lg 1 p 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Julia Kudrjavtsevat süüdistatakse selles, et tema lõi 10.07.2018 kella 19.47 paiku xxxx asuvas korteris E Pile ühe korra noaga kõhu piirkonda. Nimetatud tegevusega Julia Kudrjavtseva põhjustas kannatanu E Pile raske terviskahjustuse, s.o kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava vasakul pool keskkõhus koos jämesoole (sigmasoole) vigastusega, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Oma sellise tegevusega pani Julia Kudrjavtseva toime
lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise, millega on põhjustatud oht elule. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud Julia Kudrjavtseva andis ütlusi, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistas ennast süüdi täielikult ning oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud ning jäi kohtueelsel menetlusel antud ütluste juurde. Oma viimases sõnas süüdistatav selgitas, et kannatanu lõi teda esimesena, kuid ta ei mäleta seda, mis tol päeval juhtus. Samuti selgitas süüdistatav kohtuistungil, et ta elab praegu ka koos kannatanuga, koos on olnud 15 aastat. Ta töötab juhutöödel. Kaitsja asus seisukohale, et tema kaitsealune tunnistab oma süüd, süüdistus on põhjendatud ning kõik tõendid on lubatavad. Kaitsja leiab, et tema kaitsealune tegutses hädakaitses. Süüdistusaktis loetletud tõendeid varasema karistuse kohta, tuleb jätta kriminaalasjast välja, sest karistus on arhiveeritud (kustunud), menetlus lõpetati. Kaitsja leiab, et Julia Kudrjavtsevale tuleks kohaldada
lg 1 alusel karistust alla sanktsiooni alammäära, kuivõrd isik on varem kriminaalkorras karistamata, kergendavaks asjaoluks on oma süü ülestunnistamine, puhtsüdamlik kahetsus. Samuti arvestada tuleks kannatanu käitumist ja alkoholijoobes olekut. Märkimist väärib ka asjaolu, et kannatanu ja süüdistatav on omavahel leppinud, elavad koos ning kannatanu ei soovi, et Julia Kudrjavtsevale määratakse range karistus. Samuti palub kaitsja, et
MS § 180 lg 3 kohaselt jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda, kuna Julia Kudrjavtseval puudub töökoht ning seega sissetulek ja vara, mille arvelt ta saaks kohtukulusid tasuda. Väljamõistetud menetluskulude osas palub tasumiseks anda tähtajaks 1 aasta. Prokurör leidis, et Julia Kudrjavtsevale esitatud süüdistus on tõendamist leidnud kirjalike tõenditega ning õigesti kvalifitseeritud. Süüdistatav tunnistab ennast süüdi ning asjaolud on selged. Süüdistatav lõi noaga kannatanut, kes lamas voodis ning sellega põhjustas kannatanule raske tervisekahjustuse. Prokurör leiab, et süüdistatava käitumine oli tahtlik, mida näitas vigastuse asukoht. Kergendavaks asjaoluks võib lugeda süü tunnistamist ja kahetsust. Isik on varem karistatud, kuid karistus on kustunud. Kehtivaid väärteokaristusi on 22. Kannatanu ja süüdistatav on siiani omavahel seotud, nad elavad koos. Prokurör leiab, et süüdistatavale võib mõista karistuse alla keskmise määra. Prokurör taotleb süüdi tunnistada Julia Kudrjavtseva
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.
