Obsah (11)

§ 436§ 5§ 230§ 206§ 440§ 163§ 174§ 138§ 175§ 177§ 178

Tsiviilasi nr 2-17-6306 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-17-6306 Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 19.07.2019 Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Maarj

§ 436lg 7).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu ülesanne.

Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11). Olenemata õiguslikust kvalifikatsioonist, menetletakse

§ 5

lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel (

§ 436lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1).

7. Poolel on õigus hagi õigeks võtta (

§ 206lg 1).

Kui kostja võtab hagi õigeks, rahuldab kohus selles osas hagi (

§ 440

). Kostja on võtnud hagi õigeks põhinõude 5147,48 euro (tasumata arvete summa 5357,56 eurot, millest on maha arvestatud pärast ruumide vabastamist esitatud kommunaalteenuse arved nr 2015138 ja 2015158 summas 210,08 eurot) osas (tl 71). Kohus märkis pooltele edastatud selgituskirjas (tl 121), et kohus sai kostja vastusest selliselt aru ning kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Kostja märkis üksnes, et on juba ette nõus kohtu otsusega (tl 132). Seega saab lugeda, et eeltoodud osas on kostja hagi õigeks võtnud ning selles osas tuleb hagi rahuldada. Kohus märkis summana 5147,48 eurot, kuid hageja on hagiavalduses tasumata arvete summade kokkuliitmisel teinud arvutusvea ning õige summa peaks olema 18 eurot väiksem (tasumata summade tulbas on hageja märkinud kogusummana 5357,56 eurot, kuid summade kokkuliitmisel, sh arvestades, et arvest nr 2015021 on tasumata 158,48 eurot ehk tasutud 200 eurot, on tegelik summa 5339,56). Seetõttu mõistab kohus hageja soovitust kostjalt välja 18 eurot vähem. 8. Hageja nõue kõrvalkulude nõudes võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koostoimes üürilepingu p-ga 2.3, mille kohaselt kohustus üürnik tasuma kõrvalkulude eest vastavalt tegelikule tarbimisele arvestite näitude järgi ning üüritud ruumide ruutmeetritele Tsiviilasi nr 2-17-6306 proportsionaalselt kogu hoone pindalaga. Seaduse kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud (VÕS § 292 lg 1). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on hageja nõude eeldused järgmised: 1) kehtiv leping poolte vahel; 2) raha maksmise kohustus; 3) sissenõutavus; 4) kohustuse rikkumine; 5) vabandatavuse puudumine. 8.1. Nõude esimese eelduse osas on hageja esitanud järgmised asjaolud: hageja ja Xxx OÜ sõlmisid 01.01.2014. a üürilepingu xxx asuvas hoones paiknevate ruumide (92 m2) üürimiseks. Kostja ei vaielnud nimetatud asjaolule ka vastu. Pooled ei vaielnud, et 07.09.2015 teatas Xxx OÜ hagejale soovist lõpetada üürileping majanduslike raskuste tõttu. Hagiavalduses tõi hageja välja, et üürilepingu p-st 6.2 tulenev kuuekuuline ülesütlemise tähtaeg hakkas kulgema 07.09.2015, millest tulenevalt üürileping lõppes 07.03.2016. Kostja ei esitanud vastavate asjaolude osas vastuväiteid, vaid on oma vastuses kinnitanud, et üürileping lõppes 07.03.2016. Seega saab kohus tuvastada, et hageja ja Xxx OÜ üürileping sõlmiti 01.01.2014 ja lõppes 07.03.2016. a üürniku 17.09.2015. a ülesütlemisavalduse alusel kuue kuu möödudes. Sellest tuleneb, et perioodi eest, mille eest hageja nõuab arvete tasumist (2015. a mai – 2016. a jaanuar) oli tegemist kehtiva lepinguga. 8.2. Nõude teise eelduse osas on hageja väitnud, et hageja ja Xxx OÜ vahel oli Xxx OÜ-le kasutamiseks üle antud 92 m2 ruumide eest kokkulepe kõrvalkulude tasumiseks. Kostja vaidles vastu pärast ruumide vabastamist (07.09.2015.

