KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 07. juuni 2018 Jõhvi linnas koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Süüdistatavad 1-

§ 15

lg 5 sätestatut, jättis Enefit Kaevandused AS läbi süüdistatav Agutini tagamata, et vastutava spetsialisti määratud isik oleks kontrollinud koristus- ja läbindusesiid vähemalt kord vahetuse jooksul. Enefit Kaevandused AS lõi töötajatele olukorra, kus vahetuse jooksul ükski määratud isik ( süüdistuses on toodud mäemeister) läbindajaid kontrollimas ei käinud. Selle kaudu jättis Enefit Kaevandused AS tagamata, et vähemalt kord vahetuse jooksul oleks vastutav isik kontrollinud ka töökohas ohtlike gaaside esinemist. Seega Enefit Kaevandused AS jättis läbindajate töökoha ohutuse kontrollimata. 3.

§ 16

lg 2 sätestatut ja ettevõtte sisest dokumenti, 03.09.2004 kinnitatud „Kaevanduseõhu koostise kontrollimise ja kulu (õhuhulga) mõõtmise juhend AS Eesti Põlevkivi kaevandustele“ ning 03.02.2014 käskkirja EK-Juh-1/19 (mille kooskõlastamisel võttis osa süüdistatav Agutin), jättis Enefit Kaevandused AS läbi süüdistatav Agutini tagamata, et läbindajatele S.ile ja I.ile oleks tagatud gaasianalisaatorite kohustuslik väljastamine, sest nimetatud sisedokumentidest tulenevalt olid gaasianalisaatorid neile kohustuslikud vastavalt nimetatud käskkirjale p 1.

1. Seega jättis Enefit Kaevandused AS tagamata isikukaitsevahendite väljastamist läbindajatele ja asetas isikud kontrollimatusse töökeskkonda, kuna puudus võimalus ohtlike gaaside või aurude tuvastamiseks. 3 4.Rikkudes kaevandusseaduse § 16 p 2, 4, määruse nr 251 § 3 lg 3, TTOS § 13 lg 1 p 3, jättis Enefit Kaevandused AS läbi süüdistatav Agutini tagamata, et oleks koostatud riskianalüüs, milles oleksid välja selgitatud riskid, mis võisid ohustada töötajaid, nimelt jättis Enefit Kaevandused AS tagamata, et riskianalüüsiga oleks välja selgitatud töötajaid ohustada võivad keemilised ohutegurid, piirdudes keemilistes ohutegurites üksnes põlevkivi tolmuga, jättes arvestamata kaevanduses esineda võivad heitgaasid, plahvatusgaasid ja looduslikud gaasid. 5.Rikkudes eelnimetatud sätteid, jättis Enefit Kaevandused AS läbi süüdistatav Agutini tagamata, et riskianalüüs oleks muudetud keemiliste ohutegurite osas ja arvestatud kaevandusse kasutusele võetud kopplaadurilt tulenevat mõju. Kopplaadur oli tööle lubatud süüdistatav Agutini poolt ilma riskianalüüsi muutmata, kuigi on teada, et nimetatud masina heitgaasides võib sisalduda ohtlikke gaase, mida ei mõõdeta kaevanduses. Nimetatud rikkumiste tagajärjel 29.01.2015 said läbindajad I. S. ja N. I. surma Estonia kaevanduse territooriumil ( Mäetaguse vald Ida-Virumaa) šurfis nr 171, mille õhus sisaldus inimese elule ja tervisele kahjulikud gaasid või aurud. Juhul, kui Enefit Kaevandused AS oleks taganud läbi süüdistatavate Agutini ja Šalašinski kaevandusõhu mõõtmisi surfis nr 171, kindlustanud S.ile ja I.ile gaasianalisaatorid, taganud surfi rajamise vastavalt passile, taganud regulaarse töökoha ülevaatuse määratud isiku poolt ning korraldanud õhuproovide võtmise läbindatavas tööesis ja gaaside analüüsi, on tõenäoline et S.i ja I.i surm oleks jäänud saabumata. Süüdistatav I. Agutinile on süüdistus esitatud kokkuvõtlikult ja lühidalt selles, et olles Enefit Kaevandused AS-i peainsener, jättis ta täitmata töölepingust, ametijuhendist, seadustest ja määrustest tulenevad kohustused. Peainseneril on muuhulgas töölepingust ja ametijuhendust tulenevad kohustused ja õigused: tööde tegeminevastavalt projektile, tehnilise dokumentatsiooni koostamine, tehnoloogilise protsessi korraldamine, ohutu töökeskkonna loomine. Nimelt: 1.Rikkudes kaevandusseadust ja TTOS (sätted on süüdistuses toodud), jättis süüdistatav Agutin tagamata, et šurfi kaldosas oleks liikumisel kasutusele võetud kindlate parameetritega teisaldatav käsipuudega redel. Nimetatud redeli kasutamine on ette nähtud ventilatsioonišurfi nr 171 selle kaldosa rajamise passi punktides 7.2-7.
2. Kuna süüdistatav Agutin jättis tagamata redeli kasutamise surfi kaldosas, nõudis töötajate surfi tõusmine suuremat pingutust ja seeläbi võis töötajate kopsudesse sattuda suuremas koguses mürgiseid aineid – gaase ja aure. Nimetatud pass oli kinnitatud I. Agutini poolt 23.10.
3. 2.

§ 15

lg 5 sätestatut, jättis süüdistatav Agutin tagamata, et vastutava spetsialisti ( ehk I. Agutini poolt) määratud isik oleks kontrollinud koristus- ja läbindusesiid vähemalt kord vahetuse jooksul. Süüdistatav Agutin lõi töötajatele olukorra, kus vahetuse jooksul ükski määratud isik ( süüdistuses on toodud mäemeister) läbindajaid kontrollimas ei käinud. Selle kaudu jättis süüdistatav Agutin tagamata, et vähemalt kord vahetuse jooksul oleks vastutav isik kontrollinud ka töökohas ohtlike gaaside esinemist. Seega süüdistatav Agutin jättis läbindajate töökoha ohutuse kontrollimata. 3.

§ 16

lg 2 sätestatut ja ettevõtte sisest dokumenti, 03.09.2004 kinnitatud „Kaevanduseõhu koostise kontrollimise ja kulu (õhuhulga) mõõtmise juhend AS Eesti Põlevkivi kaevandustele“ ning 03.02.2014 käskkirja EK-Juh-1/19 (mille kooskõlastamisel võttis osa süüdistatav Agutin), jättis süüdistatav Agutin tagamata, et läbindajatele S.ile ja I.ile oleks tagatud gaasianalisaatorite kohustuslik väljastamine, sest nimetatud sisedokumentidest tulenevalt olid gaasianalisaatorid neile kohustuslikud vastavalt nimetatud käskkirjale p 1.

1. Seega jättis süüdistatav tagamata isikukaitsevahendite 4 väljastamist läbindajatele ja asetas isikud kontrollimatusse töökeskkonda, kuna puudus võimalus ohtlike gaaside või aurude tuvastamiseks. 4.Rikkudes kaevandusseaduse § 16 p 2, 4, määruse nr 251 § 3 lg 3, TTOS § 13 lg 1 p 3, jättis süüdistatav Agutin tagamata, et oleks koostatud riskianalüüs, milles oleksid välja selgitatud riskid, mis võisid ohustada töötajaid, nimelt jättis süüdistatav Agutin tagamata, et riskianalüüsiga oleks välja selgitatud töötajaid ohustada võivad keemilised ohutegurid, piirdudes keemilistes ohutegurites üksnes põlevkivi tolmuga, jättes arvestamata kaevanduses esineda võivad heitgaasid, plahvatusgaasid ja looduslikud gaasid. 5.Rikkudes eelnimetatud sätteid, jättis süüdistatav Agutin tagamata, et riskianalüüs oleks muudetud keemiliste ohutegurite osas ja arvestatud kaevandusse kasutusele võetud kopplaadurilt tulenevat mõju. Kopplaadur oli tööle lubatud süüdistatav Agutini poolt ilma riskianalüüsi muutmata, kuigi on teada, et nimetatud masina heitgaasides võib sisalduda ohtlikke gaase, mida ei mõõdeta kaevanduses. Nimetatud rikkumiste tagajärjel 29.01.2015 said läbindajad I. S. ja N. I. surma Estonia kaevanduse territooriumil ( Mäetaguse vald Ida-Virumaa) šurfis nr 171, mille õhus sisaldus inimese elule ja tervisele kahjulikud gaasid või aurud. Juhul, kui süüdistatav I. Agutin oleks taganud kaevandusõhu mõõtmisi surfis nr 171, kindlustanud S.ile ja I.ile gaasianalisaatorid, taganud surfi rajamise vastavalt passile, taganud regulaarse töökoha ülevaatuse määratud isiku poolt ning korraldanud õhuproovide võtmise läbindatavas tööesis ja gaaside analüüsi, on tõenäoline et S.i ja I.i surm oleks jäänud saabumata. Süüdistatav Vladimir Šalašinskile on süüdistus esitatud kokkuvõtlikult ja lühidalt selles, et olles Enefit Kaevandused AS-i töökeskkonna spetsialist, jättis ta täitmata töölepingust, ametijuhendist, seadustest ja määrustest tulenevad kohustused. Töökeskkonna spetsialistil on muuhulgas töölepingust ja ametijuhendust tulenevad kohustused ja õigused: ohutu töökeskkonna loomine ja tagamine, aruandluse koostamine, tööohutuse täitmise kontroll, riskianalüüsi läbiviimise organiseerimine ja riskianalüüsi ülevaatamine. Nimelt: 1.Rikkudes kaevandusseadust ja TTOS (sätted on süüdistuses toodud), jättis süüdistatav Šalašinski, tegutsedes koos süüdistatav Agutiniga, tagamata, et šurfi kaldosas oleks liikumisel kasutusele võetud kindlate parameetritega teisaldatav käsipuudega redel. Nimetatud redeli kasutamine on ette nähtud ventilatsioonišurfi nr 171 selle kaldosa rajamise passi punktides 7.2-7.
2. Kuna süüdistatav Šalašinski jättis tagamata redeli kasutamise surfi kaldosas, nõudis töötajate surfi tõusmine suuremat pingutust ja seeläbi võis töötajate kopsudesse sattuda suuremas koguses mürgiseid aineid – gaase ja aure. 2.

§ 15

lg 5 sätestatut, jättis süüdistatav Šalašinski tagamata, et vastutava spetsialisti ( ehk I. Agutini poolt) määratud isik oleks kontrollinud koristus- ja läbindusesiid vähemalt kord vahetuse jooksul. Süüdistatav Šalašinski lõi töötajatele olukorra, jättes teostamata tööohutuse kontrolli, kus vahetuse jooksul ükski määratud isik ( süüdistuses on toodud mäemeister) läbindajaid kontrollimas ei käinud. Selle kaudu jättis süüdistatav Šalašinski tagamata, et vähemalt kord vahetuse jooksul oleks vastutav isik kontrollinud ka töökohas ohtlike gaaside esinemist. Seega süüdistatav Šalašinski jättis läbindajate töökoha ohutuse kontrollimata. 3.

