← Eesti

4-19-2385/15

Obsah (9)§ 29§ 44§ 123§ 133§ 30§ 31§ 69§ 19§ 150

4-19-2385 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2019. a Tallinn Väärteoasja number 4-19-2385 (2315,19,000330) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisek

§ 29lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates 1 kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 19.06.

  1. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 19.07.
  2. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 20.07.
  3. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse Ida-Harju piirkonnagrupi piirkonnapolitseinik J P 04.04.2019 otsusega nr 2315,19,000330 karistati A Pozdnjakovi KarS § 262 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 80 eurot selles, et menetlusalune isik 13.01.2019 kella 17:55 ajal XXX I trepikoja juures, st avalikus kohas, käitus teist isikut häirivalt, nimelt solvates teist isikut ebatsensuursete sõnadega. Antud konfliktiga rikkus ka teise isiku G M rahu. Nimetatud käitumise rikkus menetlusalune isik KorS § 55 lg 1 p 2 nõudeid ning pani toime KarS § 262 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Kaevatud otsus saadi kätte
  4. aprillil
  5. Kaebamistähtaeg - kuni
  6. aprillini 2019 (otsuse koopia lisatud, lisa 1). Kaebuse esitaja soovib kaebust kohtu menetlusel läbi vaadata. Kaebuse esitajal on konflikti helisalvestus tema ja avaldajate vahel ning kaebuse esitaja soovib seda helisalvestust kuulata kohtuistungil kui tõendi kaebuse esitaja süütusest.

§ 29

lõike 1 punkti 1 ja § 132 lõike 3 alusel kaebuse esitaja A Pozdnjakov palub kohtul otsus tühistada täielikult ja lõpetada asjamenetlus. Otsuse kohaselt süüdistati Pozdnjakovit väärteoga sätestatud Korrakaitseseaduse § 55 lõike 1 punktis 2 ja KarS § 56 lõike 1 ja § 262, lõike 1, alusel karistatakse trahviga 20 trahvi ühikute suuruses (80 eurot). Väärteo kirjelduse kohaselt on Pozdnjakov süüdistatud järgmises: - toimepanemise aeg: 13.01.2019 17:55 - toimepanemise koht: XXX - väärteo kirjeldus: isik käitus avalikus kohas, XXX sisehoovis, teist isikut häirival viisil, nimelt solvas ebatsensuursete sõnadega teatajat A K . Antud konfliktiga oli rikutud ka G M rahu. Juhtumi asjaolud.