1. a)kuupäeva osutatud kommunaalteenuste arvetele, leides et kuivõrd ta ei tarbinud kommunaalteenuseid, ei pea ta ka arveid tasuma. Kohus selgitas kostjale, et VÕS § 292 lg 1 ei eelda, et üürnik oleks üüripinda reaalselt sellel ajal ka kasutanud. Kohus märkis, et muid vastuväiteid ei ole kohtu hinnangul kostja esitanud, mh kõrvalkulude suurusele. Kostja täiendavaid vastuväiteid ega selgitusi ei esitanud. Täiendavalt märgib kohus, et kõrvalkulude eest tasutakse järgmisel kuul, kui kommunaale arvestatakse vastavalt tarbimisele nagu käesoleval juhul kokku lepiti (sellele viitab ka lepingu p 2.4, mille kohaselt on üürileandjal õigus esitada arveid mistahes üürileandjale makstavate kõrvalkulude eest nende arvestamisele järgneval kuul või hiljem, kui selline kohustus tekib pärast seda perioodi). Vaidlusalused arved on koostatud septembris (30.09.2015) ja oktoobris (31.10.2015), mis tähendab, et need on esitatud eelneva kuu eest ehk arve nr 2015138 vastavalt augustikuu ja 2015158 vastavalt septembrikuu eest. Vaidlust pole, et nii augustis kui ka septembris kasutas üürnik veel ruume. Eeltoodust järeldub, et arved nr 2015138 ja 2015158 esitati perioodi eest (augustikuu ja septembrikuu eset), millal üürnik ei olnud veel ruume vabastanud ning seega on alusetu väide, et üürnik nimetatud arvetel märgitud kommunaalteenuseid ei tarbinud. Seega saab kohus tuvastada, et põhivõlgnikul oli kohustus tasuda kõrvalkulusid vastavalt esitatud arvetele. Isegi kui leping öeldakse üles (mh majanduslike raskuste tõttu), tuleb lepingu lõppemiseni tekkinud lepingust tulenevad kohustused täita. 8.3. Nõude kolmanda eelduse osas tõi hageja välja, et üürilepingu p-s 2.5 oli kokku lepitud, et tasumised toimuvad 5 päeva jooksul nõuetekohaselt väljastatud arve saamisest. Kostja ei vaielnud sellise kokkuleppe olemasolule vastu, mistõttu saab kohus lugeda, et see on omaks võetud. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega oli hagejal õigus nõuda kõrvalkulude tasu maksmise kohustuse täitmist pärast maksetähtpäeva möödumist ning nõude kolmas eeldus Tsiviilasi nr 2-17-6306 on täidetud. Kõik hagis väljatoodud arvete, sh arvete nr 2015138 ja 2015158, maksetähtajad olid hagi esitamise ajaks möödunud. 8.4. Nõude neljanda eelduse osas tõi hageja välja, et Xxx OÜ-le esitatud arved on tasumata. Hagiavaldusele vastuseks esitatud menetlusdokumentides ei toonud kostja kohtu ette asjaolusid, millest saaks järeldada, et arved võisid olla tasutud. Eeltoodust tulenevalt saab kohus tuvastada, et hagiavalduse aluseks olevad arved on tasumata ehk Xxx OÜ rikkus enda kohustusi kõrvalkulude tasumise kohustuse täitmisel. 8.5. Kuna kohustuse rikkumine ei ole eeldatavasti vabandatav (VÕS § 103 lg 1 teine lause), oleks kostja pidanud kohtu ette tooma vääramatu jõu asjaolud, mille kohaselt saaks leida, et kohustuse rikkumine oli vabandatav. Halb majanduslik seisund ei ole vabandatavuse alus. Muid asjaolusid, mida kohus saaks käsitleda vabandatavusena, kohtu ette ei toodud, mistõttu ei saa leida, et Xxx OÜ poolt enda kohustuste rikkumine oli vabandatav. 8.6. Eeltoodust tulenevalt tuleb rahuldada hageja nõue summas 210,08 eurot (s.o arvete nr 2015138 ja 2015158 osas, mis hõlmasid kommunaalteenuseid perioodil 2015. a august – september). 9. Samuti on hageja esitanud ka põhinõudelt tasumisele kuuluva viivisenõude, mis võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 koosmõjus poolte kokkuleppega viivisemäära osas. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Selle eeldused on: 1) rahaline kohustus; 2) sissenõutavus; 3) kohustust ei ole täidetud. 9.1. Kostja on esitanud vastuväite viivise arvestuse osas, leides, et pärast 07.03.2016 üürileping lõppemist ei ole viivise arvestamine põhjendatud ning viivist on kostja käenduse osas pahatahtlikult kogutud. Kohus selgitas 11.04.2019 kirjas, et VÕS § 162 lg 1 kohaselt kaalub kohus kostja taotluse lahendamisel, milline on mõistlik viivise määr, ja arvestab kohustuse täitmise ulatust, poolte õigustatud huve ja majanduslikku seisundit. Nimetatud asjaolud ja tõendid peab kohtu ette tooma kostja. Kostja oma vastuväite asjaolusid ei täpsustanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus jõuda järeldusele, et viivise väljamõistmine on põhjendamatu ning kostja suhtes pahatahtlik. Hageja ja Xxx OÜ vahel sõlmitud üürilepingu p 5.3 leppisid pooled kokku viivisemääras 0,1% päeva tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest kuni tasumiseni. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mille pinnalt saaks kohus jõuda järeldusele, et käesoleval juhul pole põhjendatud viivise väljamõistmine vastavalt poolte kokkuleppele. Üksnes asjaolu, et hageja ei pöördunud kohtu poole koheselt, ei ole alus leida, et viivis ei kuulu väljamõistmisele. Nii põhivõlgnikul kui ka kostjal oleks olnud võimalik võlgnevus tasuda ning viivise arvestamine sellest tulenevalt peatada. Viivise eesmärk on võla tasumisest tekkinud eeldusliku kahju kompenseerimine ilma et võlausaldaja peaks kahju tekkimist tõendama. Võlgniku makseraskused ei ole samuti asjaolu, mille alusel saaks leida, et viivist tuleks vähendada. Samuti ei anna selleks alust asjaolu, et hageja ei pöördunud kostja poole selgituste saamiseks. Üürilepingu lõppemisega ei lõpe viivisearvestus, sest viivisenõue ei ole sõltuv lepingu kehtivusest. 9.2. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid viivisevõlgnevuse arvutuskäigule. Hageja on esitanud viivisekalkulaatori väljavõtted (tl 36 – 55), mida kohus järgnevalt kontrollib. 9.3. Kohus märgib, et hageja on ebaõigesti arvestanud viivisearvestuse alguskuupäevana arvel märgitud maksetähtpäeva. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Kohustus muutub sissenõutavaks, kui Tsiviilasi nr 2-17-6306 võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist ning kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel (VÕS § 82 lg 7 esimene ja teine lause). Seega saab viivist nõuda alates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Kohus esitab järgnevalt parandatud viivisearvestuse kujunemise käigu. 9.3.1. Arve nr 2015021 maksetähtpäev oli 12.02.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates 13.02.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.
2. a)ehk 798 päeva eest kogunes seega viivist 126,47 eurot (s.o 158,48 eurot × 0,1% * 798 päeva). 9.3.2. Arve nr 2015035 maksetähtpäev oli 10.03.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates 11.03.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.
3. a)ehk 772 päeva eest kogunes seega viivist 264,90 eurot (s.o 343,13 eurot × 0,1% * 772 päeva). 9.3.3. Arve nr 2015046 maksetähtpäev oli 12.04.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates 13.04.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.
4. a)ehk 739 päeva eest kogunes seega viivist 285,55 eurot (s.o 386,40 eurot × 0,1% * 739 päeva). 9.3.4. Arve nr 2015057 maksetähtpäev oli 14.05.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates 15.05.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.
