KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 02.08.2017, Tallinn Haldusasja number 3-17-1363 Haldusasi Sergei Olari (Olar) kaebus Tallinna Vangla vastu m

) § 15 lg 8, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD 1. S. Olar (kaebaja) esitas 26.06.2017 Tallinna Halduskohtule venekeelse kaebuse Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega. Kaebaja kaebus tõlgiti eesti keelde 28.06.2017. Kaebuse kohaselt on kaebajale kahju tekitatud järgmistel põhjustel: kaebaja on pidanud ametnikega suhtlema toiduluugi kaudu, mis asub veidi üle 1 m kõrgusel; kaebaja on 2015. a veebruarist kuni maini pidanud jalutamas käima koos suitsetajatest kinnipeetavatega, seega ei ole talle eelmainitud perioodil võimaldatud värskes õhus jalutamist; kambris nr 456 ei toiminud 14 kuu jooksul ventilatsioon; ebapiisav valgustus ja ruumipuudus kambrites aastatel 2015-2017; sooja vee puudumine nii enda kui ka isiklike asjade pesemiseks; külmkapi puudumine, kus oleks võimalik vangla kauplusest ostetud toiduaineid säilitada. Lisaks esitas kaebaja taotluse, milles palus talle võimaldada advokaat. 2. Kohus pöördus 21.07.2017 kohtunõudega Tallinna Vangla poole ning palus vanglalt teavet selle kohta, kas kaebaja on kaebuses toodud samasisulise kahju hüvitamise taotlusega eelnevalt vangla poole pöördunud ning kuidas see on lahenenud. 3. Tallinna Vangla esitas 25.07.2017 kohtule S. Olari 03.04.2017 vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse seoses inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas ajavahemikul 2015-2016 kambris nr 456. 3-17-1363 KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse tagastamine

1. a)Tallinna Vangla üldiste kinnipidamistingimustega tekitatud kahju hüvitamise nõue 4. Kohus leiab, et S. Olari kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada osas, mis puudutab Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega – ametnikega suhtlemine toiduluugi kaudu, 2015. a veebruarist kuni maini koos suitsetajatega jalutamine, puudulik valgustus ja ventilatsioon, ruumipuudus kambrites aastal 2017, sooja vee ja külmkapi puudumine – tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja ei ole vastavas osas pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 5. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et kinnipeetaval on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Tallinna Vangla esitas kohtule kaebaja 03.04.2017 kahju hüvitamise taotluse kui ka Tallinna Vangla 24.05.2017 vastuse nr 5-37/17/60-2, millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on kaebaja Tallinna Vanglalt kahju hüvitamist taotlenud üksnes seetõttu, et aastatel 2015-2016 ei võimaldatud talle vaba põrandapinda kambris vähemalt 4 m2. Seega ei ole kaebaja varasemalt Tallinna Vanglalt nõudnud hüvitist seoses Tallinna Vangla kinnipidamistingimustega, mis puudutavad ametnikega suhtlemist toiduluugi kaudu, 2015. a veebruarist kuni maini koos suitsetajatega jalutamist, puudulikku valgustust ja ventilatsiooni, ruumipuudust kambrites aastal 2017, sooja vee ja külmkapi puudumist. Seetõttu tuleb kaebus selles osas kaebajale tagastada.
2. b)Tallinna Vangla kambris nr 456 ruumipuudusega tekitatud kahju hüvitamise nõue 6. Kohus leiab, et S. Olari kaebus osas, mis puudutab ruumipuudusega kambris nr 456 tekitatud kahju hüvitamist perioodil 2015-2016 tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna selline nõue on ilmselgelt perspektiivitu. 7. Tallinna Vanglale esitatud kaebuses on S. Olar tuginenud üksnes sellele, et kahju tekitati talle 2015-2016. a-tel ruumipuudusega kambris nr 456. Tallinna Vangla on oma 24.05.2017 vastuses nr 5-37/17/60-2 välja toonud andmed kambri nr 456 kohta, kus kaebaja viibis ajavahemikul 2015-2016. Nimelt oli eelmainitud perioodil kaebajale kõikidel päevadel tagatud vaba põrandapinda üle 3 m2 (3,15 – 5,25 m2, ilma WC alust pinda arvestamata). Kaebaja ei ole kohtule esitatud kaebuses neile andmetele vastu vaielnud. Vastavalt väljakujunenud Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale ei ole kinnipeetava õigusi rikutud, kui põrandapinda ühe kinnipeetava kohta on rohkem kui 3 m2. Seega on tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega.
3. c)Kokkuvõte 8. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Küll aga tuleb kaebajal kahju hüvitamise osas kohtusse pöördumisel arvestada VangS § 11 lg-s 8 sätestatud kohtueelse menetluse läbimise kohustuslikkusega. 2

§ 7

lg 1 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (p 1), asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene (p 5) või kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi (p 6). 12. Käesoleval juhul suutis kaebaja ise koostada vanglale 03.04.2017 kahju hüvitamise nõude ning esitada kohtule kaebuse, millest nähtub tema konkreetne nõue ja faktilised asjaolud. Kaebajal tulebki menetluse käigus välja tuua kaebuse faktilised asjaolud ja võimalusel esitada ka neid asjaolusid kinnitavad tõendid. Kaebajal ei tule kaebust täiendavalt õiguslikult põhjendada. Kohus leidis käesolevas asjas, et kaebaja kaebus kuulub tagastamisele seetõttu, et kaebajal oli osaliselt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning ülejäänud osas oli kaebus ilmselgelt perspektiivitu, ent mitte põhjusel, et kaebus oleks kohtule olnud arusaamatu või sellest ei selguks kaebaja eesmärk. Sellest tulenevalt ei saa kohtu hinnangul asuda seisukohale nagu kaebaja ei oleks võimeline ise oma õigusi kaitsma (

§ 7lg 1 p 1).

Kaebuse tagastamise põhjendusi arvestades on kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks praeguses asjas ühtlasi ilmselt vähene (

§ 7lg 1 p 5).

Kohtu hinnangul ei esine praeguses asjas ka sellist tungivat avalikku huvi, mille tõttu tuleks määrata riigi õigusabi korras S. Olarile esindaja (

§ 7lg 1 p 6).

13. Eeltoodu tõttu ei pea kohus käesolevas haldusasjas riigi õigusabi andmist põhjendatuks ning S. Olari taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb

§ 7lg 1 p-de 1, 5 ja 6 alusel jätta rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 3