  1. 17 jaanuaril 2019 G M ja A K esitasid avalduse politseisse, (avalduse koopia on lisatud, lisa 2). Avalduses palusid hagejad karistada Pozdnjakovit isiku solvatamise eest.
  2. 4 veebruaril 2019 küsitleti G M ( ülekuulamisprotokolli koopia lisatud, lisa 3). Protokollis sisuliselt märkis M , et Pozdnjakovi (XXX) ja K (XXX) vahel tekkis konflikt, mille on põhjustanud Pozdnjakovi pretension K seoses Korteri Ühistu juhatuse mitterahuldava tööga.
  3. 4 veebruaril 2019 küsitleti A K (ülekuulamisprotokolli koopia lisatud, lisa 4). Protokollis sisuliselt K märkis, et Pozdnjakovi ja K vahel tekkis konflikt, mille on põhjustanud Pozdnjakovi pretensioon K seoses Korteri Ühistu juhatuse mitterahuldava tööga.
  4. 5 veebruaril 2019 a. piirkonnapolitseinik J P koostas Väärteoprotokolli AB 1575703 (protokolli koopia lisatud, lisa 5). Protokolliga tutvumisel Pozdnjakov märkis protokollis: „01en protokolliga tutvunud, ei nõustu sellega, soovin anda selgitusi õigusliku kaitsjaga ning peale väidetava rikkumise helisalvesti tutvumist".
  5. 5 veebruaril 2019 küsitleti A Pozdnjakovit (protokolli koopia lisatud, lisa 6). Pozdnjakov teavitas, et ta soovib selgitusi anda õigusliku kaitsjaga. 2
  6. 20 veebruaril 2019 kaebuse esitaja A Pozdnjakov e-posti teel esitas vastuväiteid temale koostatud Väärteoprotokolli AB 1575703 kohta (vastuväidete koopia lisatud, lisa 7). Vastuväidetest selgub, et vastupidiselt K ja M väidetele, Pozdnjakov käitus rahulikult ja adekvaatselt. K ja M , vastupidi, käitus provokatiivselt. K levis alkoholi lõhn, aga M materdas Pozdnjakovit.
  7. 28 märtsil 2019 piirkonnapolitseinik J P koostas Ida-Harju politseijaoskonna juhi V P nimele ettekanne (ettekanne koopia lisatud, lis 8), milles ta kirjutab, et ta viis läbi maja esimese trepikoja elanikke küsitluse , tänaval XXX; ning antud konfliktile ei leidnud kinnitust.
  9. märtsil 2019 küsitleti XXX majaelanikku L K , (ülekuulamisprotokolli koopia lisatud, lisa 9), kes ütles, et kuulis konflikti läbi avatud rodu ukse. Kaebuste ja vastuväidete põhjendus.
  10. 17 jaanuari
  11. aasta avalduses hagejad märkisid, et kell 18:10 saabus politsei patrull ja hindades olukorra teavitas, et neil ei ole põhjust kodanikku Pozdnjakovit kinni pidada. Järelikult politsei ei kinnitanud Pozdnjakovi poolt teostatud õigusvastaste tegude fakti.
  12. Esitatudest dokumentidest nähtub, et avaldajad käitusid Pozdnjakovi vastu ebakorrektselt, mis tuleneb Pozdnjakovi vastuväidetest (lisa 7), mis põhjustas konflikti K ja M ühelt poolt ning Pozdnjakovi teiselt poolt vahel.
  13. Esitatud dokumentides märgitud asjaoludest ei lähtu, et Pozdnjakov teostas ebaseaduslikke toiminguid, suunatud K ja M vastu, ettenähtud Korraldusekaitse seaduses § 55, lõike 1, punkt
  14. Teisi isikuid K ja M ning Pozdnjakovi vahelise konflikti ajal lähedal ei olnud.
  15. Otsuses ei ole märgitud, et Pozdnjakov on esitanud protokolli kohta vastuväiteid ja puudub vastuväidete hindamine.
  16. Samuti jäi rahuldamata Pozdnjakovi sooviavaldus temale kaitsja määramisest, mille ta märkis protokolli (Väärteoprotokoll AB 1575703) ja ülekuulamise protokollis, millega oli rikkutud Pozdnjakovi õigus kaitsjale.
  17. Piirkonnapolitseiniku
  18. märtsi
  19. aasta ettekannes puudub selle registreerimismärk seatatud korras ning politseiüksuse juhi märgistus protokolliga tutvumisest ning tema arvamus sellest. Järelikult ettekannes esitatud asjaolud on valelikud.
  20. Tunnistaja L K ütluste tõesus põhjustab kahtlust, kuna ta oli
  21. jaanuaril 2019 külmaga avatud rõduuksega ja ta kuulis mehe häält, mis ei tähenda, et see oli Pozdnjakovi hääl, samuti ei kuulnud K ja M häält, kuigi nemad provotseerisid konflikti ja rääkisid ropsõnadega ning tülitsesid. Tuleb märkida, et ükski konflikti osaleja ei viida K kui tunnistajale. Samuti tuleb tähele panna, et K ennem karistati avaliku korra rikkumise eest Pozdnjakovi avalduse põhjal; tema tunnistust tuleks pidada valeks, nagu võimalikku kättemaksu. Pozdnjakov kinnitab, et ta viibis trepikoja j ures 5-10 minuti jooksul, nägi Kõdina rõdu, ja nägi, et rõdu aknad ja uks oli suletud ja rõdus kedagi ei olnud Kaebuses esitatud asjaoludest selgub, et antud juhul ei ole väärteo toimingut ja on rikutud menetluse õigsuse normid- Pozdnjakovile ei olnud määratud kaitsja ja varjatud, jäetud tähelepanemata Pozdnjakovi vastuväited protokollile. Kaebuse esitaja taotlus. Kaebuse esitaja palub kohtul nõuda karistusregistrist andmeid tunnistaja L K karistamisest. K karistuse faktiga avaldaja soovib tõestada, et K poolt esitatud tunnistused on valed ning neid tuleb vaadelda kui tema kättemaksu. Lisad.
  22. Kaevatud 4 aprilli 2019.a. Väärteoasi nr 2315,19,000330 otsuse koopia.
  23. G M ja A K avalduse koopia.
  24. G M 4 veebruari 2019 a. ülekuulamisprotokolli koopia.
  25. A K 4 veebruari 2019 a. ülekuulamisprotokolli koopia.
  26. 5 veebruari 2019 a. Väärteoprotokoll AB 1575703 koopia
  27. A Pozdnjakovi 5 veebruari 2019 a. ülekuulamisprotokolli koopia.
  28. A Pozdnjakovi 20 veebruari 2019 a. vastuväidete Väärteoprotokollile 5 veebruari 2019 a. AB 1575703 koopia. 3
  29. Piirkonnapolitseiniku J P poolt 28 märtsil 2019 a. koostatud ettekanne koopia.
  30. Tunnistaja L K 28 märtsi 2019 a. ülekuulamisprotokolli koopia. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning märkis, et on XXX, elab seal alates aastast 2011 ja mitmeid aastaid osa korteri omanike ja juhatuse liikmete vahel on käimas püsiv konflikt, mis on tingitud sellest, et juhatus varjab dokumente KÜ liikmete eest, rikub KÜ töös põhikirja sätteid, KÜ liikmete suhtes võtab vastu õigusvastaseid otsuseid ja rikub korteriomanike õigusi muul viisil. Selle aasta jaanuaris hakkas koguma elanikelt allkirju erakorralise koosoleku kokku kutsumiseks, päevakorras oleks umbusalduse avaldamine juhatuse liikmete vastu, juhatuse liikmete tagasi kutsumine ja nende vastu kahjunõude esitamine. Sellele hakkasid aktiivselt vastu juhatuse liikmed K ja M ja korraldasid infotunni, kus ka viibis. Seal infotunnis esitas teatud küsimusi juhatuse liikmetele ja M , infotunniga seotud päevakorras jäid kajastamata küsimused, mis tuleksid arutamisele. Vastuseks sellele G M , kes täitis sel ajal juhatuse liikme kohustusi, saatis teda pikalt kolmest tähest koosnevat sõna kasutades. Tegi audiosalvestuse, millega tahab tõestada ebaseaduslikku käitumist juhatuse liikmete poolt. Tahab esitada salvestise selle ära kuulamiseks. Arvab, et juhatuse liikmete tegevus on käsitletav omavahelise kokkuleppena selleks, et talle kätte maksta tema tegevuse eest KÜ-s ja see tegevus puudutab nii tema kui ka teiste korteriomanike seaduslike huvide kaitset. Seetõttu palub menetlus lõpetada süüteo puudumise tõttu. Sellel salvestisel on salvestatud suhtlus olemasoleva vaidluse osas, mis leidis aset 13.01.2019 trepikoja ees. Salvestis on kohe algusest. Seda salvestist politseile ei esitanud, aga menetluse käigus teatas piirkonna volinikule J Põdrale, kes menetles seda asja ja teatas talle, et ka G M salvestas suhtlemist enda poolt. Sellest, et ka M on olemas audiosalvestis, teatas J Põdrale, kes keeldus salvestise lisamisest öeldes, et talle piisab M ja K ütlustest. Ei pidanud selle salvestise esitamist vajalikuks, sest K ja M on pidev konflikt ja K on omal ajal karistatud, kui mõned aastad tagasi helistas talle tapmisähvardustega ja sellest faktist lähtudes J P võiks asja menetleda siiski objektiivselt. Kuna L. K on karistatud, siis on tema ütlused valeütlused. Sisu poolest konflikt oli mõlema isikuga K ja M , kuna nemad korraldasid infotundi koos ja temaga suhtlemise ajal nendega nad tegutsesid koos, suheldes temaga ühel teemal ja olles suhtluse üheks pooleks. Lisaks sellele toimiku materjalides puuduvad sõnad, mida K ja M peavad solvavateks, sellepärast leiab, et süüteosündmust ei olnud üldse, aga oli jäme suhtumine ja õiguserikkumine M ja K poolt, kes selle toimepanemise hetkel tegutsesid koos. Infotund toimus trepikojas sees