3 päeva karistusajast maha ning kandmata karistuseks jääb vangistust 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva. Vastavalt
alusel mitte pöörata karistus täielikult täitmisele, kui süüdistatav 5 aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab kontrollnõudeid ja lisakohustust, mitte tarvitada alkoholi. Asitõendid nuga (hävitada), punast värvi T-särk ja kapuutsiga pusa (tagastada kannatanule) ning CD plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud (ekspertiisitasu, kaitsjatasu ja sundraha) mõista välja süüdistatavalt. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, millega süüdistus on tõendatud: Kannatanu E Pi ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 10.07.2018.a oli koos elukaaslase Julia Kudrjavtsevaga kodus aadressil xxxx. Lõuna ajal hakkasid koos Julia Kudrjavtsevaga tarvitama alkoholi. Õhtul hakkasid Juliaga vaidlema, selleks ajaks olid nad ära joonud umbes poolteist pudelit viina. Ta tüdines Juliaga vaidlemisest ära, läks magamistuppa ja heitis voodisse pikali. Mingi hetk tuli Julia magamistuppa ja lõi talle ühe korra kööginoaga kõhtu, millel oli puidust pruunikat värvi käepide. Ta ei tea kust Julia noa võttis, nuga võis olla magamistoas öökapi peal. Peale seda, kui Julia teda lõi, ta tõusis voodist püsti ja otsis telefoni, leidis telefoni põranda pealt juppidena, ühendas telefonile aku ja helistas kiirabisse. Alkoholi tarbides muutub Julia agressiivseks ja tigedaks. Julia on varem ka teda noaga ähvardanud, kuid ta ei ole ähvardusi tõsiselt võtnud. Haiglas tuvastati tal jämesoole vigastus. /tl 1-3/; Isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga, milles kannatanul E Pil tuvastati kõhu keskosas mitmekümne sentimeetri pikkune vertikaalne õmblustega haav, millest vasakul pool, naba kõrval on horisontaalne haav, mis jääb osaliselt isikule paigaldatud dreenikoti alla. /tl 4-6/; Tunnistaja S K ülekuulamise protokolli, milles tunnistaja on andnud ütlusi, et juulikuus oli tööl patrullpolitseinikuna, kui said väljakutse xxxx asuvasse korterisse. Väljakutse sisuks oli, et naisterahvas lõi enda elukaaslast (meesterahvale) noaga kõhtu. Meesterahval oli kõhu piirkonnas noahaav, ning samuti oli korteris naisterahvas. Pidasid naisterahva kahtlustatavana kinni. Meesterahvas toimetati haiglasse. Naisterahvas tunnistas, et ta lõi oma elukaaslasele noaga kõhtu. Nii meesterahvas kui ka naisterahvas olid nähtavalt alkoholijoobes. /tl 85-86/; Sündmuskoha vaatlusprotokolli koos fototabeliga, vaadeldavaks sündmuskohaks on xxxx kahetoaline korter. Elutoas seina ääres oli diivan, mille juures maas kööginuga. Köögi ja elutoa vahelisel alal on põrandal näha verepritsmed, samuti on osaliselt verine elutoa põrand ning duširuumis olev kraanikauss määrdunud veretaolise materjaliga. Magamistoas on voodi, millel voodiriided osaliselt määrdunud veretaolise materjaliga. /tl 39-43/; 2 Asitõendi vaatlusprotokolli, vaadeldavaks asitõendiks on kööginuga sinise käepidemega, mille kogupikkus 21 cm ja tera pikkus 11 cm. Noa teral esineb õrnalt nähtavaid veremäärdumisjälgi (noa tera otsas ja külgmisel piirkonnal) /tl 44/; Patsiendi (kannatanu) riiete hoiustamise akti nr 875, mille kohaselt anti politseile üle kannatanu T-särk ja dressipluus /tl 7/; Asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga, milles on vaadeldud nuga, mille üldpikkus 205 mm. Nuga koosneb käepidemest ja terast. Noa tera