§ 16

lg 2 sätestatut ja ettevõtte sisest dokumenti, 03.09.2004 kinnitatud „Kaevanduseõhu koostise kontrollimise ja kulu (õhuhulga) mõõtmise juhend AS Eesti Põlevkivi kaevandustele“ ning 03.02.2014 käskkirja EK-Juh-1/19 (mille kooskõlastamisel võttis osa süüdistatav Agutin), jättis süüdistatav Šalašinski tagamata, et läbindajatele S.ile ja I.ile oleks tagatud gaasianalisaatorite kohustuslik väljastamine, sest 5 nimetatud sisedokumentidest tulenevalt olid gaasianalisaatorid neile kohustuslikud vastavalt nimetatud käskkirjale p 1.3. Seega jättis süüdistatav Šalašinski tagamata isikukaitsevahendite väljastamist läbindajatele, ei kontrollinud tööde ohutut teostamist ja asetas isikud kontrollimatusse töökeskkonda, kuna puudus võimalus ohtlike gaaside või aurude tuvastamiseks. 4.Rikkudes kaevandusseaduse § 16 p 2, 4, määruse nr 251 § 3 lg 3, TTOS § 13 lg 1 p 3, jättis süüdistatav Šalašinski tagamata, et oleks koostatud riskianalüüs, milles oleksid välja selgitatud riskid, mis võisid ohustada töötajaid, nimelt jättis süüdistatav Šalašinski tagamata, et riskianalüüsiga oleks välja selgitatud töötajaid ohustada võivad keemilised ohutegurid, piirdudes keemilistes ohutegurites üksnes põlevkivi tolmuga, jättes arvestamata kaevanduses esineda võivad heitgaasid, plahvatusgaasid ja looduslikud gaasid. Riskianalüüsi koostamine ja ülevaatamine on süüdistatav Šalašinski ametikohustus. 5.Rikkudes eelnimetatud sätteid, jättis süüdistatav Šalašinski tagamata, et riskianalüüs oleks muudetud keemiliste ohutegurite osas ja arvestatud kaevandusse kasutusele võetud kopplaadurilt tulenevat mõju. Kopplaadur oli tööle lubatud süüdistatav Šalašinski poolt ilma riskianalüüsi muutmata, kuigi on teada, et nimetatud masina heitgaasides võib sisalduda ohtlikke gaase, mida ei mõõdeta kaevanduses. Nimetatud rikkumiste tagajärjel 29.01.2015 said läbindajad I. S. ja N. I. surma Estonia kaevanduse territooriumil ( Mäetaguse vald Ida-Virumaa) šurfis nr 171, mille õhus sisaldus inimese elule ja tervisele kahjulikud gaasid või aurud. Juhul, kui süüdistatav Vladimir Šalašinski oleks taganud kaevandusõhu mõõtmisi surfis nr 171, kindlustanud S.ile ja I.ile gaasianalisaatorid, taganud surfi rajamise vastavalt passile, taganud regulaarse töökoha ülevaatuse määratud isiku poolt ning korraldanud õhuproovide võtmise läbindatavas tööesis ja gaaside analüüsi, on tõenäoline et S.i ja I.i surm oleks jäänud saabumata. Analüüsides süüdistatavatele esitatud süüdistuse tekste süüdistusaktis ja koostades süüdistuse kokkuvõtte iga süüdistatava kohta, on kohus tuvastanud, et igaühele süüdistatavale on esitatud nii sisu kui ka sõnastuse poolest üks ja sama süüdistus selle erinevusega, et juriidilisest isikust süüdistatav pani teo toime läbi süüdistatav I. Agutini ning redeli tagamata jätmise osas ( vt süüdistuse punkt 1) tegutsesid süüdistatavad Agutin ja Šalašinski koos. Süüdistuse sisuline mõte seisneb selles, et S.i ja I.i surm tõenäoliselt oleks jäänud saabumata, - kui oleks tagatud vastav redel kaldšurfis, - kui oleks tagatud mäemeistri poolt S.i ja I.i töökoha külastamine vähemalt üks kord vahetuses, - kui oleks tagatud S.ile ja I.ile kohustuslike gaasianalisaatorite väljastamine, - kui oleks tagatud riskianalüüsis muude keemiliste ohutegurite arvestamine peale põlevkivi tolmu, näiteks tehnogeensed ja looduslikud gaasid ja aurud, - kui oleks tagatud kopplaaduri põhjalikum kontroll heitgaaside osas. I. Agutini ja Vladimir Šalašinski tegu on kvalifitseeritud KarS § 13 lg 1- § 197 lg 2 järgi töötervishoiu- ja tööohutusnõuete eiramine, millega on ettevaatamatuses põhjustatud inimese surm. Enefit Kaevandused AS-i tegu on kvalifitseeritud KarS § 13 lg 1- § 197 lg 3 järgi töötervishoiuja tööohutusnõuete eiramine juriidilise isiku poolt, millega on ettevaatamatusest põhjustatud inimese surm. Kuna kohtuliku uurimise käigus tuvastatud faktiliste asjaolude kogum on mahukas, selgitab kohus, millised faktilised asjaolud peavad olema kohtu poolt tuvastatud ja hinnatud, 6 lähtudes KarS § 197 lg 2 ja 3 kuriteokoosseisust, arvestades, et tegemist on tegevusetuse deliktiga. Kohus soovib selgitada, et osa kohtulikul arutamisel tuvastatud faktilistest asjaoludest ei oma tähtsust süüdistatavatele esitatud süüdistuse kontrollimisel, kuna kohtuotsuse tegemiseks tuleb tuvastada ja kontrollida ainult sellised faktilised asjaolud, millega on võimalik sisestada KarS § 197 lg 2 ja lg 3 järgi ettenähtud kuriteokoosseisu. Tuvastatud peavad olema järgmised faktilised asjaolud: 1.KarS § 197 lg 2 ja 3 näeb ette vastutuse tööohutusenõuete rikkumise eest. Järelikult peab kohus tuvastama faktilised asjaolud ja neile hinnangu andma, kas süüdistuses kirjeldatud tööohutuse nõuded olid ettevõttes kehtestatud (ja millised nõuded) või tulenesid õigusaktidest ja kas nimetatud tööohutuse nõudeid rikuti ja mis viisil. 2.KarS § 197 lg 2 ja 3 järgi järgneb teole karistusõiguslik vastutus alles siis, kui on ettevaatamatusest põhjustatud isiku surm. Seega tuleb tuvastada isiku surma fakt ja põhjuslik seos surma ja tööohutusnõuete rikkumise teo vahel. Tööohutuse rikkumised on käesolevas kriminaalasjas kirjeldatud tegevusetusena ehk isikud jätsid teo tegemata, kuigi olid selleks kohustatud. Põhjuslik seos on tegevusetusedelikti puhul võib olla hüpoteetiline ehk tähendada seda, et „kindla teadmisega külgneva tõenäosusega saab väita, et tagajärg ei ole saabunud, kui nõutav tegu juurde mõelda“. Sellist lähenemist tegevusetusedelikti lahendamisele on kinnitanud pikaajaline Riigikohtu praktika ( vt 3-1-1-13-07 p 11, 3-1-1-1-08 p 15, 3-1-1-60-09 p 8, 31-1-79-10 p 26 ). Ka värskemas Riigikohtu praktikas on rõhutatud põhjusliku seose väljaselgitamise tähtsus, 29.12.2017 lahend 1-15-6223/49, p 18: „Lisaks põhjuslikule seosele tuleb tuvastada, et tagajärg on teo toimepanijale ka objektiivselt omistatav (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. detsembri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1102-16, p 8). Materiaalsete ettevaatamatusdeliktide puhul on teo toimepanijale tehtava etteheite sisu tema hoolsusvastase käitumisega õigushüve rikkumine. Kui aga isegi isikult oodatav hoolsuspärane alternatiivkäitumine ei oleks õigushüve päästnud, muutuks selline etteheide sisutühjaks. Selle vältimiseks on ettevaatamatusdeliktide puhul kohtupraktikas korduvalt viidatud vajadusele tuvastada nn õigusvastasusseos. Õigusvastasusseos esineb ennekõike juhul, kui hoolsuspärane käitumine oleks vähendanud samaväärse tagajärje saabumise riski ning suurendanud õigushüve päästmise võimalust (vt analoogselt otsus asjas nr 3-1-1-79-10, p 26). Õigusvastasusseos aga puudub, kui saab tõsikindlalt väita, et ka hoolsuspärane käitumine oleks viinud hinnanguliselt samaväärse tagajärje saabumiseni: sellisel juhul on tagajärje saabumine objektiivselt vältimatu, s.o paratamatus, ega ole enam seotud isiku hoolsusvastase käitumisega.“ I. S.i ja N. I.i surma fakt on kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud ja selle osas vaidlus puudub. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga on tuvastatud, et 30.01.2015 kl 01.15 saabudes Estonia kaevandusele avastas menetleja, et kaldšurfis nr 171 on N. I.i surnukeha. I. S.i surnukeha on avastatud kaevanduse päästeteenistuse garaažis, lk 4-5 k 1. Mõlema kannatanu surma fakt on kinnitatud surnu ekspertiisiaktidega nr 15E-IDS0010/35, lk 61-66, k 2 ja15E-IDS0010/36 lk 68-74 k 2. Lisaks surma fakti tõendamisele on kriminaalasjas äärmusliku tähendusega küsimus surma saabumise põhjuse kohta ja sellest tulenevalt surmaga lõppenud tööõnnetuse tekkemehhanismi kohta. Juhul, kui surma saabumise põhjust ei ole teada, ei ole kohtul 7 võimalik tuvastada surmafakti ja isiku teo ( tegevuse või tegevusetuse vormis ) vahelist seost. Surma saabumise põhjuse tuvastamata jätmise korral ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas süüdistuses formuleeritud juurdemõeldava teo puhul oleks tagajärg ( surm) saabumata või tagajärjed oleksid vähemalt kergemad. Teisisõnu, kui surma põhjus ei ole teada, pole võimalik ette kirjutada ja juurde mõelda, mida süüdistatav peaks tegema kannatanute surma vältimiseks. Surma põhjuse väljaselgitamiseks olid uuritud kohtuistungil üle kuulatud. surnu ekspertiisiaktid ja ekspert oli Ekspert on andnud arvamuse surma põhjuse ja surma saabumise aja kohta, samuti vastas küsimusele, kas surm saabus mürgistuse tagajärjel. Eksperdi põhjendused on järgmised. Kannatanute I.i ja S.i surnukehade vaatlused ei ole tuvastatud surma põhjustada võivaid vigastusi. Samuti ei ole tuvastatud krooniliste ja ägedate haiguste tunnuseid, mis võimaldaksid püstitama surmaga lõppenud haiguse diagnoosi. Ei ole avastatud tundemärke, mis viitaksid mürkaine organismi sattumisele muul parenteraalsel ( soolevälisel) või peroraalsel ( suukaudsel) teel. Ekspert põhjendas, et peroraalselt organismi sattuvad mürgid tekitavad olenevalt iseloomust soolestiku limaskestale tavaliselt nähtavaid muutusikeemilised põletused, limaskesta värvuse muutus, põletik, haavandid ja nekroos. Süstimise tee ei ole mürgi või narkoaine sattumine organismi sedastatud, sest puuduvad süstimisjäljed. Arvestades ülalmainitud asjaolusid ja põhjendusi, jõudis ekspert arvamusele, et mõlema kannatanu surma põhjuseks