  31. korruse trepimademel 13 jaanuaril kella 6 paiku õhtul, konflikt aga trepikoja välisukse ees, maja ees tänaval, enne infotundi. Konflikt leidis aset enne infotundi ja G M saatis teda 3 tähe peale just sellel hetkel, siis sisenesid trepikotta, kus algas infotund, 17.55 oli konflikt tema ja M ja K vahel trepikoja välisukse ees ja 5 minuti pärast sisenesid trepikotta, kus algas infotund. Tunnistaja A K selgitas, et A. Pozdnjakov on nende maja elanik, tema on ühistu esimees, A. Pozdnjakov on elanik, korteriühistu liige.
  32. jaanuaril oli korraldatud trepikodade infotund ja selleks ajaks, mil see infotund pidi algama, juhatuse liikme G M liikus esimese trepikoja poole, majas on 5 trepikoda. Siis kui jõudsid selle esimese trepikoja juurde, seal seisis A Pozdnjakov, ootas tõenäoliselt infotunni algust ja praktiliselt samal hetkel kui jõudis tema kõrvale, hakkas teda sõimama lihtsalt asja ees teist taga. Need oli kõige tavalisemad ropud sõnad, ei soovi neid korrata siin. Vene keeles on neid sõnu päris palju. Esiteks ei olnud ei tere ega head aega, siis inimene hüppas peale, ei mäleta väga täpselt: tõ bljät što zdes stoiš, umbes nii, ei oska rohkem midagi välja tuua sellepärast, et taolisi asju on kuulnud tema poolt mitte ainult sellel korral, praktiliselt igal koosolekul 10 aasta jooksul. Selleks on ka väga palju tunnistajaid, kes on seda kuulnud. Kui jõudsid juba trepikotta, et alustada oma infotundi, seal juba seisid inimesed ja seal kordusid jälle sõimusõnad, mitte ainult tema suhtes, vaid ka teise juhatuse liikme G M suhtes. Peab tunnistama, et siin on tegemist vanema inimesega ja kui hüppab vanale inimesele peale, see on esiteks ebaviisakas, teiseks selleks oli piisavalt tunnistajaid, et seda kõike kuulda. Siis kui hakkasid liikuma trepikotta, lihtsalt läks õue ja kutsus välja politsei. Kuskil veerand tunni jooksul politsei jõudis kohale ja kuna selleks hetkeks oli juba suurem sõnavahetus lõppenud, siis loomulikult nad ei saanud registreerida seda fakti kui mingisugust rikkumist. Kuigi nad tuletasid meelde, et nad on omalt poolt olnud ka meie koosolekutele välja kutsutud samal põhjusel, seda nad oma protokollides ei täpsustanud. Ei ole mingisuguseid isiklikke suhteid selle inimesega, kuid 4 nende aastate jooksul niipalju kui on juhatuse liikmena juhatuse esimees alates 2012 peale, on kuulnud selle inimese poolt igasugust laadi solvanguid ja sõimamisi. Siiamaani on kõik piirdunud lihtsalt sellega, et isegi kui politsei fikseerib mingisuguse rikkumise, siis kahjuks ei ole olnud kolmandat või neljandat isikut, kes oleks tunnistanud selle juhtumist. Sellepärast politseilt on saanud vastuseks ainult kirjad, et teil on õigus pöörduda kohtusse. Tegid infotundi mitte ainult ühes trepikojas, ta jälgis neid ja oli nendega kaasas kuni neljanda trepikojani välja. A. Pozdnjakov ilmselt ei teadnud, et ta politsei välja kutsub. Läks kõrvale ja kutsus politsei välja, nemad läksid kõik juba trepikotta. Neid sõnu, millega solvati, kirja ei pannud, kõik sõnad olid solvavad. Kui solvati trepikoja ukse ees, siis G M ei olnud väljas kaugel, aitas tal sisse tulla, oli kaasas tool ja seisis meetri või paari kaugusel, kõik öeldu A poolt oli kuulda. Aitas G. M tooli kaasa tuua, sest G. M ei saanud seista. Ei ole kuulnud, et G. M oleks konflikti salvestanud, ei oska öelda. Keegi rohkem ei kuulnud, olid kolmekesi, ülejäänud rahvas oli trepikojas ja uks oli ka veel kinni. Trepikojas võis olla kuni 10 inimest, mitte rohkem ja teine tunnistaja, kes elab esimesel korrusel, tuli selle suurema kisa peale ise välja ja tunnistas ka seda sõimamist, sel juhul juba vist G M suhtes. See tunnistaja ei kuulnud seda, mis trepikoja ees juhtus, trepikoja ees kuulsid ainult kolmekesi, A Pozdnjakov, tema ja G M . Välja tuli L K, tuli oma korteri uksest trepikotta välja, siis sõimati G M . Nendesse sõnadesse puutuvalt inimene seisis kaljukindlalt ukse ees ja esitas just nende sõimusõnadega sellise küsimuse: no što bljät prišol, tal ei olnud palju sõnu, aga need olid suunatud tema aadressil, see loomulikult solvas. Loomulikult iga asjaga võib harjuda, saab aru, aga kui asi on juba nii agressiivses vormis, ei tea, mis temaga oli, igas tahes ta oli väga ebanormaalses olukorras, mitte rahulik. Ei tea, mida ta tarbib või kasutab, ei oska öelda, võib olla ta oli isegi joobnud olekus, muidugi ei tundnud, ei oska seda öelda. See, et käib koosolekutel gaasiballooniga ja joobnuna siis võib ka tunnistaja üles leida, kes võib seda tunnistada konkreetselt. Reaalne juhus oli ühel koosolekul, üks meesterahvas sai gaasi silma ainult sellepärast, et kukkus temaga väitlusesse, muud midagi. Selle kohta ei olnud politsei väljakutset ja inimene käis lihtsalt meditsiiniasutuses ja sellega asi lõppes. On võrdlemisi rahulik inimene aga lõppude lõpuks sellele peab ükskord mingisuguse piiri panema. Loomulikult oli häiriv nagu kõik muud juhtumid enne seda ja peale seda. Kõige värskem juhus oli
  33. mail, viimane koosolek. Praktiliselt inimene käitus nagu koosoleku juhataja, ei lasknud kellelgi anda ei vastuseid ega esitada küsimusi, rääkis üksinda. Kutsus välja politsei sellel teemal, et oli videokaamera, mis on neil põhikirjas, et audio-, videovõtted on protokolli osana põhikirjas kirjas. Politsei nõustus ja veerand tunni pärast lahkus koosolekult. Politseid on kutsutud ka varem just A. Pozdnjakovi käitumise tagajärjel. Tunnistaja G M selgitas, et