halli värvi metallist, noaselg nõgus. Tera suurim pikkus on 105 mm, suurim laius 13 mm ja paksus 1 mm. Tera käepideme külgedel on kriimustused, teral verekahtlase aine määrdumised. Punast värvi T-särk on lühikeste varrukatega. T-särgil esikülje vasakul pool kõhu piirkonnas materjali vertikaalne läbiv vigastus pikkusega umbes 265 mm, esikülje vasakul pool materjali vertikaalne läbiv vigastus, vigastuse pikkusega umbes 8 mm, paikneb alt äärest 130mm kaugusel. Esikülje vasakul pool materjali vertikaalne läbiv vigastus, mille pikkus umbes 10 mm, paikneb alt äärest 17 mm kaugusel. Särk verekahtlase aine määrdumisega. Nike dressipluus on pikkade varrukatega. Dressipluusil esikülje rinnaku piirkonnas materjali läbilõige, mis algab ühe varruka soonikust ja lõpeb teise varruka sooniku otsas ning dressipluus on verekahtlase aine määrdumisega. /tl 45-60/; 112 salvestiste vastust päringule, millest nähtub, et 112 registreeriti väljakutse 10.07.2018.a kell 19:47:00 ja 10.07.2018.a kell 19:51:42 aadressil xxxx. /tl 61/; Asitõendi vaatlusprotokolli, mille kohaselt häirekeskuse hädaabinumbrile 112 on 10.07.2018.a kell 19:47:00 numbrilt xxx helistanud kannatanu E P, kes teatas, et tema naine Julia Kudrjavtseva lõi talle umbes 20 minutit tagasi noaga kõhtu aadressil xxxx. Kõne taustal kostub naisterahvas karjumine/ sõimamine. /tl 62/; Väljavõtteid E Pi haigusloost, kannatanul E Pile diagnoositi kõhuseina lahtine haav, mille tüsistusena tekkis äge peritoniit /tl 10-19/; Isiku ekspertiisiakti nr 18E-PõI0196, milles ekspert on andnud arvamuse, et E Pil esines 10.07.2018.a kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool keskkõhus koos jämesoole (sigmasoole) vigastusega, mis vajas operatiivset ravi. Antud tervisekahjustus võis olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal löögist teravaservalise torke- lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Kannatanule antud tervisekahjustus oli eluohtlik, kuna tegemist oli kõhuõõnde ulatuva haavaga. /tl 21-26/; Julia Kudrjavtseva kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, mille kohaselt 10.07.2018.a kell 20:04 peeti Julia Kudrjavtseva kinni kahtlustatavana aadressil xxxx ning vabastati 12.07.2018.a kell 10:02. Julia Kudrjavtseval kinnipidamisel nähtavaid vigastusi ei ole tuvastatud. Julia Kudrjavtseval oli seljas kinnipidamisel hallid püksid, punakas valgete ruutudega triiksärk, jalas rihmikud. /27-28/; Indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt Julia Kudrjavtseval fikseeriti 10.07.2018.a kell 20.43 alkoholijoove 1,66 mg/l ning avaldusid joobe tunnused /tl 29/; Julia Kudrjavtseva kahtlustatavana ülekuulamise protokolli, milles süüdistatav tunnistab oma süüd ning andis ütlusi, et 10.07.2018.a. oli ta kodus aadressil xxxx koos enda elukaaslasega E Piga. Nad jõid koos viina ning mingi hetk tekkis armukadeduse pärast tüli. Tüli käigus lõi Ei talle korra rusikaga vastu pead ja sikutas juustest. Tüli toimus korteri elutoas. Peale Ei löömist ta haaras spontaanselt laual oleva noa ja lõi Eit ühe korra noaga kõhtu. Pärast löömist viskas ta noa koridori. Tal ei olnud plaan Eit lüüa, kõik toimus spontaanselt. Seejärel E helistas kiirabisse ja kutsus endale kiirabi, kohale tuli ka politsei. Politsei toimetas ta politseijaoskonda. Nuga millega ta Eit lõi oli väike, tera umbes 5 cm ja käepide umbes 5-6 cm. Noa käepide oli plastmassist ja sinist värvi. E kasutab