Obsah (7)

§ 445§ 64§ 432§ 430§ 661§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 06. september 2019. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-9404 Tsiviilasi E L hagi K L vastu igakuise elatise nõ

§ 445

lg 1 alusel kindlaks nimetatud elatise võla 192,00 € tasumine kolme osamaksega 64,00 eurot kuus, tähtaegadega 05.10.

1. a; 05.11.
2. a ja 05.12.
3. a. 1.
4. Mõista hagejalt K L (xxx) E L (xxx) kasuks tagasiulatuva elatise nõude katteks välja 666,00 (kuussada kuuskümmend kuus) eurot. Määrata

§ 445

lg 1 alusel kindlaks 1 nimetatud tagasiulatuva elatise võla 666,00 eurot tasumine kolme osamaksega 222,00 eurot kuus, tähtaegadega 05.10.

1. a; 05.11.
2. a ja 05.12.
3. a. 1.
4. Kõik elatise summad tasutakse hageja seadusliku esindaja I F pangaarvele nr EExxx. 1.
5. Pooled on sõlminud käesoleva kompromissi igakuise elatise summas lähtudes eeldusest, et laps E L veedab isa K L juures ja on isa vahetul ülalpidamisel vähemalt 48 tundi nädalas või 196 tundi kuus ning ajal, mil E L veedab aega isaga, katab K L lapse vajadused vahetult. Pooled on seetõttu kokku leppinud, et lapse seaduslikul esindajal on õigus lapse nimel elatise suurendamiseks kohtu poole pöörduda lisaks lapse vajaduste muutumisele ka juhul, kui isa veedab lapsega aega vähem kui 48 tundi nädalas või 192 tundi kalendrikuus ja laps saab selle tõttu isalt vahetut ülalpidamist vähem. 1.
6. Pooled lepivad kokku, et poolte kantud menetluskulud jäävad poolte eneste kanda. 1.
7. Pooled on

§ 64

lg 2 sätetel kokku leppinud käesoleva kokkuleppe kinnitamise määrusele edasikaebamise tähtaja lühendamises kolmele päevale. 1.

1. Pooled on kokku leppinud, et kui kohus mistahes põhjusel ei kinnita käesolevat kompromisslepingut kohtumäärusega, ei ole käesolevas kompromisslepingus väljendatul mistahes faktilist või õiguslikku tähendust ning Poolte kokkuleppel pole käesolev kompromissleping sellisel juhul käsitletav lubatud tõendina tsiviilkohtumenetluses. Kompromissi kõik tingimused on konfidentsiaalsed ega kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele ilma teise Poole kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud seaduses ettenähtud juhtudel. 1.
2. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja tsiviilasjas käesolevas kompromissis sätestatud asjaoludel menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, et kui kohus on poolte kompromissi kinnitanud, siis ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle ning menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue (

§ 432, § 457).

Hageja esindajale ja kostjale on selgitatud, et hagejal on õigus taotleda välja mõistetud elatise suurenemist, kui suurenevad laste vajadused või muutuvad vanemate varalised võimalused ülalpidamiskohustust täita või esinevad kompromissi punktis 6 kirjeldatud asjaolud.

1. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.
2. Edastada määrus menetlusosalistele, v.a alaealisele lapsele. Menetluskulude jaotus Vastavalt kompromisslepingule jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord 2 Vastavalt kompromisslepingule on pooltel õigus määruse peale esitada määruskaebus 3 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud 19.06.
3. a esitas hageja E L (alaealine laps) seadusliku esindaja I F (alaealise lapse ema) vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi igakuise elatise nõudes kostja K L (alaealise lapse isa) vastu. Hagiavaldusest nähtuvalt leppisid hageja vanemad
4. a jaanuaris lahku kolimisel kokku, et hageja elab nädal emaga ja nädal isaga. Tegelikkuses elab hageja enamus ajast koos emaga ning isaga kohtub umbes kaks korda nädalas. Kostja on senini maksnud elatist 117 eurot kuus, kuid kuna hageja elab koos emaga, siis taotleb hageja maksmata ulatuses elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt kokku 1674 eurot perioodi eest 01.06.2018 kuni 30.06.
5. a. Alates 01.07.
6. a palub hageja kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. 25.06.
7. a määrusega keeldus kohus osaliselt hagi menetlusse võtmisest tagasiulatuva elatise väljamõistmise nõude osas perioodil 01.06.2018 kuni 18.06.
8. a (k.a). 05.09.
9. a esitasid pooled kohtule kompromisslepingu. KOHTU SEISUKOHT 1.
10. Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. 1.2. Pooled kinnitasid kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga ning et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning selle kohtu poolt kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 1.3.

§ 661

lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus pooled soovivad

§ 661lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega kolmele päevale.

1.4. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. 1.5.

§ 430

lg 8 alusel saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus 3 sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 1.6.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4