  34. jaanuaril 2019 oli nende koosolek. Oli koos K, kes on KÜ esimees, läksid trepikotta koosolekut läbi viima. Eelnevalt olid välja pandud teated, et toimub koosolek, mis on kuni 15 minutit. Ise elab teises trepikojas ja koosolekut pidid läbi viima esimese trepikojas. Jõudsid õigeks ajaks kohale, väljus oma trepikojast esimesena, K veel ei olnud, aga ta ilmus 3-4 min pärast. Nägi, et Pozdnjakov seisab esimese trepikoja välisukse ees, seni kuni Kt veel ei olnud kohal, ise läks natukene esimesest trepikojast mööda ja kui oli tagasiteel siis juba nägi K kohale tulemas. Läks K vastu ja kahekesi lähenesid trepikojale. K astus trepi astmele, et ust avada, koodiga ei saa just esimese trepikoja ust avada, ainult tablettvõtmega saab avada. Astus trepiastmele, et ust avada ja järsku Pozdnjakov väga kõvasti terve hoovi peale, tegemist oli karjega, kasutas ebatsensuurseid sõnu, kordama ei hakka, mida ta seal karjus. K otsustas jätta trepikoja ukse avamata, et tasub politsei kohale kutsuda. Ta kutsus välja politsei ja ajal mil politsei oli teel, läksid trepikotta sisse. Inimesed olid kogunenud trepimademele, ootasid neid, alustasid koosolekut ja varsti peale algust saabus ka politsei. Kuna on haiged jalad ja ei saa seista, seetõttu kõigis neljas trepikojas kus viidi läbi koosolekud, igal pool istus, K tõi talle oma trepikojast tooli. Need oli jubedad sõnad, proovib: no što tõ sdes stoiš jop tvoju mat, atkrõvai bljät nahhui, umbes nii, ava kiiresti, tegemist oli roppude sõnadega. Trepikojas kus toimus koosolek, ta ei lubanud endale sellised sõnu kasutada, aga kui läksid ühest trepikojast teise trepikotta koosolekut läbi viima, siis trepikodade vahelistel lõikudel solvas, kasutas nende suhtes samasuguseid roppe sõnu nende mõlema suhtes. Ise oli sõnavahetuses ainult selles mõttes, et ta sekkus koosolekule vahele, armastab väga palju rääkida, suhtlemisvajadusega isik, palusid, et ta ei sekkuks vahele. Enne esimese trepikoja 5 infotundi õues sõnavahetust ei olnud. Kui juba olid trepikojas sees, ta alati kõikidel koosolekutel sekkub vahele, katkestab teisi, tõepoolest küllaltki võib-olla jämedas vormis ütles talle, et ära katkesta, jää vait. Esimese trepikoja ees A.Pozdnjakovi suhtes ropult ei väljendunud. Oma vestlust Pozdnjakoviga trepikoja ees ei salvestanud, ei jaga neid asju, ei ole ei arvutit ega internetti. Ei oska neid asju kasutada, äsja sai teada, et telefonis on palju funktsioone peal, kuigi telefon on kasutuses 1,5 aastat. Roppused puudutasid neid mõlemat K iga, nii siis kui K avas ukse kui ka trepikodade vahetamisel. Välisuks oli juba lahti, olid vahekoridoris ja teine sisemine uks oli veel suletud. Ta kogu aeg ropendas. Jälle see sama, jop tvaju mat ja sellised sõnad, ei saa seda korrata. Mõlemale suunatud, ei tema pilk ega ka tema liigutused ei olnud kuhugi konkreetsemalt suunatud, vaid nende mõlema poole. Kõigepealt siis kui K võttis välja tablettvõtme, siis ütles: što tõ sdes stoiš jop tvaju mat, davai atkrõvai bõstreje nahhui, niimoodi see kõlas. See oli väga valjusti öeldud, esmajärjekorras oli suunatud K vastu, aga kui käisid ühest trepikojast teise, siis sai nii aru, et oli suunatud mõlemale. See oli muidugi häiriv, sest K on väga tagasihoidlik, rahulik, intelligentne inimene, ta ei kasuta kunagi selliseid sõnu, ei ütle kunagi lollpea, selliseid solvavaid väljendeid inimeste poole pole kunagi kuulnud tema poolt, ta on 10 aastat majas. Kui seisid välisukse ees enne ukse avamist ta karjus lausa tervesse hoovi, võib olla keegi inimestest möödus aga ei pannud tähele, seda võisid kuulda inimesed, kes elasid esimesetel, teistel korrustel, isegi läbi akende, see oli karje, mitte jutt. Ei tea, et kellegi teise rahu oleks olnud häiritud, ainult K iga kirjutasid avalduse, ütles, et lõppkokkuvõttes seda asja ei sa niimoodi jätta. Tegid avalduse politseile, piirkonna politseinik helistas ja küsis, kuidas oleks parem kokku saada, kas tulete politseisse või tulevad nemad tema juurde. Ütles, et on natukene haigestunud, jalaga on probleemid, kui võimalik, tulgu tema juurde. Kui vaadata A. Pozdnjakovi pöördumist tema poole, siis arvab, et A.Pozdnjakov on noor mees aga tema on juba 70, A. Pozdnjakovil ei ole õigust teda solvata, isegi mitte lolliks nimetada. Ise ei kasuta roppe sõnu. Sellised sõnad, mida A. Pozdnjakov kasutab regulaarselt, ükskõik kus kohas, teeb seda regulaarselt, tema kõrva see lõikab. 30 aastat töötas haiglas intelligentses seltskonnas, arstid, seal kunagi ei kasutatud selliseid väljendeid, kodus, peres kus on üles kasvanud, isa ega ema ei kasutanud selliseid sõnu, isegi mitte väljendit loll. Ei luba endale mitte kunagi ropusti väljenduda teiste inimeste suhtes. Tunnistaja L K selgitas, et teab, et on tunnista J kutsutud trepikodades toimunud koosolekute pärast jaanuarikuus, kuupäeva ei mäleta. Pozdnjakov tuli nende trepikotta ja kohe hakkas tekitama müra, tegid talle märkuse, ta ei lõpetanud, K ja M kadus võimalus isegi sõna öelda, ei saanud neid kuulata kuigi koosolek oli pooleks tunniks määratud, niimoodi ei tohi juhtuda, et koosolekuks on planeeritud pool tundi ja kuulsid vaid Pozdnjakovi. Enne koosolekut maja ees kuulis roppe sõnu, on esimene korrus, aknad just trepikoja poole. See oli enne koosolekut umbes 5 minutit. Oli juba väljumas, mõtles, et kedagi ei ole veel, aga juba olid kõik tulnud, kuskil 5-7 minutit, hiljem juba väljus ukse kaudu koridori. Kuulis mat sõnu, ei saa sellised sõnu öelda, kolmest tähest koosnev sõna, kirjutab parem. Tunnistaja kirjutas kohtule ulatatud paberile: pošli võ nahhui. See puudutab esimeest ja M kuna nemad sisenesid. Rohkem ei kuulnud, siis juba väljus trepikotta. Ei näinud ütlejat, kuulis hääle järgi, kuulis A Pozdnjakovi häält. Ei saanud aru, kellele suunatud, kuigi K ja M tulid sisse ja nad olid seal kolmekesi. Nad sisenesid kohe trepikotta, tema väljus oma korteri uksest. Nad oli juba sees, jõudsid trepimademele trepist üles minnes. Kuulis läbi akna, esimene korrus, kõik on kuulda, oli väga kõvasti. Aken ei olnud avatud, talvel mitte, kuuldavus on väga hea, kuulis akna kaudu, oli just köögis, köögi kõrval on rõdu, läbi suletud rõdu ukse. Ei mäleta, võib olla uks oli natukene lahti, võib olla oli kinni, ei mäleta. Kui kuulis, koheselt tõuseb vererõhk, tuled kohale, tahad kuulata isikuid, kes viivad läbi koosolekut, aga millegi pärast tuleb välja vastupidi. Loomulikult see häiris, on tervise probleemid, kõrge vererõhk, meeldivat siin ei ole, invaliidus peal, võtab tablette. Rikkus ka rahu, tuleb koosolekule, aga pärast peab täiendavaid tablette võtma, voodis lamama, miks oma närve rikkuda. Mõjus tervisele laastavalt, tervis on nõrk. Teda ei ole varem karistatud, rahatrahvi määratud Pozdnjakoviga seoses. Ei mäleta kas on varem avaliku korra rikkumise eest karistatud. Rahatrahv oli üks kord, kuid millal, seda ei mäleta. Pozdnjakoviga pole midagi olnud, absoluutsel mitte midagi, kogu aeg teretasid, suhtlesid, midagi ei ole olnud. Isegi ei tea A. Pozdnjakovi telefoni, ei ole talle helistanud, ei ole politseisse välja kutsutud A. Pozdnjakoviga seoses, ei ole teda telefoni teel ähvardanud. Konflikti K iga ei näinud 6 aga kuulis, tunneb A. Pozdnjaovi häält, seda enam, et seal rohkem kedagi ei olnud. Suitsetas köögis ja natuke oli uks avatud. Tunnista J üle kuulatud J P selgitas, et kui kohtus esimest korda menetlusaluse isikuga, siis selgitas talle, et kaitsjat on võimalik kaasata, aga kaitsja on tema poolt, mitte nii, et politsei poolt kaitsja tuleb tema juurde. Menetlusalune isik oli sellega nõus ja oli sellest teadlik. A Pozdnjakov nõudis, et ta teeks päringud häirekeskusesse, kus oli A K poolt tehtud väljakutse XXX maja juurde, kus oli toimunud konflikt, see oli ainuke helisalvestise nõudmine, muid asju ta ei palunud lisada. See päring oli tehtud, sai selle helisalvestise kätte, kuulas ja kuna tegemist ei olnud vale väljakutsega nagu A Pozdnjakov eeldas, siis ei lisanud seda toimikusse. Kui oli tehtud väärteoprotokolli otsus ja kui A Pozdnjakov tuli selle otsuse järgi, siis andis talle selgituse selle kohta, et miks seda väljakutse helisalvestist ei olnud lisatud väärteotoimikusse. On külastanud XX maja, teab, kus on L K rõdu. L K korteri rõdu on klaasitud. L. K rõdu on trepikoja kõrval esimene korrus, kui seista trepikoja poole näoga, siis rõdu jääb paremat kätt. Kuna on piirkonnapolitseinik antud piirkonnas ja L K on ka enne kohtunud teistes juhtumites, siis täpselt teab, kuna see L K on suitsetaja, siis tal on alati rõduuks lahti ja see klaas ei olnud samuti täielikult kinnine, ta võib alati kuulda, mis toimub õues. Toimikus olevat ettekannet ei kasutata tõendina, see on ettekanne tehtud tööst ja sellele ei ole vaja jaoskonna juhi allkirja tutvumise kohta. Piirkonna XXX töötab alates septembrist