5. a)ehk 707 päeva eest kogunes seega viivist 273,18 eurot (s.o 386,40 eurot × 0,1% * 707 päeva). 9.3.5. Arve nr 2015065 maksetähtpäev oli 16.05.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates 17.05.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.
6. a)ehk 705 päeva eest kogunes seega viivist 150,21 eurot (s.o 213,07 eurot × 0,1% * 705 päeva). 9.3.6. Arve nr 2015071 maksetähtpäev oli 09.06.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates 10.06.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.
7. a)ehk 681 päeva eest kogunes seega viivist 263,14 eurot (s.o 386,40 eurot × 0,1% * 681 päeva). 9.3.7. Arve nr 2015077 maksetähtpäev oli 15.06.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates 16.06.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.
8. a)ehk 675 päeva eest kogunes seega viivist 58,67 eurot (s.o 86,88 eurot × 0,1% * 675 päeva). 9.3.8. Arve nr 2015086 maksetähtpäev oli 06.07.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates 07.07.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.
9. a)ehk 654 päeva eest kogunes seega viivist 252,71 eurot (s.o 386,40 eurot × 0,1% * 654 päeva). 9.3.9. Arve nr 2015095 maksetähtpäev oli 14.07.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates 15.07.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.
10. a)ehk 646 päeva eest kogunes seega viivist 118,39 eurot (s.o 183,26 eurot × 0,1% * 646 päeva). 9.3.10. Arve nr 2015109 maksetähtpäev oli 05.08.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates 06.08.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.
11. a)ehk 624 päeva eest kogunes seega viivist 82,42 eurot (s.o 132,08 eurot × 0,1% * 624 päeva). 9.3.11. Arve nr 2015103 maksetähtpäev oli 10.08.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates 11.08.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.
12. a)ehk 619 päeva eest kogunes seega viivist 239,18 eurot (s.o 386,40 eurot × 0,1% * 619 päeva). 9.3.12. Arve nr 2015118 maksetähtpäev oli 15.09.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates 16.09.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.
13. a)ehk 583 päeva eest kogunes seega viivist 86,62 eurot (s.o 148,58 eurot × 0,1% * 583 päeva). 9.3.13. Arve nr 2015123 maksetähtpäev oli 15.09.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates 16.09.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.
14. a)ehk 583 päeva eest kogunes seega viivist 225,27 eurot (s.o 386,40 eurot × 0,1% * 583 päeva). Tsiviilasi nr 2-17-6306 9.3.14. Arve nr 2015138 maksetähtpäev oli 05.10.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates 06.10.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.
15. a)ehk 563 päeva eest kogunes seega viivist 26,66 eurot (s.o 47,36 eurot × 0,1% * 563 päeva). 9.3.15. Arve nr 2015132 maksetähtpäev oli 14.10.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates 15.10.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.
16. a)ehk 554 päeva eest kogunes seega viivist 214,07 eurot (s.o 386,40 eurot × 0,1% * 554 päeva). 9.3.16. Arve nr 2015151 maksetähtpäev oli 10.11.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates 11.11.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.
17. a)ehk 527 päeva eest kogunes seega viivist 203,63 eurot (s.o 386,40 eurot × 0,1% * 527 päeva). 9.3.17. Arve nr 2015158 maksetähtpäev oli 21.11.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates 22.11.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.