oli äge mürgistus tuvastamata gaasi või auruga. N. I.i ja I. S.i surma saabumise aeg on eksperdi arvamuse kohaselt 29.01.2015 kl 09.30-10.30. N. I.il on avastatud pindmised kehavigastused - marrastused, verevalumid ja pindmised põrutushaavad otsmiku- ja kiirupiirkonnas, samuti verevalum sääreeespinnal. Kirjeldatud kehavigastused on tekkinud lühikest aega enne surma, suremise ajal või lühikest aega peale surma löökidest tömbi piiratud pinnaga esemetega või vastu sarnaseid. N. I.il on avastatud 13 päeva enne surma tekkinud kehavigastused - verevalum säärel, mis on tekkinud vägivalla toimel löögist tömbi piiratud esemega või vastu sarnast. I. S.i vaatlusel on avastatud kehavigastused - marrastused otsmiku- ,kiiru- ja kuklapiirkonnas, nahaalused verevalumis üla- ja alajäsemel. Kirjeldatud kehavigastused on tekkinud lühikest aega enne surma, suremise ajal või lühikest aega peale surma löökidest tömbi piiratud pinnaga esemetega või vastu sarnaseid ( nt kukkumisel). I. S.i on veel avastatud 3-5 päeva enne surma tekkinud kehavigastused – verevalumid õlavarrel, reiel ja säärel ja alakõhus, mis on tekkinud vägivalla toimel löökidest tömbi piiratud pinnaga esemetega või vastu sarnaseid. Ekspertiisiaktide alusel on eksperdiarvamus kohtule arusaadav ja selle põhjendused on selged, loogilised ja järjepidevad. Ekspert on tuginenud surnukehade välis- ja sisevaatlusele, samuti täiendavatele uuringutele ( toksikoloogiauuringute katseprotokollid - etanool ei ole avastatud ja COHb karboksihemoglobiin ehk CO ja verevalgu ühend kehas pole määratav, ekspert selgitas, et katsetulemus „pole määratav“ tähendab, et katse on ebaõnnestunud (kohtuistungiprotokoll lk 15), mitte aga seda, et COHb ei leitud). Ekspertiisiaktidest on tuvastatav, et ekspert on analüüsinud surma põhjustada võivaid mitmeid aspekte, kasutades erinevate võimaluste välistamise meetodit. Selle meetodi kasutamist surma põhjuse tuvastamisel kinnitas ekspert ka kohtuistungil ülekuulamisel ( kohtuistungiprotokoll lk 14 pöördel) ja selgitas, kuidas kujunes tema eksperdiarvamus selle meetodi kasutamisel. Ekspert täpsustas, et surm võis saabuda äge mürgistuse tõttu aine sissehingamise teel, sest teist varianti ta eksperdina ei näe. Ekspert selgitas, et tavalisel sissehingamisel teel saadud mürgistuse tõttu on mürgise aine jäljed ka veres, kuid antud juhul seda tuvastatud ei olnud. Ekspert selgitas, et kui tegemist on mürgise 8 gaasi ülikõrge kontsentratsiooniga, siis ei pruugi olla, et aine jäljed jäävad verre. Ta on arvamusel, et antud juhtumil nii toimuski. Väga kiire surma saabumisele osutas tume vedel veri soontes, siseelundite venoosne liigveresus, samuti täppverevalumid, mis esinesid neeruvaagnate ja mao limaskestal, siis kopsu ja südamekelme alusel. S.il veel esinesid täppverevalumid mõlema silma üla- ja alalaol. Need on tüüpilised tunnused, mille alusel võib panna diagnoos äkksurm, kiirsurm. Kohus leiab, et eksperdi arvamus, millele on ta jõudnud surma põhjuse võimaluste välistamise meetodil, tuginedes surnukehade välis- ja siseuuringutele, on piisavalt veenev. Eksperdi antud vastused ekspertiisiakti täpsustamisel on kinnitanud eksperdi poolt ekspertiisiaktis väljendatud seisukohti ja selgitanud neid laiemalt. Mürgistuse põhjustanud gaasi või auru kindlaksmääramise kohta selgitas ekspert, et ta on teadlik näiteks sellest, et äkk- või kiirsurma võib esile kutsuda CO ehk vingugaasi ülikõrge kontsentratsioon ja sel juhul ei esine vingugaasi mürgistusele vastavaid klassikalisi tunnuseid nagu erepunane värvus siseelundites ja koolnulaigutel ja verest seda ainet ei pruugi leiduda. Sama pilt võib esineda väikese kogusega tsüaniididega mürgistusel, näiteid võib veelgi olla (kohtuistungiprotokoll lk 15). Ekspert selgitas, et vesinikusulfiidi ei ole kannatanu organismis tuvastatud, sellega mürgistamisel esineks siseelunditel omapärane lõhn, seda ei olnud. Samas märgib kohus, et ekspert hoidus hinnangu andmisest, et surma põhjustanud aineks oleks CO ehk vingugaas, nimelt selle ülikõrge kontsentratsioon. Vastupidi, kaitsja küsimusele vastates, selgitas ekspert, et spetsiifilisi tunnuseid hingamisteedes, mis viitaksid konkreetsele mürkainele, ei olnud võimalik tuvastada. Samas aga nimetas ta kiirsurma põhjustada võivate gaasiainete hulgas veel vääveldioksiidi ja lämmastikdioksiidi, et need ained jätavad organismis ainult kiirsurmale vastavad tunnused - punased koolnulaigud, punased siseelundid ja punane veri soontes ( kohtuistungi protokoll lk 16). Ekspert selgitas, et kiirsurma klassikalised tunnused osutavadki gaasidega mürgistusele, reegliks on gaasiaine tuvastamine verest, sest veri transpordib ainet elunditesse ja toimub edasine mõju organismile. Kui aga aine loob verevalkudega ühendi, siis veri ise on sihtelund. Ekspert rõhutas, et kas üldiste või spetsiifiliste uuringute tegemine eesmärgiga tuvastada, mis mürgise ainega tegemist on, ei kuulu tema pädevusse, kuid on kohtutoksikoloogi ja kohtukeemiku pädevuses. ( kohtuistungiprotokoll lk 18). Kohus on arvamusel, et vastates menetlusosaliste küsimustele on ekspert põhjalikult ja veenvalt nii ekspertiisiaktis kui ka kohtuistungil ülekuulamisel selgitanud, miks on tema arvates välistatud kannatanute surma saabumine muudel põhjustel, näiteks haigus, trauma või peroraalselt ( suu kaudu) mürgise aine võtmine. ( kohtuistungiprotokoll lk 20-23). Eksperdi arvamusel, puudusid kannatanutel haiguse, trauma või peroraalse mürgistuse ( suu kaudu) tunnused. Surmavaid haigusi ja kehavigastusi ei ole tuvastatud, samuti puuduvad tunnused peroraalse mürgistuse kohta ( limaskestade muutused). Ka kohus arvab, et arvestades sise-ja välisuuringute tulemusi ja andmeid kriminaalmenetluse asjaolude kohta ( tegemist on kahe kannatanu kiirsurmaga kaevanduses maaalltöödel), jõudis ekspert välistamise meetodi rakendades põhjendatud arvamusele, et kannatanute surma põhjuseks on äge mürgistus tuvastamata gaasi või auruga. Kohtule on veenev eksperdi selgitus, et diagnoosi määramine välistamise meetodiga on vähemalt kohtumeditsiinis lubatud praktika. Kohtuekspertiisiseaduse § 3 kohaselt on eksperdiarvamus ka tõenäoline eksperdijäreldus. Ekspert kaasatakse kriminaalmenetlusse seetõttu, et KrMS § 95 lg 1 alusel on asja lahendamiseks vaja kasutada mitteõiguslikke eriteadmisi, antud juhul meditsiinilisi teadmisi. 9 Kohtuekspertiisiseadus ei näe ette, milliseid hinnangu andmise meetodeid võib ekspert kasutusele võtta oma arvamuse kujundamiseks. Surma põhjuse tuvastamise seaduse § 4 kohaselt selgitatakse surma põhjus välja kas surnu välisvaatluse, tervishoiuteenuse osutamist tõendavate dokumentide, patoanatoomilise lahangu, kohtuarstliku lahangu või kohtuarstliku ekspertiisi teel. Käesoleval kriminaalasjas on kannatanute surma põhjus tuvastatud kohtuarstliku ekspertiisi teel, mille lahutamatuks osaks on kohtuarstlik lahang. Kohtuarstliku ekspertiisi käigus on ekspert tuginenud surnu sise- välisvaatlusele, samuti sündmuse faktilistele andmetele, mis olid talle teatavaks tehtud ekspertiisi määruses. KrMS § 98 lg 2 p 3 kohaselt on ekspert kohustatud tagama uuringute igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse ning arvamuse teadusliku põhjenduse. Kohus leiab, et kannatanute surma põhjuse tuvastamisel on järgitud kohtuekspertiisi seadust, surma põhjustamise tuvastamise seadust ning ekspertiisi puudutavaid kriminaalmenetluslike sätteid. Ükski ekspertiisi puudutav seadus ei keela eksperdijärelduse tegemist välistamise meetodil, kui see tugineb uuringute igakülgsusele, objektiivsusele ja täielikkusele ning eksperdi järeldused on tuletatud teaduslikest põhjendustest. Kohtuliku arutamise käigus ei ole saadud tõendeid, mille alusel saaks jõuda järeldusele, et arvestades asjaolusid, oleks kannatanute surma saabumine võimalik muul põhjusel – näiteks haigestumise, trauma, toidumürgistuse tõttu. Need asjaolud olid kohtueksperdi poolt arvestatud ekspertiisi tegemisel. Menetlusosalised ei ole kohtule esitatud tõsiseltvõetavaid andmeid, mis võiksid seada eksperdi arvamuse kahtluse alla ja asuda seisukohale, et kannatanute surma saabumine ei ole välistatud ka muude asjaolude tõttu. Kohus ise selliseid andmeid kohtuliku arutamise käigus tuvastanud ei ole. Kohus märgib, et tegelikult ei ole välistatud äge surma saabumine gaaside või aurude segust või segudest või ainete ühendist või ühenditest. Aine ise ja selle koostis ei ole tuvastatud ega käesoleva kriminaalasja raames tuvastatav. Kohus märgib, et küsimuse lahendamine, millis(t)e ain(et)ega mürgistuse tõttu saabus kannatanute surm, ei ole käesoleval asjas võimalik kohtutoksikoloogi ja(või kohtukeemiku kaasamiseta, millele osutas kohtuekspert ülekuulamise käigus kohtuistungil (kohtuistungiprotokoll lk 18). Menetleja ise, olgugi see uurija, prokurör või kohus, ei saa hakata lahendama eriteadmisi kasutamist vajavaid faktilise probleeme, hakata valima, kas üks või teine gaas, aine, ühend sobib või ei sobi oma mõju poolest lahangu käigus avastatud pildile. Kohtutoksikoloog ja/või kohtukeemik ei olnud menetluse käigus asjasse kaasatud. Seega, võib eksperdi arvamusest tuvastada, et välistatud ei ole võimalus, et kannatanute kiirsurm saabus ajavahemikus 09.30-10.30 29.01.2015 äge mürgistuse tõttu tuvastamata gaasi(