tihti tema suhtes vägivalda ning tirib juustest. Kahetseb, et ta Eit lõi. /tl 30-32/; 3 Isiku läbivaatuse protokolli koos fototabeliga, Julia Kudrjavtseval tuvastati näol, otsmiku paremal pool hematoom, mis on rohekas-sinakat värvi. Isiku parema käe õlavarrel ja küünarvarrel on näha sinakas-rohekad hematoomid. Isiku vasakul jalal on näha rohekassinakad hematoomid. /tl 33-37/; Julia Kudrjavtseva karistusregistri väljatrükki, millest nähtub, et Julia Kudrjavtseva on varem kriminaalkorras karistamata isikuks. Kehtivaid väärteo karistusi on 22. /tl 67-77/; 28.11.2015.a kriminaalmenetluse lõpetamise määrus KrMS § 2031 lg 6 alusel Julia Kudrjavtseva kahtlustuses
(
lg 2 p 2) tunnustel, mille kohaselt on prokuratuuris lõpetatud kriminaalmenetlus Julia Kudrjavtseva suhtes (kannatanu E P) lepitusmenetluses /tl 78/; E Pi karistusregistri väljatrükk, millest nähtub, et E P on varem kriminaalkorras karistamata isikuks. Kehtivaid väärteokaristusi on 7. /tl 80-81/; Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et Julia Kudrjavtseva 10.07.2018.a kella 19:47 paiku aadressil xxxx lõi kannatanu E Pit ühe korra noaga kõhupiirkonda, millega tekitas raske terviskahjustuse, s.o kõhuõõnde ulatuva torke-lõikehaava vasakul pool keskkõhus koos jämesoole (sigmasoole) vigastusega. Selles osas puudub käesolevas kriminaalasjas ka vaidlus. Antud asjaolu on tõendatud kannatanu E Pi ütlustega, et tema elukaaslane Julia Kudrjavtseva lõi teda ühe korra noaga kõhu piirkonda. Kannatanu ütlusi kinnitab ka kohtueelsel menetlusel ülekuulatud tunnistaja S K, et juulikuus oli tööl patrullpolitseinikuna ning sai väljakutse xxxx asuvasse korterisse. Kohale jõudes oli korteris meesterahvas kelle kõhu piirkonnas oli noahaav, ning samuti oli korteris naisterahvas kelle pidasid kahtlustatavana kinni. Meesterahvas toimetati haiglasse. Naisterahvas tunnistas, et ta lõi oma elukaaslasele noaga kõhtu. Samuti on süüdistatav Julia Kudrjavtseva kinnitanud, et lõi E Pi ühel korral noaga. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 10.07.2018.a kell 19:47 on kannatanu poolt tehtud kõne häirekeskusesse, mille kannatanu annab teada, et tema naine Julia Kudrjavtseva lõi talle 20 minutit tagasi noaga kõhtu aadressil xxxx ning palub kiirabi. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fotodega nähtub, et xxxx asuv on kahetoaline korteris, korteri elutoas seina ääres asuva diivani juurest leiti kööginuga. Köögi ja elutoa vahelisel alal on põrandal näha verepritsmed, samuti on osaliselt verine elutoa põrand ning duširuumis olev kraanikauss määrdunud veretaolise materjaliga. Magamistoas on voodi, millel voodiriided osaliselt määrdunud veretaolise materjaliga. Noavigastuse paiknemist E Pil kõhupiirkonnas tõendavad isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, asitõendite vaatlusprotokolliga, haiguslooga ja isiku ekspertiisiaktiga. Eelnimetatud tõenditest nähtub, et tegemist on kõhuseina lahtise haavaga, mille tüsistusena tekkis äge peritoniit. Isiku ekspertiisiakti kohaselt tuvastati E Pil kõhuõõnde ulatuv torke- lõikehaav vasakul pool keskkõhus koos jämesoole (sigmasoole) vigastusega, mis vajas operatiivset ravi. Antud tervisekahjustus võis olla tekitatud ekspertiisimääruses näidatud ajal löögist teravaservalise torke-lõikevahendiga, milleks võis olla nuga. Kannatanule antud tervisekahjustus oli eluohtlik, kuna tegemist oli kõhuõõnde ulatuva haavaga.