  35. Selles piirkonna töötamise ajal ei ole laekunud mitte ühtegi A Pozdnjakovi kaebust ega avaldust. G. M telefoni nimetust ei tea, sellel hetkel kui kuulas teda tunnista J üle, tal oli käes nuputelefon, mis mudel või nimetus, seda ei oska kommenteerida. Ettekandes märgitu, et suhtles maja elanikega ja kus ei ole nimesid märgitud, siis need isikud, kellega oli suhelnud, ei olnud A. Pozdnjakovi ja A K vahelise konflikti tunnistajad, sellepärast nende nimed ei olnud vajalikud antud ettekandes. Elanikega vestlusest salvestust kindlasti ei teinud. Kui piirkonnapolitseinik teostab oma igapäevast tööd, siis piisab sellest, et piirkonnapolitseinik lihtsalt vestleb kodanikega. Kaebuse esitaja ei informeerinud sellest, et G. M oleks salvestis, ainuke helisalvestis, millest oli juttu, see oli helisalvestis väljakutse tegemise kohta. Kaebuse esitaja ei ole palunud M käest salvestise võtmist. Kuna need ettekandes märgitud elanikud ei olnud selle konflikti tunnistajad, sellepärast ei olnud vajadust neid üle kuulata aga kuna kõik need inimesed, kellega on vestelnud, iseloomustavad A Pozdnjakovi nagu väga konfliktset isikut, kes pidevalt häirib KÜ koosolekute läbi viimist ja üldse korteriühistu elu, tegevust, sellepärast arvas, et selles ettekandes see märge on vajalik, see nagu iseloomustav materjal A Pozdnjakovi käitumise kohta, aga kindlasti mitte jaanuaris toimunud konflikti kohta. Samalaadse käitumise kohta on veel kaebusi, üks väärteomenetlus praegu tema menetluses, mis oli jaanuaris, oli tekkinud konflikt A Pozdnjakovi ja teiste majaelanike vahel. See oli tema viga, et väärteo kirjelduses ei pannud kõiki neid ebatsensuurseid sõnu kirja. Hetkel ei saa neid solvavaid sõnu kommenteerida, kuna menetluses ei ole see ainuke asi, nüüd pool aastat möödas, ei oska kommenteerida neid, täpselt nimetada neid sõnu, mis olid A K ja G M kohta A. Pozdnjakovi poolt öeldud. Otsuse tegemisel oli läbi vaadatud kõik materjalid, mis olid olulised, tunnistajate ülekuulamised, mis kinnitasid selle väärteo toime panemist ja veel kord ütleb, et tema viga, et väärteoprotokollile väärteo kirjelduse lahtrisse ei pannud kõiki neid sõnu, mis oli öeldud 13 jaanuar XXX hoovis. Kaebuse esitaja märkis kohtuvaidluses, elab XXX aastast 2012, ise on 12 aastat teise korteriühistus esimees. Korteriühistu töö on talle tuttav, teab kuidas see peab toimuma. Mitmeid aastaid XXX KÜ juhatuse liikmed K ja M rikkusid süstemaatiliselt põhikirja nõudeid, varjasid juhatuse istungite protokolle, KÜ dokumente, eelarveid. Seda võivad kinnitada kümned ja kümned majas elavad inimesed. Tänase päeva seisuga on määratud üldkoosolek, kus päevakorras on K ja M ümbervalimine, umbusalduse avaldamine ja sellel alusel nende tagasi kutsumine. Elanikega suhtlemise ajal K ja M ja teised suhtuvad agressiivselt korteri omanikesse, kes kritiseerivad nende tegevust. Viimasel ajal ja iseäranis kohtumisel temaga väljas K ja M süstemaatiliselt üritavad teda provotseerida konfliktile, kui mööduvad temast, siis ütlevad kõiksuguseid solvanguid. K ja M on KÜ juhatuse liikmed, kes on kohustatud andma selgitusi kõigile neile esitatud küsimustele. 13.01.2019 oli määratud juhatuse poolt infotund juhatuse liikmete jaoks, infotunni küsimused jäid kajastamata. Enne infotunni algust seisis trepikoja ees ja ootas selle algust kell 18.
  36. Kui juhatuse liikmed M ja K olid lähenemas, küsis nende käest, 7 milline on päevakord, sest päevakorda ei olnud teadete tahvlil. G M vastas talle pošjol nahhui, mille peale avaldas rahulolematust aga roppe sõnu ei kasutanud. See asjaolu, et G M ütles talle: pošjol nahhui, see kutsus esile rahulolematuse ja seda kinnitas esitatud audiosalvestisega. Toimiku materjalide põhjal võib järeldada, et L K võis seda lauset ka kuulda, kuna kohtuistungil ta rääkis sellest lausest, kuid kuna K ja M olid sõbrannad, siis G M lause omistati temale. Avalduses K ja M paluvad karistada teda seoses nende isikute solvamise pärast. Aga ei avalduses ega ka seletustes ei ole neid sõnu, millega ta võis neid solvata, järelikult ta ei ole öelnud nende kohta solvavaid sõnu, mida kinnitab audiosalvestis. Vastupidi, käsitleb enda solvamisena seda lauset, mida M kasutas tema suhtes. M ja K avaldustes ja selgitustes ei ole viiteid selle kohta, et kohtumisel olid ka tunnistajad, sellepärast tunnistaja L K tekkimine ja tema ütlused on valed ja antud K ja M palvel. Selleks, et K saaks omakorda tõendada nende valelikult esitatud süüdistusi, et ta on neid solvanud. Eelmisel kohtuistungil K ütles, et neil on head suhted ja nende vahel ei ole vihavaenu. Kuid 2012 a helistas L. K talle öösiti ähvardustega, ähvardas mürgitada, mille kohta võib demonstreerida praegu audiosalvestist. Sellepärast peab L. K ütlusi valedeks, mis on antud kättemaksust tingituna, sest nende ähvarduste eest ta sai karistada
  37. Eelmisel kohtuistungil A K avaldas, et ta ähvardas ja solvas teda ja kasutas selliseid sõnu: nu što bljät. M nimetas need solvavad sõnad selliselt, aga salvestiselt seda ei nähtu. Tema poolt öeldust nähtub, et ta pole K ja M solvanud, pöördus nende kui juhatuse liikmete poole info saamiseks infotunni päevakorra kohta, selle eest M saatis teda pikalt. Tema poolt roppe sõnu ei olnud. K ütlusi peab valelikeks ja kättemaksust antuteks. Sest talvel läbi suletud ukse ei ole võimalik kuulda vestlust tema, M ja K vahel kui vahemaaks on 5 m. Esitas K kohtuistungil küsimuse seoses konfliktiga 2012 a, kas see oli või mitte. Ta vastas, et ei olnud, aga teab, et see konflikt oli. L. K annab valeütlusi ja teda usaldada ei saa. Piirkonnapolitseinik J P jättis märkimata oma ettekandes, et tema oleks küsitlenud tunnista J K ja ilmselge, et K andis valeütlusi M ja K palvel, et teda saaks süüdistada solvamises. On täiesti ilmselge, et M , K ja K tegevus on pahatahtlik, ei vasta tegelikkusele ja palub võtta need isikud vastutusele valeütluste andmise eest ja mõista teda esitatud õigusrikkumise toimepanemises õigeks ja lõpetada menetlus. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärtegu on toime pandud ning see on tõendatud eelkõige tunnistajate A K ja G M ütlustega. Ei peatu pikalt kaebuses esitatud pretensioonidel seoses kaitsjaga, ettekandega, seda on vaadeldud kohtuliku menetluse käigus. Peatub hetkeks avatud rõduukse peal, et kuna tegemist on siiski kinnise rõduga ja rõduuks võis olla täiesti avatud. XXX puhul on tegemist paneelmajaga, mille kuuldavus on üldteada väga kõrge. Kaebuses on ka öeldud, et politseipatrull tuli kohale ja neil ei olnud põhjust kinni pidada Pozdnjakovi, järelikult politsei ei kinnitanud Pozdnjakovi poolt teostatud õigusvastase teo fakti. Sellega ei ole kohtuvälise menetleja esindaja nõus.