1. de)või auru(
2. de)või nende segu(de)-ühendi(
3. te)tuvastamata kontsentratsiooni sissehingamisel. Nüüd kontrollib kohus tuvastatud faktilisi asjaolusid ja annab hinnangu, kas surmaga lõppenud tööõnnetuse tekkemehhanism on tuvastatud ja milline see on. Pärast seda, kui kohus teeb kindlaks, kuidas tekkis ja kulges surmaga lõppenud tööõnnetus, võib kohus hakata kontrollima asjaolusid, kas süüdistatavad peaksid tegutsema teatud kindlal viisil, kas neil oli selleks õigusaltidest tulenevad kohustused ja võimalused ja kas süüdistatavate tegutsemise korral oleks tagajärg (surm) jäänud saabumata. Eeskätt märgib kohus, et antud kriminaalasja peamine faktoloogiline probleem mitte niivõrd see, et tuvastamata on kannatanute surma põhjustanud gaas, aine, ühend, kuigi sellelgi on õnnetuse tekkemehhanismi väljaselgitamisel oma tähendus. 10 Kohtuliku arutamise käigus on kohus ja menetlusosalised saanud põhjalikult teada kaevanduse töö üldpõhimõtetest, režiimidest, tööde liikidest, isikute kohustustest, tööülesannete jagamistest, erinevate isikute vastutuse mahtudest, dokumentatsioonist ja muudest. Kriminaalmenetluse käigus ei olnud kindlaks tehtud, milline oli tööõnnetuse tekkemehhanism – kuidas, millal, millised gaasid, ained-ühendid liikusid ( kui üldse liikusid) šurfis ja strekkides enne kannatanute kaldšurfi saabumist, sinna saabumisel, seal oleku ajal. Mõju osutanud aine ei ole tuvastatud, samuti ei ole kindlaks tehtud, mis ajal, millistel asjaoludel, kus kohas osutas aine kannatanutele oma mõju, kas see juhtus kaldšurfi sees või aine hakkas mõjuma kaldšurfi jalami juures või hoopis muus kohas ehk kannatanud said aine sisse hingata juba varem muus kohas, kas kohe töökohale saabumisel või teatud aja möödudes, kas aine õhku sattumine toimus portsuga ehk ühe korraga või vähestes kogumis ja millise ajavahemiku käigus. Kohus püüab selgitada, et tööõnnetuse tekkemehhanismi väljaselgitamine on äärmiselt vajalik selleks, et saaks vastata küsimusele - kas süüdistatavad jätsid oma hoolsuskohustuse täitmata, mille tõttu saabus kannatanute surm. Piltlikult kohus selgitab, et juhul, kui oleks näiteks tuvastatud, et kannatanud hingasid aine sisse näiteks kaevanduse maapealsel territooriumil, siis ei oma KarS § 197 järgi ettenähtud kuriteokoosseisu tuvastamise seisukohast mingitki tähtsust, millised gaasid olid määratud mõõtmisele maa-alusel territooriumil, või kas kaldšurfis liikumiseks kasutati redelit või mitte ( muuhulgas heidetakse süüdistatavatele ette redeli kasutusele võtmata jätmist). Või kui kannatanud hingasid tehnoloogilise gaasi elule ohtliku doosi sisse näiteks strekis liikudes, siis ei oma tähtsust asjaolu, et süüdistatavad ei taganud, et kannatanuid oleks üks kord vahetuses külastanud vastutav mäemeister ( see rikkumine on süüdistatavale ka ette heidetud). Kohus soovib menetlusosalistele selgeks teha, et kohus ei asenda tehnilist ja/või tööinspektsiooni ega anna hinnanguid, kas kaevanduses üldiselt või erinevates valdkondades oli tootmisprotsess ja töökeskkond piisavalt turvalised või vajaksid täiendamist, ümbertegemist või muu reformimist. See ei ole kohtu ülesanne. Selline kohtu mõttekäik leiab tugi senini aktsepteeritavas ja väljakujunenud kohtupraktikas. Kohtupraktikas on korduvalt ja jätkuvalt rõhutatud, et ettevaatamatusest toimepandud tegevusetusedelikti puhul ( nagu antud kriminaalasjas) tuleb järgida teatud struktuuri. Objektiivse koosseisu juures tuleb hinnata objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist ja sellega põhjustatud tagajärje objektiivset ettenähtavust. Eeskätt peab kohus jõudma seisukohale, kas isiku tegu on hoolsusvastane või mitte. Hinnates tagajärje ettenähtavust, tuleb tuvastada tegutsemiskohustuse alus ja konstrueerida isikult nõutav tegevus ( Riigikohtu 29.12.2017 lahend 1-15-6223/49, pp 10, 13, 14). Eelmainitu Riigikohtu lahend on tehtud asjas, mis on seotud meditsiinivaldkonnaga, kuid ettevaatamatusest toimepandud deliktistruktuuri poolest on lahend kohaldatav ka üldises mõttes. Kohus märgib, et meditsiini- ja muus valdkonnas ettevaatamatusest toimepandud delikti puhul esineb see erinevus, et meditsiinivaldkonnas on tegemist tervishoiuteenuse kvaliteedinõetele mittevastavusega ehk raviveaga, mille puhul on reeglina täpselt selge, mis juhtus ehk milline oli kannatanu surmava sündmuse tekkemehhanism. Meditsiinimeetmete kohaldamine patsiendile on range kontrolli all, iga samm fikseeritakse, mille tõttu on kvaliteedikomisjonil piisavalt materjali juhtumi asjaolude kindlakstegemiseks. Muudes juhtumites, kasvõi töökeskkonna nõuete täitmise valdkonnas ( näiteks ehituse valdkonnas, tööstus) ei pruugi surmava sündmuse tekkimise mehhanism olla selge. Lahendis 3-1-1-60-09, p 8 ( KarS § 197 lg 1 järgi töökeskkonna nõuete rikkumine) on Riigikohus rõhutanud, et tegevusetusedelikti puhul ei piisa süüdistatava poolt toimepandud töökeskkonna reeglistikust tulenevate nõuete rikkumiste tuvastamist, vaid tuleb tuvastada 11 hüpoteetiline põhjuslikkus, ehk kas nõutava teo aset leidmisel jäänuks tagajärg saabumata. Lahendis 3-1-1-79-10, p 26 on selgitatud, et tegelikult piisab ka sellisest nõutavast teost, mis oleks vähendanud tagajärje saabumise riski ja suurendanud päästmisvõimalust. Osutatud kohtupraktika suunab arusaamisele, et ei ole välistatud, et ettevaatamatusest toimepandud tegevusetusedelikti puhul tuleb alustada mitte isiku poolt hoolsuskohustuste rikkumiste tuvastamisest, vaid hoopis teisest otsast– nimelt surmava sündmuse tekkemehhanismi kindlakstegemisest. Kohus märgib, et tööõnnetuse tekkemehhanismi kindlakstegemise tähtsusele on nii ava- kui ka kaitsekõnedes osutanud kaitsjad. Kohus peab tõdema, et süüdistaja ei ole kohtule pakkunud isegi versiooni tööõnnetuse tekkemehhanismi kohta, rääkimata väidetavalt tuvastamist leidnud tööõnnetuse tekkemehhanismi skeemist. Kuna süüdistajale endale ei ole teada, milline on tööõnnetuse tekkemehhanism, siis ongi tulemusena peaaegu samasugune süüdistuse tekst kõigile kolmele süüdistatavale, kus on koos kõikvõimalikud rikkumised – alates redelist ja mäemeistri kontrollkäigust kuni riskianalüüsini. Tööõnnetuse tekkemehhanismi kindlakstegemise tähendusele on maakohus leidnud kinnitust kohtupraktikas. Kriminaalasjas 1-10-8604 04.10.2011 kohtuotsuses ( töökeskkonna nõuete rikkumised) on Tallinna Ringkonnakohus jõudnud järeldusele, et faktiliste asjaolude kontrollimise tulemusena puudub selgus õnnetuse tekkemehhanismi osas, otsuse p 9. Jättes süvenemata mainitud kriminaalasja faabulasse, märgib maakohus, et ringkonnakohus osutas asjaolule, et täie kindlusega ei saa väita, et tööohutuse nõuete eiramine ( mis oli tegelikult tuvastatud) oleks välistanud kannatanu kõrguselt allakukkumise ja surma saabumist, otsuse p 10. Edasi on ringkonnakohus selgitanud, et „Koosseisupärase teo esinemine tegevusetusedelikti puhul eeldaks esimese tõendamisele kuuluva asjaoluna õnnetuse tekkemehhanismi selgitamist.„ Ringkonnakohus selgitas, et juhul, kui on kindlaks tegemata, miks kukkus kannatanu kõrguselt, ei ole võimalik ainult saabunud tagajärjest lähtudes tõendada põhjuslikku seost isikule etteheidetava tegevuse ja tööõnnetuse vahel. Riigikohus jättis ringkonnakohtu õigeksmõistva kohtuotsuse muutmata ( 27.03.2012, 3-1-127-12) ega pidanud vajalikuks motiveeritud otsuse koostamist. Ülalmainitud kohtupraktikale on viidet karistusseadustiku kommenteeritud väljaandes, 2015, lk 518. Maakohus ühineb sellise kohtute poolt kohaldatud praktikaga ja leiab, et ka antud kriminaalasjas tulebki alustada tööõnnetuse tekkemehhanismi kindlakstegemisega. Kohus ei näe ühtki põhjust, miks tuleks jätta ülalmainitud kohtupraktikat antud kriminaalasjas kohaldamata. Süüdistaja ei selgitanud kohtule, miks nimetatud kohtupraktikat tuleks jätta kohaldamata, eelistades probleemi maha vaikida. Kui selgub, et tööõnnetuse tekkemehhanism ei ole tuvastatav, puudub maakohtul vajadus hakata tuvastama hoolsuskohustust rikkumisi puudutavad faktilised asjaolud. Nüüd analüüsib kohus tööõnnetuse tekkemehhanismi puudutavaid tõendeid, tuvastab nende alusel faktilised asjaolud ja annab hinnangu, kas tekkemehhanism on piisava selgusega kindlaks tehtud, kui jah, milline on tekkemehhanismi skeem, sisu ja kulg. Tööõnnetuse skeemist k 1 lk 10 nähtub, et kaldšurfi 171 pikkus on 64 m. Paneel 17 koosneb põhiliselt strekkidest- tuulutusstrekk, konveierstrekk ja veostrekk. Tuulutusstrekkis liigub heitõhujuga, veo- ja konveierstrekkis liigub vastassuunas värskeõhujuga, skeemil on see 12 näidatud punase ja sinise noolega. Värske ja heitõhu eraldihoidmiseks on skeemil tuvastatavad tuulutustõkked. Ajutine tuulutustõke on paigaldatud tuulutus- ja konveierstrekki vahelisesse läbikäiku. Konveierstrekki niši kohale on paigaldatud kohalik ventilaator BM6, mille toru viib läbi ajutine tuulutustõkke kaldšurfi 171. Konveier- ja tuulutusstrekki vahel on püsiv betoonist tuulutustõke. Skeemi all olev 17. paneeli maatööde skeem annab ülevaate paneeli mastaapsuse kohta. Paneelis on garaaž, tankla, mitmed külgstrekkid. Skeemist nähtub, et külgstrekki 171 asukohast kuni punktini P80 on 279 m. Arvestades seda vahemaad, võib teha järelduse, et 17.paneeli maatööde skeemil näidatud strekkide pikkus on umbes 1,5-2 km. Tööõnnetuse skeemile ei ole vahemaad näidatud, mille tõttu ei saa selles osas kindlaid järeldusi teha. Tuulutusjaoskonna juhataja M.i ütlustest kohtuistungil ( kohtuistungiprotokoll lk 52-59) nähtub, et kaevanduse maa-alusel territooriumil on oluline roll ventileerimisel, mis tagab ohutut töökeskkonda. Tunnistaja selgitas, et kokku on 8 peaventilaatorit, mis võtavad värsket õhku maapinnast ja survega suunatakse maa-alusele territooriumile, värske ja saastunud õhu eraldamiseks on tuulutuskrossingud ehk viaduktid; kaevanduses peaaegu ei ole kohti, kus puuduks ventileerimine, seega võivad gaasid tekkida ainult siis, kui puudub ventileerimine; ventileerimiseks vajalikud õhu kogused on välja arvutatud teaduslikel alustel, see ei ole kellegi suvaline otsustus; kontroll ventilaatorite tööoleku üle on kahekordne – vanemdispetšer paneb kirja peatumised ning elektrooniline arvestus. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, kes on oma ala spetsialist. Ükski menetlusosaline ei ole tunnistaja M.i ütluste sisu kahtluse alla seadnud. Siinjuures selgitas kohtuistungil ülekuulatud asjatundja V. K., et kaldšurfis ja ülejäänu kaevanduse maa-aluse territooriumi töökeskkond ei ole gaaside esinemise mõttes kuidagi ohtlikum, kuigi kuna kaldšurf on vertikaalne ja pääsu maapinnale ei ole, siis tekib tupik ja seal võivadki esineda nii looduslikud kui ka tehnogeensed gaasid ( kohtuistungiprotokoll lk 168).Ventileerimise tagamise olulisust on rõhutanud oma ütlustes ka teised tunnistajad (näiteks tuulutusjaoskonna juhataja abi I.i ütlused kohtuistungiprotokoll lk 104-105, 108), kes rõhutas, et ventileerimisel on strekis õhukogus nii suur, et tööprotsessil tekkinud gaasidel, isegi, kui nad sattuvad kohalikku ventilaatorisse, ei ole ka teoreetilist mõju (kohtuistungiprotokoll lk 108), ja asjatundja (kohtuistungiprotokoll lk 168), kes selgitaski, et värskeõhu juurdepääsu tagatakse ventileerimisega, kui puurauk maapinnale ei ole tehtud, ventileerimine, näiteks ventilaatori võimsus, on arvestatud projektis, mis on koostatud selle ala spetsialistide poolt; ilma ventileerimiseta on maa-alusel territooriumil olukord ohtlik (kohtuistungiprotokoll lk 169, 170). Asjatundja andis arvamuse, et Eesti põlevkivikaevandused ei ole looduslike gaaside poolest ohtlikud, uuringute läbiviimisel puuraukudes neid gaase tuvastatud ei olnud (kohtuistungiprotokoll lk 171). Samas andis asjatundja vastused küsimustele, millised on teoreetilised võimalused looduslike gaaside esinemisel maa-alusel territooriumil. Mäetööde juhataja K. (kohtuistungiprotokoll lk 42-43) rõhutas, et kaevanduses tekivadki gaasid, tavaliselt lõhkamistöödel või diislimasinate tööst, keevitustöödest, igal juhul nende eest kaitseb ventileerimine, kui gaasid sattuvad šurfi, siis kohaliku ventileerimise tõttu väljuvad sealt, kui ventilaator on pidevalt töös. Tuulutusjaoskonna juhataja M.i, juhataja abi I.i, mäetööde juhataja K.i ja asjatundja K. ütlused ühtivad selles osas, et lähtudes kaevandustööde spetsiifikast võib maa-alustel territooriumidel tekkida looduslikud ja tehnogeensed gaasid ja nende väljaviimiseks on tehniline lahendus ventileerimine. See asjaolu ei ole kellegi poolt vaidlustatud. Nii tunnistajad kui ka asjatundja selgitasid kohtule, et gaase kõrvaldatakse ventileerimisega, mis toimib vastavalt projektile, mis on omakorda koostatud teaduslikel andmetel. Kohus märgib, et ka kõrvaltvaatajale ehk keskmiste teadmistega isikule on piisavalt selge, et kaevandustööde käigus tekivad gaasid ( näiteks lõhketöödest gaasid), samuti võivad maa all esineda looduslikud gaasid ( kõrgendatud niiskusega aladel näiteks väävli sisaldusega gaasid 13 või aurud). Meede, mis välistab kahjulike gaasiliste ühendite mõju töötaja organismile, on nõuetele vastav ventileerimine. Kohus kontrollib ja analüüsib faktilisi asjaolusid oma algatusel eesmärgiga saada selgust, kas konkreetse tööõnnetuse tekkemehhanism on kohtus uuritud tõenditega tuvastatav. Süüdistaja sellist analüüsi kohtule ei pakkunud. Kuna mõlema kannatanu surma põhjuseks on äge mürgistus tuvastamata gaasi või auruga, siis ei ole välistatud, et nõuetele mittevastava ventileerimise puhul, võiksid kannatanute töökohta tekkida teatud asjaolude esinemisel inimese elule ohtlikud gaasid või aurud. See on võimalik ka juhul, kui peaventileerimine on nõuetelevastav ja ei katke, kuid kohalik ventilaator ei vasta nõuetele vajaliku õhu koguse osas või ei tööta. Teisisõnu, kontrollida tuleb nii peaventilaatorite tööd kui ka konkreetse šurfi 171 kohalikku ventilaatorit. Värskeõhuvool saabub konveier- ja veostrekki peaventilaatorite abil. Kohalik ventilaator BM6 võtab värske õhu omakorda konveierstrekkist ja suunab selle kaldšurfi 171. Selles asjaolus ei ole vaidlust. K 2 lk 1-23 ventilaatorite ( peaventilaatorid) andmete lehest nähtub, et alates 28.01.2015 kellast 00.00 kuni kellani 00.00 30.01.2015 töötasid kõik ventilaatorid teatud survega, katkestusi ei olnud ja surves ei olnud esinenud olulisi kõikumisi. Sama asjaolu on tuvastatav 30.01.2015 kuupäeva osas. Ajavahemikus fikseeritud näitajad annavad aluse arvata, et peaventilaatorid töötasid ajas pidevalt ja stabiilselt. Sellest nähtub, et kohaliku ventilaatori BM6 nõuetekohase funktsioneerimise korral on värskeõhu sissevool kaldšurfi 171 tagatud. Peaventilaatorite korrapärases töös ei ole kohtul alust kahelda. Järgmisena kontrollib kohus asjaolusid ja tuvastab faktid šurfi 171 kohaliku ventilaatori BM6 kohta. Kaldšurfi 171 passist k 1 lk 62-67 nähtub, et ventileerimise vajalik õhukogus on teaduslikult välja arvutatud, see on mittespetsialistile nähtav, spetsialistidele peab olema ka sisu poolest arusaadav (matemaatilised arvestused). Kohus märgib, et esitatud süüdistustest ei nähtu, et süüdistatavatele oleks ette heidetud vale tuulutusskeemi koostamine kaldšurfi passis. Järelikult tuleb lähtuda faktist, et kaldšurfi 171 passis kirjeldatud tuulutusskeem vastab nõuetele ja tagab täielikult ohutut töökeskkonda. Vähemalt kohtul ei ole alust passis näidatud tuulutusskeemi sisulises põhjendatuses kahelda. Passi punkt 7.6 näeb ette, et kohalik ventilaator peab töötama kogu läbindustööde kestel. K 1 lk 70 – mõlemad kannatanud on passiga tutvunud. Kohus kontrollib andmed, mis puudutavad kohaliku ventilaatori BMS tööd tööõnnetusele alates eelmisest vahetuses, kannatanute vahetuse ajal ja ka pärast seda ehk järgmises vahetuses. 28.01.2015 16.00-24.00 õhtuses vahetuses töötasid läbindajad P. ja S.. Tunnistaja P.i ütlustest nähtub, et 28.01.2015 vahetuse käigus tegid tema ja S. puhastuse, samuti puurisid. P. ei mäleta, kas lõhketööd olid tehtud, selleks on töökäsk ja töödekavas on sel juhul vastav märge. Puurimise käigus tekkis elektrikatkestus ja puurimismasinast pool stanget jäi sisse puuritud. Üldventilaatorid töötasid. See oli vahetuse lõpp, mille tõttu otsustasid šurfist alla minna ja seetõttu elektrikatkestus ei mõjutanud ventilaatorit ja tööd. Tavaliselt lülitakse vahetuse lõpus kohalik ventilaator välja. Kas 28.01.2015 lülitati ventilaator välja või see jäi töörežiimile, ta ei mäleta. Elektrikatkestuse korras lülitub kohalik 14 ventilaator ise välja. See elektrikatkestus toimus võimalik et kl 22 paiku. Ta ei mäleta, kas elekter oli taastatud ja millal. ( kohtuistungiprotokoll 69-71). Tööde kavast, kriminaalasja materjalid k 1 lk 157, nähtub, et 28.01.2015 vahetuses 16.0024.00 šurfis 171 on ette nähtud lõhketööd ( kavas on pauk) kl 20, läbindajad P. ja S.. Öösel 29.01.2015 kl 00.00-08.00 šurfis 171 tööd ei tehta. Alates kl 08.00 29.01.2015 on šurfis tööl läbindajad kannatanud S. ja I.. Lõhketööd selles vahetuses ei ole planeeritud. Tunnistaja S. andis ütlusi, et 28.01.2015 õhtuses vahetuses oli teostatud lõhketööd, siis tuulutamine, puhastamine ja piisavalt oli jõutud ka puurida. Vahetuse lõpus toimus elektrikatkestus, mille tõttu lülitus kohalik ventilaator välja. See juhtus puurimise ajal. Kuna elektrit ei olnud, lõpetasid tööd ja läksid alla. (kohtuistungiprotokoll 73,75). 28.01.2015 õhtust vahetust puudutavatest P.i ja S.i ütlustest nähtub, et kuigi vahetuses olid teostatud lõhketööd, oli šurf pärast lõhketööde teostamist ventileeritud piisaval määral ( 2030 min, oleneb surfi pikkusest ( kohtuistungiprotokoll 75) ja läbindajad said jätkata puurimistöödega. Elektrikatkestus toimus kl 22 paiku, mille tõttu lülitus kohalik ventilaator välja, läbindajad lahkusid šurfist. Sellest tuleneb, et šurf oli lõhketöödest tekkivatest gaasidest ventileeritud ja nimetatud lõhketööd ja elektrikatkestus ei ole asjaolud, mille tõttu saaks tekkida šurfi 171 gaasiliste ainete elule ohtlik kontsentratsioon. Samuti ei ole tunnistajate ütlustega tuvastatud, et vahetuse lõpuks oleks nad tundnud gaasiliste ainete esinemist, mille eest nad peaksid ennest kaitsma, või et läbindajate enesetunne oleks halb. Nimetatud tõendite kogumist nähtub, et 28.01.2015 kl 16.00-24.00 vahetuse käigus ei ole šurfis 171 või selle läheduses tekkinud asjaolusid, mida saaks pidada seotuna tööõnnetuse tekkemehhanismiga. Töödekavast k 1 lk 157 nähtub veel, et sama vahetuse käigus teostati 17. paneelil lõhketööd ka muudes kohtades, mille tagajärjel tekkivad gaasilised ained, nimelt konveierstrekis pikett 81, veostrekis pikett 80, kogumisstrekis 1704 pikett 81 ja lõõr 1903-2 pikett 55. K 1 lk 10 17. paneeli tööõnnetuse skeemist nähtub, et pikett 81 asub ilmselt piisavalt kaugel tööõnnetuse kohast ja ei ole isegi skeemile näidatud, viimane skeemile näidatud pikett on 80. Pikett 80 ja 81 asuvad kohas, kus üldventilaatoritega suunav puhas õhuvool liigub kohaliku ventilaatori BM6 asukohast vastassuunaliselt ehk lõhketööde käigus tekkivad gaasilised ained ei liigu kohaliku ventilaatori BM6 asukoha suunas. Pikett 55 lõõr 1903-2 ventileerimist puudutav info skeemil puudub, see asjaolu ei olnud uuritud kohtueelse ega kohtuliku uurimise käigus, seega ei ole asjaolusid, millele hinnangu anda. Samas peab kohus jällegi rõhutama, et peaventilaatorite andmete lehest nähtub k 2 lk 1-23, et pea(üld)ventilaatorite stabiilne töö ei olnud ajavahemikus 16.00-24.00 28.01.2015 häiritud, seega oli nõuetekohane ventileerimine strekkides jätkuvalt tagatud. Ei ole vaidlust faktilises asjaolus, et ööl 00.00 kuni 08.00 29.01.2015 šurfis 171 tööd ei toimunud. See on kinnitatud ka tööde kava andmetega k 1 lk 157. Kohtuliku arutamise käigus ei ole tuvastatud, kas pärast seda, kui P. ja S. on 28.01.2015 õhtuse vahetuse lõpus šurfist lahkunud elektrikatkestuse tõttu, oleks kohalik ventilaator BM6 sisse lülitunud elektri taastamise juhul, või ventilaator oli kellegi poolt välja lülitatud. Kindel on see fakt, et ventileerimine strekkides oli tagatud stabiilselt ja seega puhta õhu vajalikud kogused olid kogu aeg tagatud ka kohaliku ventilaatori BM6 funktsioneerimiseks. Kannatanute S.i ja I.i vahetus algas 08.00 29.01.2015. 