Kaitstav õigushüve on tervis. Tervisekahjustus on inimese kehaline või vaimse heaolu häirituse seisund, mis objektiivsel hinnangul vajab väljaravimist, s.t tervise taastamine eeldab meditsiinilist sekkumist. Oht elule on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et E Pi eluohtlik tervisekahjustus oli saadud süüdistatava Julia Kudrjavtseva poolt ühel korral noaga löömise tagajärjel. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ §-le 7 lg 2 p 9 on eluohtlikuks tervisekahjustuseks rindkere- või kõhuõõnde ulatuv haav, sh siseorganite kahjustuseta. Isiku ekspertiisiakt nr 18E-PõI0196 kohaselt kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool keskkõhus koos jämesoole (sigmasoole) vigastusega, on eluohtlik tervisekahjustus, mis vajas operatiivset ravi. Ka senine kohtupraktika on lugenud eluohtlikuks kõhuõõnde ulatuva tõke-lõikehaava (RKKK 3-1-1-40-13). Seega leiab kohus, et kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav 4 vasakul pool keskkõhus koos jämesoole (sigmasoole) vigastusega on eluohtlik tervisekahjustus, kuna tegemist oli kõhuõõnde ulatuva haavaga ning mille puhul oleks võinud saabuda kannatanu surm, kui kannatanu oleks jäänud meditsiinilise abita. Kohtu hinnangul on süüdistatava tegu tagajärjega põhjuslikult seotud, kuna süüdistatava teoga – ühel korral kannatanule noaga löömine kõhuõõnde – tekitati kannatanule raske tervisekahjustus, millega on põhjustatud oht elule. Seega on tõendamist leidnud
lg 1 p 1 objektiivne koosseis, s.o teisele inimesele raske tervisekahjustuse tekitamine, millega on põhjustatud oht elule. Järgnevalt hindab kohus kas Julia Kudrjavtseva tegevuses esinevad
Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt, leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatava tegevuse eesmärk oli kannatanut noaga lüüa. Edasi nähtub, et süüdistatava teo tagajärjel tekkis kannatanul kõhuõõnde ulatuv torke-lõikehaav vasakul pool keskkõhus koos jämesoole (sigmasoole) vigastusega, mis oli ohtlik elule. Seega tuleb lisaks tuvastada, kas süüdistataval oli tahtlus ka tagajärje suhtes ehk et kas ta soovis, et tema tegevuse tulemusena tekiks kannatanul oht elule. Kohtu hinnangul süüdistatav nägi ette, et noaga lüües saab kannatanu tõsiseid vigastusi, mis võivad olla ohtlikud ka elule. Ka keskmise elukogemusega isik saab aru, et noaga kõhupiirkonda lüües võib vigastada ka elutähtsaid siseorganeid, mis kujutavad endast ohtu elule. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikust. Kaudse tahtluse korral kiidab isik võimaliku tagajärje heaks, soostub selle saabumisega, ettevaatamatuse korral loodab isik tagajärje mittesaabumisele. Riigikohus lahendis 3-1-1-142-05 on öelnud, et lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, s.t see peab tuginema isiku poolt ära tuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab toetuma konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrolltavast juhuslikkusest. Kohtupraktikas on hinnatud noaga kõhupiirkonda löömist ohuna elule, kuna seda piirkonda peetakse elutähtsaks piirkonnaks. Lüües noaga kõhupiirkonda, pidas süüdistatav võimalikuks sellise tervisekahjustuse tekitamist, mis võib olla ka eluohtlik ja möönis seda. Kriminaalasjas kogutud tõenditest ei nähtu selliseid asjaolusid, millele tuginevalt süüdistatav võis loota, et noaga kõhupiirkonda löömise tagajärjel ei teki kannatanul eluohtlikku tervisekahjustust. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on kavatsetusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse tahtlusega eluohtlik tervisekahjustus. Süüdistatava kaitsja leidis, et süüdistatav oli hädakaitse seisundis ja tuleks õigeks mõista. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu.
lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Sama paragrahvi lõike 2 sätestab, et isik ületab hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele kui ka ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-71-14, p 8 on märgitud, et hädakaitse olemasoluks
vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüve vastu. Hädakaitseseisundi tuvastamise järel tuleb edasi kontrollida kaitsetegevuse vastavust
nõuetele ja hädakaitse piiride ületamist
Kaitsetegevus seisneb ründaja õigushüve kahjustamises ründe tõrjumiseks. Kaitsetegevuseks valitud vahend peab olema sobiv ründe lõpetamiseks ehk ründe lõplikuks tõrjumiseks, kuid samas ka säästvaim vahend selle eesmärgi saavutamiseks. Kui süüdlase tegevus ei ole kaitsetahtest kantud, ei saa rääkida ka õigusvastasust välistava asjaolu esinemisest
Välistatud on hädakaitseõiguse tekkimine ründe tõttu, mis rikub üksnes sotsiaalset käitumisreeglit (viisakus- või moraalinormi), kuid ei ole vastuolus õiguskorraga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Eeltoodust tulenevalt on kuritegu kvalifitseeritud õigesti
Karistus Vastavalt
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi teadlik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 31-1-40-04; 3-1-1-99-06). Seadusandja on
lg 1 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega. 6 Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohus leiab, et Julia Kudrjavtseva poolt toimepandud rünnet võib hinnata väikse intensiivsusega ründena. See tuleneb eelkõige kannatanu suunas tehtud löökide arvust, mida oli üks. Ründe teeb ohtlikuks asjaolu, et noalöögiga seadis süüdistatav tõsisesse ohtu kõige väärtuslikuma õigushüve ehk kannatanu elu. Samas leiab, kohus, et süü suuruse hindamisel on oluline arvestada ka seda, kui kiiresti kannatanu paranes. Haigusloo väljavõttest nähtub, et kannatanu lahkus haiglast samal päeval. Kohus arvestab kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti arvestab kohus, et kannatanule ei jäänud vigastusest tõsiseid püsivaid kahjustusi. Ka on tähtis tõsiasi, et süüdistatav ja kannatanu leppisid ära ning elavad senini koos. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei ole tuvastanud. Süüdistatav ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb Julia Kudrjavtsevat karistada vangistusega, kuid karistus võib jääda sanktsiooni alammäära lähedusse. Kohus mõistab Julia Kudrjavtsevale karistuseks 5 aastat vangistust, mida vastavalt lühimenetluse sätetele tuleb ühe kolmandiku võrra vähendada ning lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks jääb vangistust 3 aastat 4 kuud millest tuleb maha arvestada
3 päeva ning kandmata karistuseks jääb 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Kohus on seisukohal, et karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid on võimalik saavutada jättes karistuse täielikult täitmisele pööramata. Kohus leiab, et see on põhjendatud asjaoluga, et süü on eelöeldust tulenevalt küllaltki väike. Arvestada tuleb sedagi, et kuigi Julia Kudrjavtseva on varem karistatud isikuks, on tema karistused kustunud, mistõttu leiab kohus, et vastavalt
lg 1 ja 3 alusel võib tema suhtes vangistuse tingimuslikult kohaldamata jätta ning mitte pöörata vangistust täitmisele. Katseaja pikkuseks määrata 4 aastat ning allutada ta
Kohus leiab, et Julia Julia Kudrjavtseva on kohustatud
Antud lisakohustuse kohaldamine on vajalik, arvestades toimepandud kuritegu ja tausta – alkoholijoobes olek teo toimepanemise ajal kui ka asjaolu, et kannatanu ütluste kohaselt muutub süüdistatav alkoholi tarvitades agressiivseks. Vastavalt