§ 44annab 4 kinnipidamise alust, antud nimekiri on ammendav.

Selleks on, et ta püüab põgeneda, et ei ole tuvastatud tema isikut, ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid või võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoida. See, et patrulli saabudes oli juba kõik rahulik, ei tähenda, et eelnevalt polnud tegu toime pandud. Kuulanud kohtus audiosalvestist, annab kohtuväline menetleja hinnangu, et see ei tõenda, mis toimus trepikoja ees. Ilmselgelt on kuulda, et salvestus lindistati trepikojas sees. Väheusutav, et isik istub talvisel ajal õues ja siis liigub edasi tooliga ja istub juba trepikojas. Kohtuvälise menetleja esindaja palub kohtul jätta A Pozdnjakovi kaebus rahuldamata ning väärteootsus muutmata. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebuse, väärteoasja kirjalike tõenditega, kuulanud ära isikuliste tõendiallikate selgitused, kohtule esitatud audiosalvestised ning kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et

§ 123

lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama

§ 133loetletud küsimused.

8

§ 133

kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas

§ 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele

§ 30

sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Esmalt peatudb kohus kaebuses esitatud etteheidetel menetlusdokumentide osas, seejärel analüüsib kohtule esitatud tõendeid ning lõpuks peatub menetluslikel aspektidel. Kaebuse esitaja on ette heitnud, et menetleja koostatud ettekandel ei ole andmeid selle kohta, et vahetu ülemus ei ole ettekandega kas tutvunud, või siis teinud mingit märget sellega tutvumise kohta. Kohus peab vajalikuks märkida, et ettekande eesmärk on anda kokkuvõte mingite menetlustoimingute tegemise või tegemata jätmise põhjuste kohta ja sisuliselt on tegemist lühikese aruandega. Samas ei ole ettekanne tõendiks KrMS § 63 lg 1 mõttes ning lahendi tegemisel ei ole sellega võimalik arvestada. Käesoleval juhul nähtub kohtuistungil üle kuulatud J P ütlustest, et ta vestles majaelanikega teatud korteritest ja need isikud ei teadnud midagi tõendamiseseme asjaolude kohta. Sellest on võimalik järeldada, et menetleja on ettekandes ära märkinud põhjendused, mis on ta teatud menetlustoimingud jätnud tegemata, s.t on jätnud ettekandes nimetatud korterite elanikud üle kuulamata. Samas on ettekandes ära märgitud, et samad isikud on kinnitanud, et A. Pozdnjakov käitub tihti agressiivselt, solvab korteriühistu koosolekutel kaaskodanikke, filmib elanike nõusolekuta ja segab koosolekute läbiviimist. Kohus leiab, et taolise informatsiooni märkimine ettekandesse ei ole kohane, kuivõrd sellisel juhul on tegemist tõendamiseset puudutava informatsiooniga, mis tuleb vormistada vahetu tõendiallika ülekuulamisega ning ettekandes märgitu viitab anonüümsetele allikatele, millist informatsiooni ei saa ühelgi juhul tõendina kasutada. Kuivõrd ettekandes märgitud korterite elanikud on jäetud üle kuulamata, kuid ettekanne samas sisaldab nendelt saadud informatsiooni, mis on jäetud menetlusnormide kohaselt vormistamata, tuleb ettekandes märgitud kaebuse esitajat puudutav informatsioon jätta tähelepanuta ning seda informatsiooni ei ole võimalik hinnata ka kaebuse esitajat iseloomustava materjalina, kuivõrd tõendiallikad on tuvastamata. Kohtule esitati kohtuliku arutamise ajal mõlema menetluse poole poolt audiosalvestised. Tuvastamaks, kas neid salvestisi on võimalik kasutada tõenditena, peab pöörduma senise kohtupraktika poole.