15 Kohtuarstliku ekspertiisi aktidest nähtub, et kannatanute surm saabus 29.01.2015 võimalik et kellaajaliselt 09.30-10.30 ja tegemist on kiir- või äkksurmaga. Kohus on seisukohal, et tööõnnetuse tekkemehhanismi kindlakstegemise valguses on tähtis kontrollida ja tuvastada, kas öise 00.00-08.00 29.01.2015 vahetuse või kl 08.00 29.01 alanud vahetuse kestel on esinenud asjaolud, mis on seostatavad kannatanute surmaga. Prokurör ei ole selliseid asjaolusid kohtule esitanud. Kohus kontrollib selliste asjaolude esinemist oma algatusel. Ööl 00.00-08.00 29.01.2015 töötas laaduriga 7002 läbindaja V., kes andis tunnistajana ütlusi, et tema ülesandeks oli mäemassi laadimine. Ta alustas tööga 17. konveierstrekis ja töö alguses ilmus laaduri tabloole viga – karbamiidi andmise ploki viga. Ta katkestas tööd ja vahetas laadurit 7001-le. Rikkes laaduri jättis ta 17.konveijeristrekki ventilaatori juurde. Sel hetkel töötasid konveieri- ja ventilatsioonistreki ventilaatorid, šurfi ventilaator oli välja lülitatud ( kohtuistungiprotokoll lk 79). Ta alustas oma vahetuse kl 00.40 jõudis tööd teha 1015 minutit (protokoll lk 80-81), tundis karbamiidi iseloomulikku lõhna mõni sekund ja katkestas tööd pärast tabloole ilmunud vea avastamist. Laadur jäi seisma, ei töötanud. Enesetunne oli normaalne, tal ei olnud peavalu vms. Edasi jätkas ta tööd teise laaduriga 7002, kogu vahetuse kestel töötasid strekiventilaatorid. Strekis olid teostatud selle vahetuse käigus ka lõhketööd ( protokoll lk 81), siis oli tunda vastavat lõhna, töötas ventilatsioon ja kohale sõidetakse laaduriga siis, kui koht on ventileeritud. Ventileerimise aeg on 30-40 minutit. Vastates küsimustele selgitas tunnistaja V. (kohtuistungiprotokoll lk 83), et rikkes laaduri jättis ta strekiventilaatori juurde. Šurfiventilaator asub sellest kohast 30-40 m kaugusel. Värske õhk liigub strekis ja jõuab esimesena šurfi ventilaatorini, siis edasi strekiventilaatorini, seega kui laaduri juures tekib gaas, ei sattu ta šurfi ventilaatori juurde, sest liigub vastassuunas. Kohus on seisukohal, et tunnistaja V. ütlustest nähtub tõsikindlalt, et ajal, kui V. töötas laaduriga 7002, ei ole laaduri tööst tekkinud aineid, mis oleksid sattunud kohaliku ventilaatori BM6 alale ja jääksid sinna, kuni kohalik ventilaator on tööle hakanud. Kohus kordab, et ka tunnistaja V. ütlustest nähtub, et öise vahetuse käigus 29.01.2015 kl 00.00 kl 08.00 oli strekkides tagatud ventileerimine sellisel viisil, et strekkides toimus plaanipärane töö. Sellest tulenevalt ei näe kohus ühtegi ka teoreetilist võimalust, et surma tekitanud gaasilised ained oleksid kohaliku ventilaatori BM6 kõrvale kogunenud ja konserveerunud kuni kannatanute tulekut. Jällegi ka prokurör ei ole kohtule oma visiooni pakkunud, millistel asjaoludel võiksid gaasiliste ainete eluohtlikud kontsentratsioonid laaduri tööst tekkida ja šurfi sattuda. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et rikkes oleva laaduriga 7002 oleks töötanud öise vahetuse käigus muu läbindaja, välja arvatud tunnistaja V.. Järgmisena saatis tunnistajana ülekuulatud mehaanik B. ( kohtuistungiprotokoll lk 85) rikkes oleva laadurit kontrollida lukksepad, see oli umbes kl 09.00 29.01.2015. Kl 10.00 oli rikkes laadur toimetatud juba garaaži. Tablool oli viga, kuid laadur ise töötas ja kõik ülejäänud funktsioonid olid korras. Ta lubas laaduri tööle kl 12.30. Lukksepp L. pidi vaatama elektripulti ja ventilaatoreid, B. - vaatlema laadurit. Tähelepanu oleks väärt tunnistaja ütlused, mis puudutavad, konveierstrekis hommikul kl 09.00 29.01.2015 alanud keevitustöid (kohtuistungiprotokoll lk 86). Tunnistaja selgitas, et keevitustööde teostamisel tekkis suits, mis oli lae all. Kohus peab tõdema, et süüdistuses ei ole ühelegi süüdistatavale tehtud etteheidet, et nad oleksid jätnud midagi tegemata seoses konveierstrekis teostatud keevitustöödega, mille tagajärjel tekkis strekki lae alla tuvastamata koostisega „suits“ ( tunnistaja B.i hinnang). Keevitustööd tehti šurfist 171 200-300 m kaugusel ( protokoll lk 87). Ventilaatorid töötasid ja suits oli ventileeritud aeglaselt. Tunnistaja avaldas, et ta ei ole pädev vastata, kuidas asetsevad omavagel garaaž, 16 keevitustööd ja šurf. Kuidas liigub värske õhk, ta ei oska vastata. Ta selgitas, et kaevanduse sissesõidust on algul garaaž, siis koht, kus tehti keevitustööd ja siis šurf. Jällegi kordab kohus, et keevitustöid jätkati ka pärast 09.30-10.30 2901.2015 ehk pärast kannatanute surma saabumist. Konveierstrekis ei ole keegi surma ega tervisekahjustuse saanud. Ühtlasi jäi keevitustöid puudutav küsimus nii kohtueelsel kui ka kohtuliku arutamise käigus sisuliselt lahendamata, sest ükski keevitustöid teinud isik ega keevitustööde spetsialist või vastutav isik ei olnud üle kuulatud. Kohus ei saa spekuleerida teemal, mis ainet mõtles tunnistaja B., kes ise on mehaanik, „suitsu“ all, kas lae all kogunev aur koosneb ainetest, mis võivad olla seotud inimese kiir- või äkksurmaga. Tunnistaja B. ise ei selgitanud, mis need ained on ja kuidas tekivad. Süüdistatav Šalašinski andis ütlusi (kohtuistungiprotokoll lk 133), millest nähtub, et ta peab mehaanik B.i ütlusi lae all koguneva aine ja aeglase ventileerimise kohta ebapädevaks. Aine lae all on veeaur. Keevitustööde ajal on ümbruskonna ja metalli temperatuur 5-6 kraadi, keevitamise ajal tekib temperatuur 1000 kraadi, niiskus kaevanduses on 90%, nii tekibki kondensaat. Kohus leiab, et süüdistatava Šalašinski ütlused keevitustööde kohta on ammendavad, loogilised ja veenvad, mida ei saa öelda tunnistaja B.i ütluste kohta puudutavalt keevitustöid. Samuti selgitas tunnistaja L. ( kohtuistungiprotokoll lk 92), et sel ajal kui tema 17. paneelil tegutsenud, 29.01.2015 kl 09.00-10.00 ei ole seal keevitustöödega alustatud. Tunnistaja T. selgitas, et keevitustööd toimusid ja nende diiselgeneraator töötas 17. paneelil konveierstrekis peale kl 11 ( kohtuistungiprotokoll lk 28). Tunnistaja T.i ja L.i ütlustele tuginedes sedastab kohus, et keevitustöödes seostamine kannatanute S.i ja I.i surmaga on põhjendamatu. Kuna keevitustöid puudutavad faktid ei ole eelöelduga. süüdistuses kajastatud, piirdubki kohus Kohus jätkab vahetuse kl 00.00-08.00 29.01.2015 asjaolude analüüsimisega. Mäemeister I. B. andis ütlusi, et 29.01.2915 kl 00.-08.00 vahetuses oli ta tööl (kohtuistungiprotokoll lk 99). Šurfis 171 ööl tööd ei olnud. Ta sai teada, et laadur 7002 LH307 on rikkes. Sõites strekkides, nägi ta, et laadur ei tööta ja seisab. Tunnistaja näitas kollase ristiga asukohta, kus seisis laadur ( k 1 lk 10). See on konveierstrekis nelja ventilaatori juures. Tunnistaja osutatud koht ühtib tunnistaja V. ütlustega selle kohta, kuhu oi rikkes oleva laadur jäetud, samuti ühtib tunnistaja V. selgitustega, et ventilaatorid ajasid õhumassi laadirist mitte šurfi ventilaatori poole vaid vastassuunas. Tunnistaja B. kinnitas ( kohtuistungiprotokoll lk 101, et tema viibimise ajal strekkides töötasid need neli ventilaatorit, šurfi ventilaator ei töötanud. Menetlusosalised ei täpsustanud, mis ajal on tunnistaja strekkides viibinud ja kui kaua. Samas kaitsja küsimusele vastas tunnistaja, et šurfi ventilaator BM6 oli välja lülitatud tema vahetuses ( kohtuistungiprotokoll lk 103). Tunnistaja B.i ütlused kinnitavad tunnistaja V. ütluste alusel tehtavat järeldust, et ei ole alust arvata, et laaduritööst öösel 28.01.-29.01.2015 oleks šurfis tekkinud aine või ained, mis võiksid osutada kannatanutele surmava mõju. Asjaolude kontrollimise seisukohalt väärivad tähelepanu tunnistaja ütlused strekkide tuulutustõkkede kohta (kohtuistungiprotokoll lk 102). Tunnistaja selgitas, et ventilatsioonistrekki saastunud õhumasside segunemist puhta õhumassidega strekkides takistavad tuulutustõkked, mis võivad olla ajutised ja püsivad. Tunnistaja näitas ( protokoll lk 17 102) ka skeemile k 1 lk 10 kollase markeriga, kus ajutised tuulutustõkked asusid. Ta selgitas, et ajutised tõkked asendatakse püsivatega kui kaeveõõs lähed töödega edasi. Lõhketööd võivad kahjustada püsivat tõket, seega algul on alati ajutine tuulutustõke, mis hiljem asendatakse. Tunnistaja ütlustest ei nähtu, et öise vahetuse kestel oleks ta avastanud katkise tuulutustõkke ja selle tõttu oleks võimalik saastunud õhumasside sattumine konveierstrekki ja siit kaudu kohaliku ventilaatori lähedusse ja siis šurfi. Ja taas peab kohus kordama, et strekkides oli tagatud stabiilne ventileerimine ja toimusid plaanipärased tööd, ei ole tuvastatud, et keegi töötajatest oleks sattunud surmava aine mõju alla. Tunnistajate V. ja B.i ütlustest nähtub, et mõlemad jätkasid öises vahetuses oma tööd ega tundnud ennast halvasti. Seega tuulutustõkkedega seotud asjaolude kontroll ei anna võimalust tuua tööõnnetuse tekkemehhanismi küsimusse rohkem selgust. Samuti märgib kohus, et süüdistatavatele ei ole ette heidetud tegevusetust seoses võimalikult ebapiisavate tuulutustõkkedega. Kohus ei analüüsi laiemalt tuulutustõkkede küsimust. Nüüd kohus läheneb asjaoludele, mis puudutavad vahetust 29.01.2015 kl 08.00-16.00. Šurfis 171 pidid tööle asuma kannatanu I. ja S.. Kohus tuletab meelde, et kannatanute surm saabus kohtuarstist eksperdi arvamusel 29.01.2015 kl 09.30-10.30 ja tegemist on kiir- või äkksurmaga. Tunnistaja T., mäemeister, andis ütlusi ( kohtuistungiprotokoll lk 27), et ta nägi kannatanuid hommikul 29.01.2015 maal all visuaalselt kellaaeg võis olla 08.30, kannatanud olid konveierstrekis oma masina juures. Kl 08.30 nägi tunnistaja, et šurfist 15 m kaugusel seisab laadur. 