) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD
lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. 3. Kaebaja vaidlustab uurimisasutuse poolt kriminaalmenetluses tehtud määrust. Kohus selgitab kaebajale, et kriminaalmenetluses tehtud toiminguid ja lahendeid ei saa vaidlustada 3-17-1699 halduskohtumenetluses. Kriminaalmenetlust reguleerib kriminaalmenetluse seadustik, kus on sätestatud ka menetleja tehtud lahendite või toimingute peale edasi kaebamise kord. Halduskohus ei ole pädev sekkuma kriminaalmenetlusse ega hindama kriminaalmenetluses menetleja tehtud lahendite õiguspärasust. Seetõttu tuleb kaebus selle esitajale
4.
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 5.
lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub
Kuna kaebaja ei ole kaebuse esitamisel riigilõivu tasunud, ei tõusetu ka riigilõivu tagastamise küsimust. 6. Kuna halduskohus ei ole pädev praegust kaebust lahendama, ei ole halduskohtu pädevuses lahendada ka kaebajale riigi õigusabi andmise küsimust. Seetõttu jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. Kohus ei edasta taotlust vastavalt riigi õigusabi seaduse § 10 lg-le 7 lahendamiseks pädevale menetlejale, sest kaebaja suhtes pooleliolevast kriminaalasjast nr 1-16-1036 nähtub, et kaebajal on juba kaitsja olemas. Kui määratud kaitse ei laiene kaebaja poolt algatada soovitavale vaidlusele, saab kaebaja taotleda riigi õigusabi määramist kas maakohtult, prokuratuurilt või uurimisasutuselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Reelika Lind Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.