06.2018 on A. Karpov vormistatud tööle väljaspool vanglat XXX. Kohtu hinnangul viitavad sellised asjaolud kinnipeetava soovile ennast parandada ning õppida austama kehtivaid norme ning olema suuteline nendest kinni pidama. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. A. Karpovi käitumine vanglas on seaduskuulekas. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, kuhu ennetähtaegse vabanemise korral elama saaks asuda ning mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Andrei Karpov soovib võimaliku enne tähtaega vabanemise korral elama asuda oma vanemate juurde emale kuuluvasse korterisse aadressil XXX. Tegemist on kolmetoalise heas korras korteriga. Elamistingimused on head. Positiivseks loeb kohus seda, et kinnipeetav Andrei Karpov suhtub positiivselt õppimisse, majanduslikult on saanud hakkama, enamasti on olnud tööga hõivatud, ta on motiveeritud töötama, probleeme alkoholi tarvitamisega ei olnud, samuti tal on toetus pakkuv lähisuhtevõrgustik. Uute kuritegude toimepanemist võivad A. Karpovi puhul soodustada narkootikume tarvitamine ning kriminaalse taustaga tutvusringkond. Meditsiiniosakonna andmetel on A. Karpovil diagnoositud narkosõltuvus. A. Karpovi sõnul hakkas narkootikume tarbima juba 14-aastaselt. Probleemide tekkimisel tarvitas kanepit. Tarvitas harvemini kui 1 kord nädalas. 01.04.2016 andmetel on sõltuvus remissioonis, viimati suitsetas kanepit 4 aastat tagasi, enne eelmist vangistust. Arvestades aga seda, et A. Karpov on huvitatud probleemidega tegelemisest, soovib õiguskuulekalt elada, vangistuses ta on läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, programmis osalemine oli tema hinnangul huvitav ja õpetlik, osales programmis „Õige hetk“, siis kohtu hinnangul uute kuritegude toimepanemise risk on maandatud ning on võimalik A. Karpovi käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida kriminaalhoolduslike vahenditega. Kohus leiab, et Andrei Karpovi edaspidised võimalused vabaduses (elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida. Kohus on veendunud, et Andrei Karpovi suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine oleks käitumiskontroll ja kohustuste järgimine, mis aitaks paremini toetada ja kindlustada isiku motiveeritust oma edasise elu seaduskuulekalt elamiseks. Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna Andrei Karpovile katseajaks täiendavad kohustused, nimelt mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuda tööle või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele kahe nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist; mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. 4 Kohus on seisukohal, et karistus on enda eesmärgi täitnud ning tuleb anda Andrei Karpovile võimalus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida Andrei Karpovi võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu Andrei Karpovi vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS §§ 426, 432, 384, 387. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.