1- 1.5 tunni pärast, kui ta teostas ringkäiku koos ülemusega, laadurit enam ei olnud. ( kohtuistungiprotokoll lk 30). Sellest nähtub, et mõlemad kannatanud saabusid tööle, liikusid oma autoga konkreetselt šurfi kohale. Sellest võib teha järelduse, et võiksid kannatanud võiksid panna tööle kohalik ventilaator BM6 pärast kl 08.30. Sel juhul pidid nad ootama 20-30 minutit kuni šurf on ventileeritud ja siis alustada šurfi minekut. Vaidlust ei ole faktis, et sel ajal töötasid strekiventilaatorid ja kannatanud ei saanud surma šurfi juures või sinna mineku ajal. Kohus kordab, et andmeid ebapiisava ventileerimise kohta 17. paneeli strekkides, ei ole kohtuliku arutamise käigus tuvastatud. Tunnistajana ülekuulatud mäemeister P. selgitas ( kohtuistungiprotokoll lk 61), et 29.01.2015 kl 16.15 läks ta garaaži ja kuulis tööle tulnud läbindajate S.i ja P.i käest, et autot xxx, millega sõidetakse kohale, garaažis ei ole, samuti puuduvad võtmed. Eelmises vahetuses 28.01.2015 kl 08.00-16.00 olid šurfis tööl S. ja I.. Koos läbindajatega sõitis tunnistaja 17.paneeli šurfi juurde, šurfi juures seisis auto xxx, millega läbindajad sõidavad kohale ja kus on vajalik varustus. S. ja P. läksid šurfi kontrollima ja teatasid, et kannatanud on surnud. Tunnistajal oli kaasa gaasianalisaator, mis häiret ei andnud. Kohalik ventilaator BM6 töötas kogu aeg. Auto seisis kohaliku ventilaatori juures ja mingeid tööd konveierstrekis kohaliku ventilaatori juures ta ei näinud. Tunnistaja P. selgitas ( kohtuistungiprotokoll lk 67), et kui ta tõusis koos S.iga üles šurfi, nägi ta, et tema ja S.i õhtusest 28.01.2015 vahetusest ei ole midagi muutunud. Nii nagu nad lõpetasid töö 28.01.2015 kl 22 paiku seoses elektrikatkestusega ja puur jäi poolenisti sisse, nii see oligi kannatanute surnukehade avastamisel. Tunnistaja S. kinnitas tunnistaja P.i ütlusi ( kohtuistungiprotokoll lk 73). Samuti selgitas tunnistaja S. ( kohtuistungiprotokoll lk 76), et šurfi läbimise kestel ei olnud tähendatud gaaside eraldamist. Ventilaator töötas. Gaasid, mis tekivad kaevanduses tööde 18 käigus, on rasked ja neid tuleb üles kuidagi suunata ( selgitab , kuidas gaasid võivad sattuda šurfi), ventilaator aga seisab värske õhuvoolu peal, ehk, kui ventilaatori juurde antakse värske õhk, on inimene elus ka šurfis. Tunnistaja V. selgitas, et ta lõpetas vahetuse kl 07.40 29.01.2015 (kohtuistungiprotokoll lk 80-81), ventilaatorid töötasid jätkuvalt ja enesetunne oli normaalne. Tunnistaja selgitas, et mäemasse sõidetakse laadima alles siis, kui koht on ventileeritud. Hommikul 29.01.2015 saabusid konveierstrekki lukksepad L. ja B.. Tunnistaja L. andis ütlusi ( kohtuistungiprotokoll lk 90-91), et 29.01.2015 sõitsid nad koos B.iga 17.paneelile vaatama laadurit, kella võis olla 09 paiku. Laadur oli vaadeldud ja B. transportis laadurit umbes kl 09.30. Pärast visuaalselt vaatlust, mis kestis võib olla 5 minutit, läks tunnistaja vaatama muid seadmeid ja kui tunni aja pärast tuli tagasi, siis laadurit enam ei olnud. Seadmete hulka, mida tunnistaja pidi kontrollima kuulud ja šurfi 171 kohalik ventilaator ja elektripuldid. Kontrolli ajaks oli šurfi kohalik ventilaator sisse lülitatud. Ülalnäidatud kohtus tuvastatud faktilised asjaolud annavad kohtule aluse jõuda järeldusele, et kl 09.05 paiku, kui tunnistaja L. hakkas kontrollima kohalikku ventilaatorit, mis oli sisse lülitatud, viibisid mõlemad kannatanud juba šurfis. Tunnistaja T. nägi kannatanuid šurfi jalami vahetuses läheduses auto juures võimalik et kl 08.30. Sellest nähtub, et šurfi ventileerimine oli tagatud, šurfi kohalik ventilaator BM6 töötas kl 09.05, see nähtub tunnistaja L.i ütlustest. Kohus juhib tähelepanu tuvastatud asjaolule, et tunnistaja L. viibis seoses tööülesannetega just šurfi kohaliku ventilaatori juures alates kl 09.05, jätkas töid ja enesetunde kohta ei ole tal tekkinud kaebusi. Seega ei ole kohtule esitatud andmeid, et alates kl 09.00 29.01.2015, mil mõlemad kannatanu asusid juba šurfis, oleks ventilaatori juures tekkinud surmav gaasiline aine, mis oleks suunatud šurfi ventilaatoriga. Kui selline aine oleks tekkinud ventilaatori juures, oleks suure tõenäosusega selle mõju enda peale tundnud tunnistaja L.. Samuti, ei ole tunnistaja L. avastanud ventilaatori töös puudusi. Sellist arutluskäiku kinnitavad kohtu arvates ka tunnistaja R. ( 2015.a läbinduse jaoskonna juht) ütlused, kes selgitas ( kohtuistungiprotokoll lk 113-114), et S.i ja I.i tööõnnetuse päeva hommikul oli ta tööl, nägi hommikul kannatanuid, andis neile töökäsu, nad pidid puurima kaldšurfis. Hommikul käis tunnistaja seoses tööülesannetega ka maa-all, muuhulgas viibis ka selle šurfi juures, ta nägi lambi valgust ja arvas, et läbindajad puhkavad. Kohalik ventilaator töötas. See oli kl 11 paiku. Konveierstrekis toimusid tööd, nimelt sel ajal tuli ära võtta ripikud ja töötas diiselgeneraator. Generaator asus mitte šurfi juures vaid sellest kohast kaugemal. Tunnistaja R. ütlustest, isegi kui analüüsida neid kogumis teiste tõenditega, ei selgu, kas „kella 11 paiku“ tähendab kl 10.25 või 10.55 või 11.15 või muu aeg. Samuti fakt, et ta nägi lambi valgust, et tähenda, kas kaevurid olid elus või juba surnud, ei ole välistatud mõlemad variandid. Kohtuistungiprotokoll lk 114 nähtub, et kui tunnistaja käis selles kohas, kus töötasid kannatanud, laadurit seal läheduses ei olnud. Selle alusel võib teha järelduse, et tunnistaja B. on selleks ajaks laaduri garaaži ära viinud. Tunnistaja L.i ütlustel, oli laadur juba ära viidud võimalikult tunni aja jooksul alates kl 09.05. Taas peab kohus sedastama, et ka tunnistaja R. ütlustest nähtub, et 29.01.2015 kl 11 paiku liikus ta seoses tööülesannete täitmisega tööõnnetuse alal, tunnistajaga ei juhtunud tervise poolest midagi. See jällegi kinnitab fakti, et konveierstrekkis on tagatud piisav ventileerimine. Kohtuistungiprotokoll lk 112 selgitas tunnistaja, et mäemeistril, kes liigub maa-all strekkides, on gaasianalisaator, ja kui mäemeistri gaasianalisaator ei anna häiret, siis ka šurfides on sama õhk nagu all kaeveõõnes. 19 Tunnistaja B. andis ütlusi (kohtuistungiprotokoll lk 94, 96,98), et rikkes laadur seisis konveierstrekis kohaliku ventilaatori BM6 läheduses umbes 50-100 m ( tunnistaja V. ütluste järgi jättis ta laaduri šurfist 30-40 m kaugusel, kohtu arvates ei ole selline erinevus meetrite arvus oluline, see võib olla tingitud tunnistajate erinevast võimest anda hinnang vahemaale). Tunnistaja nägi, et laaduri tablool põleb hoiatuslamp, millel on veanumber. Tema meelest oli mingi mootorrike. Ta üritas laadurit panna käima, see õnnestus, kuid viga ei kadunud. Ta kontrollis kohapeal kaitseplokki ja käivitas uuesti, jäi põlema karbamiidi andmise viga. Karbamiidi pakk oli ainet täis. Laadur ise seisis kahe kohaliku ventilaatori juures, šurfiventilaator oli kaugemal. Kontrollimise ajaks oli need kaks kohaliku ventilaatorit välja lülitatud, sest müra segab kontrolli. Enesetunne oli normaalne. Šurfi juures seisis läbindajate auto. Tunnistajate L.i, B.i, ja R. ütlused on omavahel kooskõlas ja ülalnäidatud ütlustega in kindlalt tuvastatud, et 29.01.2015 kl 09.05 paiku ei viibinud kannatanud šurfi jalamil vaid suure tõenäosusega viibisid juba šurfis, läbindajate auto oli jäetud šurfi juurde, kohalik ventilaator BM6 töötas ja tagas šurfi pidevat ventileerimist. Kannatanute surnukehad olid avastatud oma konkreetsel töökohal, kaldšurfis ja nende olek šurfis varustuse ja tööriistadega annab aluse arvata, et kannatanud valmistusid tööks või alles alustasid tööd. Asjaolude analüüsimisel on kohtu arvates tähtis ka see, mis asendis, kus kohas olid kannatanute surnukehad avastatud ja milline oli ümbritsev olukord. Nende asjaolude abil on võimalik määratleda, mis momendil, millise tegevuse ajal on kannatanute surm saabunud ja kas see moment on seostatav näiteks mingi muu tegevusega, mis toimus strekkides, või muu sündmusega. See annaks võimaluse vähemalt püüda tuvastada tööõnnetuse tekkemehhanismi ( ja selle kaudu jõuda isikuteni, kes oleksid pidanud tegutsema, kuid jätsid oma kohustused täitmata ja just nende tegevusetuse tõttu saabus kannatanu surm). Tunnistaja K., mäepäästesalga töötaja, kirjeldab ütlustes, kuidas kannatanud olid avastatud, kuidas paiknesid ja selgitab muid surnukehade avastamise asjaolusid (kohtuistungiprotokoll lk 47, 49). Korrapidajalt oli saabunud teade, et kaevanduses on tööõnnetus ja kannatanud. See oli 29.01.2015 kl 17-38-17.40. Saabusid kohale, tõusid šurfi üles. Üleval šurfis olid mõlemad kannatanud pikale maas. S. oli lähedal ja veidi temast kaugemale I.. S. oli näoga ülespool. Kannatanute jalad olid allapoole. I. oli rohkem külje peal. I. hoidis kotirihmast kinni ja kõrval olid tangid. Kõrval muid tööriistu näha ei olnud. Tangid oli vaja ilmselt stange kinnitamiseks. Mõlema kannatanu kiivrid oli maas nende kõrval. Kiivrid on ühendatud akuga, mis on rihma küljes, seega kui inimene kukub maha, jääb kiiver kõrvale. Kannatanud olid kõrvuti üks teisest poole meetri kaugusel . Need ütlused annavad aluse arvata, et mõlemad läbindajad tõusid surfi üles ja olid tööde alustamas hetkel , mil neid tabas surm. Gaasianalisaator näitas tunnistaja šurfis viibimise ajal hapnikku üle 20% ehk kõik oli normis. Tunnistaja H., meditsiiniline töötaja kiirabi koosseisus, andis ütlusi (kohtuistungiprotokoll lk 50-51), et tema saabus kutse peale kaevandusse kl 23.00 paiku. Ühel kannatanu, kes oli šurfis, olid mõned kriimud näol ja peas, mis ei saanud olla surma põhjuseks. Tema seisukoht on selline, et kannatanu kaotas teadvuse ja kukkus, kriimud tekkisid suure tõenäosusega just sel viisil. Kannatanu oli näoga maa vastu ja käed ei ole pea juures. See näitabki, et inimene kaotas teadvuse ja siis kukkus. Tavaliselt püüab inimene ennast kaitsta kukkumisel ja hoiab kätega näost kinni, kui ta on teadvusel. 