§ 31

lg-st 1 lähtuvalt peab tõendamisel väärteomenetluses üldjuhul järgima kriminaalmenetluse seadustiku vastavaid sätteid, arvestades väärteomenetluse erisustega. Kooskõlas KrMS § 63 lg-ga 1 tähendab see, et väärteoasjas võib tõendiks olla muu hulgas uurimistoimingu protokoll, foto, film või muu teabetalletus, sh videosalvestis. Kuid nii nagu mistahes muudegi tõendite puhul on tõendi kontrollimise, hindamise ja lõppkokkuvõttes ka kasutamise lubatavuse vältimatu eeldus, et see oleks nõuetekohaselt vormistatud (3-1-1-74-09, p 9; 3-1-1-83-15, p 8). Käesoleval juhul on tegemist audiosalvestistega, milliseid ei ole kohtuvälisel menetlusel esitatud ega vormikohaselt vormistatud ning need on esitatud alles kohtumenetluses. Kuna väärteomenetleja ülekuulamisega tuvastati, et kõne Häirekeskusesse nõuti välja kaebuse esitaja taotlusel seoses sellega, et kaebuse esitaja leidis, et tegemist oli valeväljakutsega, saab asuda seisukohale, et kõnesalvestis häirekeskusesse on saadud menetluse kestel, kuid jäeti väärteoasja juurde võtmata, kuivõrd kaebuse esitaja teate põhjal jäeti väärteomenetlus alustamata ning see salvestis jäi teise materjali juurde, kuigi on otseses seoses käesoleva väärteoasjaga. Seetõttu leiab kohus, et tegemist on asjakohase tõendiga. 9 Samas esitas kaebuse esitaja kohtule oma audiosalvestise, mis väidetavalt on tehtud vaidlusaluse sündmuse toimumise ajal. Seejuures on tegemist eraviisilise salvestisega ning seda ei ole ei esitatud ega ka kuidagi vormistatud kohtuvälise menetluse vältel. Riigikohtu seisukohtade kohaselt on eraelulise vestluse salvestist võimalik käsitada tõendi seisukohalt muu teabesalvestisena KrMS § 63 lg 1 tähenduses (3-1-1-33-11) ja teabesalvestise vahetul uurimisel tuleb see teha KrMS § 15 tähenduses kohtule tajutavaks võimalikult vahetul viisil, kohtus vahetu kuulamisega (3-1-1-5-09). Käesoleval juhul kuulati seda audiosalvestist kohtuistungil vahetult ja kohtuistungi protokolli kanti ka salvestise andmed, s.o salvestise tegemise aeg. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebuse esitaja esitatud salvestist saab hinnata muu teabesalvestisena KrMS § 63 lg 1 mõttes, mida on vahetult kontrollitud. Kohtule esitatud kohtuvälise menetleja audiosalvestiselt on kuulda tunnista J üle kuulatud A. K kõne Häirekeskusesse. Salvestise andmetest nähtuvalt on kõne tehtud 13.01.2019 kell 17.57.30. Kohtuistungil kuulatud kõnesalvestisest on kuulda, et helistaja teatab, et ei lasta läbi viia infotundi kuna üks isik sõimab kõiki. Seejuures on salvestiselt kuulda, et taustal, eemal, keegi kõva häälega räägib. Kohtule esitatud kaebuse esitaja salvestise andmetest nähtub, et salvestis algab 13.01.2019 kell 17.56 ning sellelt on kuulda meesterahva ja naisterahva vestlust. Meeesterahvas pöördub naisterahva poole ja naisterahvas vastab talle pošjol nahhui, mille peale meesterahvas ütleb, et istu, istu ja nimetab naisterahvast lollpeaks. Edasi on kuulda kolinat, ilutulestiku hääli ja sisenemist koridori. Nimetatud salvestiselt on kuulda vaid kahe isiku vestlust ning kaebuse esitaja sõnade kohaselt olid vestlejateks G. M ja tema ning A. K oli sel ajal eemal. Ka tunnistaja G. M sõnade kohaselt oli vahepeal A. K eemal, kuivõrd eelnevalt oli A. Pozdnjakov A. K solvanud ja A. K eemaldus, et politseisse helistada, seejärel aga tuli tagasi ja siseneti trepikotta. Arvestades salvestiste alguse kellaaegasid ja tunnistajate ütlusi, saab tulla järeldusele, et kui A. K oli G. M toonud tooli ja nad olid hakanud sisenema, väljendus A. Pozdnjakov A. K suhtes solvavalt, mille järel A. K eemaldus, et politseisse helistada ning ukse juurde jäid A. Pozdnjakov ja G. M , kes istus toolile, millisest hetkest hakkas A. Pozdnjakov salvestama. Pärast politseisse helistamist aga siseneti trepikotta. Seega ei saa A. Pozdnjakovi esitatud salvestis olla tõendiks, mis välistab A. Pozdnjakovi poolt A. K aadressil ebatsensuursete väljendite kasutamise, sest vastasel juhul puudunuks A. K vajadus politseisse helistada. A. K kõnest on aga üheselt aru saada, et väljakutse põhjuseks on ühe isiku sõimamine. Väärteoprotokolli kohaselt on tegu toime pandud aga kell 17.55, s.o 1 minut enne A. Pozdnjakovi salvestuse algust ja 2,5 minutit enne Häirekeskusesse helistamist. Küll peab kohus võimalikuks kaebuse esitaja esitatud salvestiselt kuuldu põhjal teha järeldusi tunnistajate G. M ja L. K ütluste usaldusväärsuse kohta edasise sõimamise osas. L. K ütluste kohaselt kuulis ta rõduukse või –akna kaudu, kuidas A. Pozdnjakov ütles trepikoja ees kellegi aadressil pošli nahhui ja kuna trepikotta sisenesid A. K ja G. M , siis pidi seda öeldama nende aadressil ja ütlejas tundis ta hääle järgi ära A. Pozdnjakovi. Seevastu salvestiselt on üheselt arusaadavalt kuulda, et selliseid väljendeid kasutas naishääl, mitte meeshääl ja seda ei saa kuidagi segi ajada. Kuna nii G. M kui ka A. Pozdnjakovi riimuvatest ütlustest tuleneb, et nad oli trepikoja ees kahekesi ja A. K oli eemaldunud, siis sai seda väljendit kasutada vaid G. M ja seda just A. Pozdnjakovi aadressil. See asjaolu aga lükkab ümber G. M väited, et tema mingeid ebatsensuurseid väljendeid endale ei luba ja kaebuse esitajat sõimanud ei ole. Küll tuleb nii G. M kui ka A. Pozdnjakovi ütlustest, et A. Pozdnjakov on G. M nimetanud lollpeaks ja see on korduvalt kuulda ka kohtus kuulatud salvestiselt. Puutuvalt käesolevas väärteoasjas otsesesse tõendamiseseme asjaolusse, siis tuleb tuvastada kaebuse esitaja käitumises süüteokoosseisu olemasolu. Kaebuse esitajat süüdistatakse selles, et kaebuse esitaja 13.01.2019 kell 17.55 XXX sisehoovis käitus avalikus kohas teist isikut häirival viisil, nimelt solvas ebatsensuursete sõnadega teatajat A. K , antud konfliktiga oli rikutud ka G M rahu. 10 Ei väärteoprotokoll ega otsus sisalda konkreetseid ebatsensuurseid sõnu, millega teist isikut solvati. Neid väljendeid ei sisalda ka politseile esitatud avaldus ega A. K ja G. M ülekuulamise protokollid. Kohtuistungil avaldas tunnista J üle kuulatud A. K väljendid, mida tema suhtes kasutati. Kui algselt väitis tunnistaja, et talle öeldi trepikoja ukse juures: „tõ bljät što zdes stoiš“, siis kui teda paluti uuesti korrata tema suhtes kasutatud väljendeid, mis teda solvasid, siis ütles tunnistaja, et temale öeldi: „no što bljät prišol“. Kohus leiab, et sellistel väljenditel on erinev sisu. Tunnistaja G M ütluste kohaselt ütles A. Pozdnjakov trepikoja juurde tulnud A. K: „no što tõ sdes stoiš jop tvoju mat, atkrõvai bljät nahhui“ ja kui ülekuulamise käigus paluti tunnistajat korrata neid sõnu, siis ütles tunnistaja nendeks väljenditeks: „što tõ sdes stoiš jop tvaju mat, davai atkrõvai bõstreje nahhui“. Sellised väljendid on omavahel sarnased ja erinevad vaid ühe sõna poolest, kuid erinevad nendest väljenditest, mida kuulis enda aadressil A. K . Kui osaliselt on A. K ja G. M kohtuistungil öeldud väljendid ka sarnased, siis G. M öeldud väljendid on oma mahult suuremad. Ometigi peaks väärteoprotokollist ja otsusest tulenema see, et A. K solvati ebatsensuursete sõnadega ja nende väljendite kuulmine rikkus kõrval seisnud G. M rahu. Kuigi nii A. K kui G. M olid koos ja A. Pozdnjakov solvas A. K , andsid tunnistajad kasutatud väljendite sisu osas erinevaid ütlusi. Kuna kohtuvälisel menetlusel ei ole tunnistajate ülekuulamisel A. K aadressil kasutatud ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid fikseeritud, ei ole võimalik tunnistajate ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistajate kohtuvälises menetluses antud ütlusi avaldada, kuivõrd midagi kontrollida ega võrrelda ei ole võimalik. Omaksvõetud kohtupraktika (4-16-9132, p 13) kohaselt on