18. a)ehk 516 päeva eest kogunes seega viivist 83,96 eurot (s.o 162,72 eurot × 0,1% * 516 päeva). 9.3.18. Arve nr 2015165 maksetähtpäev oli 10.12.2015, mistõttu hakkas viivis jooksma alates 11.12.2015. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.
19. a)ehk 497 päeva eest kogunes seega viivist 192,04 eurot (s.o 386,40 eurot × 0,1% * 497 päeva). 9.3.19. Arve nr 2015184 maksetähtpäev oli 12.01.2016, mistõttu hakkas viivis jooksma alates 13.01.2016. Kuni hagiavalduse esitamiseni 20.04.2017 (k.
20. a)ehk 464 päeva eest kogunes seega viivist 179,29 eurot (s.o 386,40 eurot × 0,1% * 464 päeva). 9.3.20. Eeltoodust tulenevalt on kostja viivisevõlgnevus hageja ees kuni hagiavalduse esitamiseni, 20.04.2017 (k.
21. a)kokku 3326,36 eurot. 9.4. Hageja palus mõista välja viivise ka edasiulatuvalt alates hagi esitamisest. Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (VÕS § 367). Hagi esitamise seisuga oli põhivõlgnevus summas 5339,56 eurot sissenõutav. Seega koguneks viivis perioodil 21.04.2017 – 19.07.2019 (k.
22. a)ehk 820 päeva eest kokku 4378,44 eurot (s.o 5339,56 eurot × 0,1% * 820 päeva). 10. Kostja kui käendaja võiks eelnimetatud üüritasu ja kommunaalkulude tasu nõude eest vastutada VÕS § 108 lg 1 koostoimes käenduslepingu p-ga 1.1. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Seega on hageja nõude eeldused ka järgmised: 1) hageja ja kostja vahel on kehtiv käendusleping; 2) hageja on võlausaldaja; 3) kostja on käendaja; 4) käendatud kohustus on muutunud sissenõutavaks. Hageja on tuginenud sellele, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud käendusleping, mille kohaselt käendas kostja isiklikult üürilepingu täitmist summas 10 000 eurot. Kostja on omaks võtnud, et kostja sõlmis hagejaga käenduslepingu, mille kohaselt ta käendajana kohustus hageja kui Xxx OÜ võlausaldaja ees käendama Xxx OÜ kohustusi üürilepingust tulenevalt, seega puudub vajadus seda tõendada ning kohus saab selle tuvastada. Kuivõrd eespool on tuvastatud, et käendatud kohustus on muutunud sissenõutavaks, on hagejal õigus nõuda kohustuste täitmist kostjalt 10 000 euro ulatuses. Seega saab kohus mõista välja kostjalt hageja kasuks hagiavalduse esitamisest alates edasiulatuvalt kogunenud viivise üksnes summa 1334,08 euro (10 000 eurot – 5339,56 eurot – 3326,36 eurot) ulatuses. Tsiviilasi nr 2-17-6306 11. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal oli õigus nõuda Xxx OÜ-lt ja sellest tulenevalt ka kostjalt üürilepingust tuleneva võlgnevuse tasumist summas 5339,56 eurot, sh kõrvalkulud. Samuti on hagejal õigus nõuda viivist 4660,44 eurot (3326,36 eurot + 1334,08 eurot). Kokku on põhivõlgniku võlgnevusest põhjendatud kostjalt välja mõista 10 000 eurot. 12. Kostja majanduslikud raskused ei ole alus, et mõista võlgnevus välja maksegraafikuga. Hagejal on õigus saada täitedokument kogu summa ulatuses tervikuna. Kokkuleppel on võimalik maksegraafikus kokku leppida ka pärast otsuse tegemist. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 13.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on põhjendatud jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja poolt esitatud hagihind oli 10 644,92 eurot (põhinõue 5357,56 eurot + sissenõutavaks muutnud viivised 3331,69 eurot + ühe aasta eest edasiulatuv viivis 1955,67 eurot), kohus rahuldas hagi 10 000 euro ulatuses ehk 94% ulatuses. Seega tuleb 94% menetluskuludest jätta kostja kanda ja 6% menetluskuludest hageja enda kanda.

1. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning ka toimikust ei nähtu, et kostja oleks kandnud menetluskulusid. Seega tuleb kostja menetluskulude suurusena kindlaks määrata 0 eurot.
2. Hageja palus mõista kostjalt välja menetluskulude hüvitisena 1965 eurot, sh 1365 eurot lepingulise esindaja kuludena ja 600 eurot riigilõivuna, millele lisandub viivis: Tegevus Ajakulu Tunnihind Tasu (tund) (eurot tunnis) (eurot) Nõupidamine kliendiga, kaasuse analüüs ja hagi 5,8 130 754 koostamine Kostja vastusega tutvumine 0,3 130 39 Kirjavahetused ja suhtlemine kohtuga 1,5 130 195 20.11.2018 kohtumäärusega tutvumine 0,2 130 26 22.03.2019 kohtukirjaga tutvumine 0,1 130 13 11.04.2019 kohtukirjaga tutvumine 0,1 130 13 2,5 130 325 22.04.2019 kliendiga seisukoht kohtule ja nõupidamine Kostja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud. Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (

§ 138lg 1).

Vastavalt

§ 175

lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku Tsiviilasi nr 2-17-6306 §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat on esindanud advokaat. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (

§ 138lg 2).

Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjas ja ülaltoodud tabelis viidatud toimingud (kokku 10,5 t) vastavad asjas esitatud menetlusdokumentidele ja tehtud toimingutele, sh nende sisule ja mahule. Hagi on põhjalik, sisustatud asjakohaste asjaoludega ja arvutustega ning sellele on lisatud vajalikud tõendid. Arvestades eeltoodu mahtu ja sisu, ei ole 5,8 tundi, mis vastab 75% tööpäevast, ülemäärane, arvestades ka et hagi koostamiseks, tõendite kogumiseks ja arvutuste tegemiseks on vajalik nõu pidada ka kliendiga. Kostja vastusega tutvumine 0,3 tunni ulatuses ei ole ülemäärane, arvestades et ka see vajab õiguslikku analüüsi. Kohus leiab, et 22.04.

1. a kirja koostamine ja kliendiga nõu pidamine üle 1 tunni ei ole põhjendatud, arvestades dokumendi väikest mahtu ning sisu ja et osaliselt puudutas see Xxx OÜ kustutamisega seonduvat, kelle hagiga seonduvad menetluskulud jäid hageja kanda. Seega tuleb põhjendatud ajakulu vähendada 1,5 tunni võrra. Kohtu hinnangul ei sisalda menetluskulude nimekiri muus osas põhjendamatuid või ebavajalikke kulusid. Nimekirjas märgitud kohtukirjad ja –määrused on edastatud ning nendega tutvumisele on põhjendatud ajakulu. Samuti on hageja esindaja aktiivselt suhelnud kohtuga ning vastanud kohtu kirjadele (kokku vahetatud kirju kümnetes), mille tulemusel ei ole 1,5 tundi koguajakulu menetluse jooksul kohtuga suhtlemisele ülemäärane. Tunnitasu määr 130 eurot ei ületa kohtupraktika kohaselt advokaadi põhjendatud ja vajalikku tunnitasu määra, seega kuulub kostja poolt hüvitamisele kokku 1170 eurot (9 tundi × 130 eurot). Riigilõivuna kandis hageja kuluna 600 eurot, mis vastas hagi hinnale ja on seega põhjendatud kulu. Kohus määrab hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 1770 eurot (1170 eurot + 600 eurot).
2. Sellest 94% tuleb hüvitada kostjal vastavalt menetluskulude jaotusele ehk 1663,80 eurot. Riigikohtu seisukoha kohaselt käendaja vastutuse piirmääras kokkuleppimine ei vabasta käendajat vastutusest enda kohustuse täitmata jätmisest tulenevast kahju hüvitamise nõude eest, sh menetluskulude nõude eest (RKTKo 3-2-1-136,12, p 15). 17.

§ 177

lg 4 ning hageja taotluse alusel mõistab kohus kostjalt välja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni hageja kasuks. 18.

§ 178

lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib

§ 178

lg 2 alusel edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Vastavalt

§ 178

lg-le 4, menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Kohtunik Maarja-Liis Lall (allkirjastatud digitaalselt)