p 1 alusel arvestada Julia Kudrjavtsevale määratud 4 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o. 16.01.2019.a. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Julia Kudrjavtseva kaitsja palus menetluskulude tasumiseks määrata pikema võimaliku tähtaja, kui ka osaliselt jätta menetluskulud riigi kanda. Kohus mõistab Julia Kudrjavtsevalt välja kohtuotsusega kaasneva sundraha, mis on vastavalt I astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1350 eurot. Samuti tuleb välja mõista Julia Kudrjavtsevalt vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud, s.o. kokku summas 300 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu summas 84 eurot. Kohus leiab, et on põhjendatud menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline. Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud. Kohus leiab, et menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavatele anda maksimumaja, s.o 12 kuud ning menetluskulud kokku summas 1734 eurot tuleb tasuda igakuiste maksetena, s.o. vähemalt 144,50 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest. 7 Asitõendid - Kaks CD plaati salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse Rahumäe tee 6, Tallinn on hoiule antud: - 10.07.2018.a. sündmuskohalt kaasa võetud nuga - hävitada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; Kannatanu E P punast värvi T-särk (lõigatud) ja dressipluus – tagastada kannatanu E P; asitõendi vaatluse käigus võetud verekahtlase aine proov noa tera ühelt küljelt, verekahtlase aine proov noa tera teiselt küljelt, verekahtlase aine proov T-särgi esiküljelt, verekahtlase aine proov dressipluusi parema varruka küünarvarre keskmise kolmandiku piirkonna pahupoolelt, verekahtlase aine proov dressipluusi parema tasku piirkonna välimiselt poolelt ja verekahtlase aine proov dressipluusi vasaku tasku piirkonna välimiselt poolelt - hävitada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 313, § 315,
lg 1, § 73 lg 1,3 ja § 78 p 1 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Julia Kudrjavtseva
MS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 3 aastat ja 4 kuud.
lg 1 alusel arvata Julia Kudrjavtseva eelvangistuses viibitud aeg 10.07.2018.a kuni 12.07.2018.a , s.o 3 päeva karistusaja hulka ja kandmata karistus 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel jätta vangistus Julia Kudrjavtseva suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Julia Kudrjavtseva ei pane 4 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kriminaalhooldaja järelevalve all
§-s 75 lg 1 p 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (xxxx); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama
p 1 alusel arvestada Julia Kudrjavtsevale määratud 4 aasta pikkuse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 16.01.2019.a. Julia Kudrjavtseva määrata Tallinna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 8 Vangla kriminaalhooldusosakonna Menetluskulud Välja mõista Julia Kudrjavtsevalt 1350 eurot sundraha, ekspertiisitasu 84 eurot ja kaitsjatasu summas 300 eurot riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 1734 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 144.50 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse Julia Kudrjavtsevale e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid - Kaks CD plaati salvestistega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel; Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse Rahumäe tee 6, Tallinn on hoiule antud: - 10.07.2018.a. sündmuskohalt kaasa võetud nuga - hävitada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; Kannatanu E P punast värvi T-särk (lõigatud) ja dressipluus – tagastada kannatanu E Pile; asitõendi vaatluse käigus võetud verekahtlase aine proov noa tera ühelt küljelt, verekahtlase aine proov noa tera teiselt küljelt, verekahtlase aine proov T-särgi esiküljelt, verekahtlase aine proov dressipluusi parema varruka küünarvarre keskmise kolmandiku piirkonna pahupoolelt, verekahtlase aine proov dressipluusi parema tasku piirkonna välimiselt poolelt ja verekahtlase aine proov dressipluusi vasaku tasku piirkonna välimiselt poolelt - hävitada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel; Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate saamisel 07.02.1019.a. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.