§ 69

lg 2 p 1 mõtte kohaselt väärteoprotokolli teokirjelduses vaja nimetada isikule süüksarvatava süüteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud (3-1-1-23-15, p 47). Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (3-1-145-11, p 9). Kohus on seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (3-1-1-88-14, p 6.3). Arvestades eelmärgitud Riigikohtu seisukohti, tuleb kaebuse esitaja etteheidet selle kohta, et väärteoprotokllis ega otsuses ei ole märgitud temale omistatud ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid, lugeda tähelepanu väärivaks. Käesoleval juhul süüdistatakse kaebuse esitajat selles, et ta kasutas avalikus kohas A. K suhtes ebatsensuurseid väljendeid, mis solvasid A. K ja häirisid G. M rahu. Selleks, et lugeda mingit tegu avaliku korra rikkumiseks, tuleb lisaks sellele, et tuvastatakse teo toime panemine avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Kui tegemist on kellegi aadressil ebatsensuursete väljendite kasutamisega, mis teist isikut solvavad ja asjassepuutumatu kõrvalseisja rahu rikuvad, tuleb need väljendid menetluse käigus tuvastada ja fikseerida, et oleks võimalik hinnata, kas need väljendid on solvavad ka objektiivse kõrvaltvaataja pilgu läbi ning KorS § 57 kohaselt käitumise häirivuse hindamisel lähtutakse keskmisest objektiivsest isikust ja eesmärgist, milleks avalikku kohta tavapäraselt kasutatakse ning selle piirkonna tavadest. Seega hinnangu andmiseks tuleb avalikku rahu rikkuvad või teist isikut solvavad väljendid üheselt tuvastada. Väärteoprotokolli ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Käesoleval juhul neid väljendeid kogu kohtuvälise menetluse vältel ei tuvastatud ega fikseeritud ning nendest süüks arvatud väljenditest sai kaebuse esitaja teada alles kaebuse läbivaatamisel kohtumenetluses. Seejuures ilmnes kaebuse läbivaatamisel, et erinevad isikud on samalt allikalt kuulnud erinevaid väljendeid. Kohus leiab, et sellises olukorras on eelkõige rikutud menetlusaluse isiku kaitseõigust, kuivõrd menetlusalusele isikule ei olnud kuni kaebuse läbivaatamiseni kohtuistungil teada konkreetsed väljendid, mille kasutamist talle väärteoprotokollis ja väärteootsuses ette heidetakse, s.t menetlusalusele isikule ei olnud sisuliselt teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse

§ 19lg 1 p 1 mõttes.

Arvestades koostatud väärteoprotokolli puudusi ja selle protokolli alusel koostatud otsuse sisu, 11 millesse on väärteoprotokolli puudused edasi kandunud, leiab kohus, et tegemist on väärteomenetlusõiguse muu olulise rikkumisega. Käesoleval juhul asus kohus sisuliselt tuvastama olulisi faktilisi asjaolusid, mis olid jäetud kogu väärteomenetluse kestel tuvastamata ja väärteoprotokollis ning otsuses kajastamata. Seejuures on tegemist selliste asjaoludega, milliste olemasolul väärteoprotokollis saanuks kohtuväline menetleja alles hakata hindama kas menetlusalusele isikule süüks arvatava teo puhul oleks süüteokoosseis täidetud. Senise kohtupraktika kohaselt aga kohus väärteoprotokollis tuvastamata asjaolusid tuvastama asuda ei tohi, kuivõrd sellega väljub kohus väärteoprotokolli piiridest. Seetõttu tuleb lähtuda varasemast kohtupraktikast, mille kohaselt juhul, kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on toime pannud väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Puutuvalt kaebuse esitaja etteheitesse selle kohta, et talle ei määratud kaitsjat, kuigi ta märkis sellise soovi ka väärteoprotokolli, peab kohus vajalikuks märkida järgnevat. Väärteomenetluses on

§ 19

lg 1 p 2 kohaselt menetlusalusel isikul õigus kaitsja abile sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras. Lõike 2 sõnastusest on üheselt arusaadav, et menetlusalusel isikul on õigus kaitsjaga ühendust võtta alates tema kinnipidamisest, s.t menetlusalusel isikul on enda valitud kaitsja. Juhul, kui menetlusalune isik märgib väärteoprotokolli, et ta soovib kaitsja osavõttu menetlusest, siis see tähendab seda, et talle võimaldatakse kaitsjaga ühendust võtta ja võimaldada tema valitud kaitsja osavõttu menetlustoimingutest. Lõikes 3 on aga sätestatud kaitsja kohustuslik osavõtt kohtumenetlusest, mitte kohtuvälisest menetlusest ja sedagi vaid juhul, kui menetlusalune isik on 14- kuni 18-aastane või ta ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama. Seega kohtuvälisel menetlusel ei kohaldu kohtumenetluses kaitsja kohustusliku osavõtu sätted. Selleks, et menetleja määraks kaitsja, tuleb pöörduda Riigi õigusabi seaduse sätete poole, millise § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õiguteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seejuures selleks, et saada eelmärgitud tingimustel riigi õigusabi, tuleb esitada vastav taotlus RÕS § 12 sätestatud korras, millele lisatakse RÕS § 13 loetletud kohustuslikud dokumendid. Väärteoasjas taolist RÕS § 12 sätestatud taotlust ega RÕS § 13 märgitud dokumente ei leidu. Samas näeb Riigi õigusabi seaduse § 10 lg 2 ette riigi õigusabi saamise võimaluse vaid väärteoasja menetluses kaebuse koostamiseks või RÕS § 6 lg 2 kohaselt väärteoasjas kohtumenetluses juhul, kui menetlusalune isik ei ole valinud kaitsjat kokkuleppel ja kelle väärteoasjas on kaitsja osavõtt seaduse järgi kohustuslik. Seega ei näe Riigi õigusabi seadus väärteoasja kohtuvälisel menetlusel kaitsja määramist riigi õigusabi korras ette ning kaebuse esitaja etteheide kohtuvälise menetleja poolt kaistja määramata jätmise kohta on asjakohatu, kuivõrd menetlusalusel isikul puudus kohtuvälisel menetlusel seadusest tulenev õigus kaitsja taotlemiseks määratud korras. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ilmnes väärteomenetlusõiguse muu oluline rikkumine

§ 150

lg 2 mõttes, kuivõrd väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on toime pannud väärteokoosseisule vastava teo ning sellega on rikutud menetlusaluse isiku

§ 19lg 1 p 1 sätestatud õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse.

Seetõttu tuleb väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.