20 Tunnistajate K.i ja H.i ütlused on kooskõlas kohtuarst-eksperdi arvamuse sisuga, et esinevad kiir- või äkksurma tunnused. Tunnistajate ütlused ja kohtuarst-eksperdi arvamus kiir- või äkksurma saabumise kohta annavad aluse arvata, et ajavahemikul 09.30-10.30 29.01.2015 võisid šurfis viibinud kannatanud sattuda gaasilise aine mõju alla, mille tagajärjel võisid kaotada teadvuse ja seejärel maha kukkuda. Politsei saabus kohale juba 30.01.2015 ja sündmuskoha vaatlusega alustati kl 01.15 ( k 1 lk 4). Kohus märgib, et ka sündmuskoha vaatlusprotokollis sisalduv informatsioon kinnitab tunnistajate K.i ja H.i ütlusi ja on kooskõlas kohtuarst-eksperdi arvamusega. Sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et šurfi 171 viib painduv lae all kinnitatud ventilatsioonitoru, selle läbimõõt on 300 mm, sama materjalist tuulutustõke konveieri- ja ventilatsioonistrekkide vahel on olemas. Ventilaator töötab. Šurfi pikkus on 64 m, šurfi platvormi ees on kannatanu I.i surnukeha näoga allapoole, rihmal on töökott, milles on tööriistad, käsi pigistab rihma. Vasaku käe juures on kiiver. Keha all on kaevanduslambi juhtmed. Vasaku õla tagumisel pinnal on kirka. Vasakul pool on kaks töökinnast. Kannatanu surnukeha laugude pinnal on peened täpilised verevalumid. Tööpaigas on veel üks kirka, samuti puuriots. Vasakul on puurpink käsipuuriga ja puurlatiga puurimiseks. Latt on pooleldi augus. Kivisel pinnal lebavad puuripead ja näpitsad. Seinal ripub riidest kott, milles on tööriistad ja kaks tolmukaitse maski. All konveierstreki ventilaatori BM6 ja ventilatsioonistreki ühenduskäigu vahel seisab auto BM 802, mis veab töötajaid. Auto kabiinis on kaks enesekaitsevahendit KA60. Kannatanu S.i surnukeha on vaatluse ajaks toimetatud garaaži. Ka kannatanu S.il on laugude nahapinnal avastatud täpilised verevalumid. Mõlema kannatanu puhul on sedastatud nahamarrastused peal, I.i puhul ka näol. Laibakangestus on teravalt väljendunud kannatanute ülemistes ja alumistes jäsemetes. Sündmuskoha vaatlusprotokoll on kooskõlas kohtuarst-eksperdi arvamusega, et mõlema kannatanu puhul esinevad sarnased leiud, mis annavad aluse arvata, et mõlemat kannatanut on šurfis viibimise ajal ( või vahetult enne seda) mõjutanud gaasiline aine samaaegselt ajavahemikul 09.30-10.30 29.01.2015, mille tagajärjel saabus äkk- või kiirsurm. Sellele osutavad täpilised verevalumid laugude nahal (millele osutas ekspert), samuti kannatanute surnukehade laibakangestuse sama tase ( teravalt väljendunud ülemistes ja alumistes jäsemetes. Kohus peab tõdema, et andmed surnukehade avastamise kohta, samuti avastamise ajal fikseeritud olustik ( P.i ja S.i, päästesalga töötaja, kiirabi töötaja ütlused) ei anna kohtule informatsiooni, mille alusel saaks tuvastada tööõnnetuse tekkemehhanismi asjaolusid. Nende andmetega kinnitatakse kohtuarst-eksperdi arvamuse surma saabumise aja, fakti kohta, samuti surma põhjuse kohta. Nüüd võttes kokku kohtu poolt uuritud tõendid, mis puudutasid šurfi 171 ventileerimist, 17.paneelis konveierstrekis teostatud töid, samuti kannatanute surnukehade avastamist ja sellele kaasnenud olustikku kannatanute vahetusele eelnenud vahetuses ( 16.00-24.00 28.01.2015), öises vahetuses 00.00-08.00 29.01.2015 ja kannatanute vahetuses alates 08.00 29.01.2015, jõuab kohus järeldusele, et nii eelnenud vahetuses, öises vahetuses või kannatanute vahetuse alguses ei olnud avastatud ühtki fakti, mis annaks selguse tööõnnetuse tekkemehhanismi küsimuses. Asjassepuutuvaid tõendeid ei olnud saadud kohtueelse uurimisel käigus ja neid ei ole tekkinud ka kohtulikus menetluses. 21 Kohus on omaalgatuslikult kontrollinud kõiki faktilisi asjaolusid eesmärgiga tuvastada tööõnnetuse tekkemehhanismi ja jõuab järeldusele, et kohtuliku uurimise käigus ei ole tuvastatud, mis juhtus, miks kaks läbindajat said 29.01.2015 surma. Tunnistaja M. andis ütlusi kohtuistungiprotokoll lk 117, et kaevanduses on loodud automaatne süsteem, mille abil jälgib vanemdispetšer olukorda kaevanduses. Nimelt, ekraanil on mäetööde plaan. Sellel on näidatud termokaablite asukohad. Samuti on kaevanduses paigaldatud anemomeetrid ja CO andurid. CO andurid on paigaldatud kogumisstrekkides, konveierstrekkides, konveierijuhtmetel, külgstrekkides. Süsteem näitab õhuvoolu kiirust ja külgstrekkides ka õhukogust. Samuti näeb dispetšer ka temperatuuri ja CO-näitu. Normidest kõrvalekaldumise puhul annab süsteem signaali. Süsteem teeb ka diagnostikat ja näitab normist kõrvalekaldumise põhjust. Kontroll toimub reaalajas ja andmeid arhiveeritakse. Tähelepanuväärt on asjaolu, et kohtueelse ega kohtuliku uurimise käigus ei tundnud menetleja ega prokurör huvi, kas selle süsteemi fikseeritud andmetes oli 28.01.2015-29.01.2015 täheldatud kaevanduses, konkreetsemalt tööõnnetuse alal, normidest kõrvalekadumisi õhu temperatuurus, õhukoguses, õhuvoolu kiiruses, CO näitudes. Kohtu arvates võiks nende andmete kontrollimine ja analüüsimine anda täiendavat informatsiooni, kas CO näidu ületamine oli kuskil mingil ajal ületatud järsult ja oluliselt. Oleks huvitav teada saada, mis kaugusel šurfist ja kohalikult ventilaatorist asuvad need andurid. Kohtuarst-ekspert on osutanud CO suurele kontsentratsioonile kui ühele võimalikule ainele, mis võis põhjustada kannatanute surma. Kohus on kohtuotsuse alguses selgitanud, mis tähendus on tööõnnetuse tekkemehhanismi väljaselgitamisel, nimelt kui tööõnnetuse tekkemehhanism on kindlaks tegemata, puudub võimalus konstrueerida, mis tegu peaks olema süüdistatavate poolt tehtud, et vältida kannatanute surmasid, kas isikud jätsid teo tegemata, kes need isikud on, kas nad rikkusid hoolsuskohustust jättes teo tegemata, ja kas isikutel oli võimalik tegu sooritada. Kui tööõnnetuse tekkemehhanism on kindlaks tegemata, jäävad süüdistaja süüdistuses toodud konstruktsioonid, nimelt: - kui oleks tagatud mäemeistri poolt S.i ja I.i töökoha külastamine vähemalt üks kord vahetuses, - kui oleks tagatud S.ile ja I.ile kohustuslike gaasianalisaatorite väljastamine, - kui oleks tagatud riskianalüüsis muude keemiliste ohutegurite arvestamine peale põlevkivi tolmu, näiteks tehnogeensed ja looduslikud gaasid ja aurud, - kui oleks tagatud kopplaaduri põhjalikum kontroll heitgaaside osas, oletuste ja versioonide tasemele. Kohtuotsus ei saa tugineda versioonidele ja oletustele. Ülal on kohus näidanud, millised tõendid kogu uurimismaterjalist ( kirjalikud tõendid ja tunnistajate ütlused) olid kohtule esitatud ja analüüsinud neid eesmärgiga tuvastada tööõnnetuse tekkemehhanism. Kirjalikest tõenditest oli kohtule veel esitatud ja kohtuliku arutamise käigus uuritud dokumendid, mis ei omanud tähtsust tööõnnetuse tekkemehhanismi tuvastamisel. Nendes sisalduv informatsioon on kohati mahukas, kuid ei anna informatsiooni tähtsust omavate asjaolude tuvastamiseks. Kohus osutab nende tõenditele ja annab neile kokkuvõtliku hinnangu, näidates sellega, et kohus ei uurinud tõendeid valikuliselt, vaid kontrollile oli allutatud kogu kohtule esitatud tõendusmaterjal. Nimelt: 22 K 1 lk 89-90 riskianalüüs. Sellest dokumendist nähtub, et riskianalüüsi viis läbi mitte süüdistatav Šalašinski, vaid hoopis muu isik - tuulutus- ja lõhketööde jaoskonna juhataja B. 2007.a. Viimati oli riskianalüüs üle vaadatud 2012.a, allkirjastatud – P. (kirjapilt võib olla ekslik), M. ja M.. Riskianalüüsis on keemilise ohuna arvestatud tolm. Gaaside esinemist arvesse ei võetud. Samas märgib kohus, et nimetatud dokument ei anna tööõnnetuse tekkemehhanismi tuvastamiseks vajalikku infot. Seda enamgi, et, kuigi dokumendis ei ole gaaside esinemine arvestatud, on kohtuliku arutamise käigus leidnud kinnitust, et tegelikult mõõdeti ja uuriti kaevanduses teatud gaaside esinemist perioodiliselt ja hoiti olukord kontrolli all ( näide - CO sisalduse analüüsimise automaatne süsteem, CO andurid). K 1 lk 98 01.03.2013 käskkiri vastutavate spetsialistide määramise kohta. Dokumendist ei ole kohus vajalikku tõendusliku informatsiooni leidnud. K 1 lk 101-106 töökeskkonna seire hindamise kord ja metoodika. Dokument sisaldab andmeid, kuidas kaevanduses on korraldatud ja määratud töökeskkonna tegevuskava koostamine ja täitmine, selle seire ja hindamise põhimõtted, samuti kes on töökeskkonnaspetsialist ja mille eest ta vastutab. Vajalikku tõenduslikku informatsiooni ei leidu. K 1 lk 107 süüdistatav Šalašinski tööleping, millest nähtub, et ta on tööle võetud keskkonna spetsialisti ametikohale. K 1 lk 113-116 süüdistatav Šalašinski ametijuhend. Sellest nähtub, et süüdistataval on õigus peatada igasugused tööd, mis ohustavad inimese tervist, lk 114. K 1 lk 117-121 süüdistatav Agutini tööleping, millest nähtub, et ta on tööle võetud peainseneri ametikohale. K 1 lk 122-123 süüdistatav Agutini ametijuhend. Sellest nähtub, et süüdistataval on täielik otsustusõigus kataloogina näidatud tegevustes. K 1 lk 124-128 kannatanu S.i tööleping, millest nähtub, et ta on tööle võetud läbindaja ametikohale. K 1 lk 129-132 kannatanu S.i ametijuhend, millest nähtuvad läbindaja kohustused. K 1 lk 138-143 kannatanu I.i tööleping, millest nähtub, et ta oli tööle võetud lukkseppelektriku ametikohale ja alates oktoober 2010 läbindaja ametikohale. K 1 lk 144-147 kannatanu I.i ametijuhend. K 1 lk 158-164 instruktsioon nr 425 tööõhutusnõuded allmaa läbindajale šurfide läbindamisel. Dokument sisaldab detailseid ja põhjalikke nõudeid läbindajale, kuidas ta peab tegutsema vahetult enne tööd, tööde kestel, lõhketööde teostamisel, avariiolukorras, tööde lõpus. Instruktsiooni kohaselt on läbindajale selgitatud, et lõhketöödel ja diiselmasinatega tööl on kahjulikuks faktoriks gaasid ( p 1,6 ). Eriline tähelepanu ventileerimisele lk 162, pp 2.12, 2.13, 2.15. Instruktsiooni koostas töökeskkonnaspetsialist Šalašinski detsembris 2006. Ülalnäidatud tõendid tõendavad asjaolusid, mille kohta ei ole kohtuliku arutamise käigus tekkinud ühtki vaidlust, nimelt, et süüdistatavad ja kannatanud oli tööl kaevanduses, koostatud oli riskianalüüs, milles keemilise ohuna oli arvestatud tolm; läbindajate instruktsioonis oli tähelepanu juhitud kahjulikule faktorile, nimelt lõhketöödel ja diiselmasinatega tööl tekkivatele gaasidele. K 1 lk 172-174 kaevandusõhu koostise kontrollimise ja kulu, õhuhulga, mõõtmise juhend, kinnitatud septembris 2004. Nimetatud ettevõttesisene dokument oli välja töötatud kaevandamisseaduse § 4 p 1 ning „kaevandamise ja kaeveõõnte teisese kasutamise ohutusnõuded“ määruse § 16 alusel. Sellest nähtub, et õhu koostise kontroll teostatakse perioodiliselt aastakava alusel, mille kinnitab mäetööde spetsialist, koostades kvartaalse graafiku. Õhku kontrollitakse õhuproovide võtmise teel, järgneva analüüsiga ja gaasianalisaatorite abil ( p 2.5). Punktid 2.10 ja 2.13 näevad konkreetsemalt ette, mida, millist 23 gaasi tuleb määrata ja millised on erinevate gaaside piirmäärad. Kahjulikud gaasid ja nende piirmäärad on p 2.13 ja neid on neli: CO, NO2, SO2, H2S. K 1 lk 175 õhu koostise kontrolli graafik 2015. a, kinnitatud peainsener Agutini poolt. Graafikust nähtub, et on määratud konkreetsed päevad, masinad ja kohad, mille juurest ja kust tuleb võtta proove. Sama graafik on k 1 lk 176, koostatud 2014. a peale. K 1 lk 177-178 maa-aluste tööde juhataja käskkiri vingugaasiga mürgistuse ohtude kõrvaldamise kohta. Käskkiri on välja antud veebruaris 2014. Dokumendis on eriline tähelepanu juhitud ventileerimise nõuete järgimisele nõrgalt tuulutatavates kaevetes, nähakse ette gaasianalisaatori kasutamist kohustuslikus korras, kui koht on nõrgalt tuulutatav. Käskkirjast nähtub, et eriline tähelepanu on juhitud tupikkäikude ventileerimisele sõltuvalt käigu pikkusest paigaldatakse suuremad ventileerimistorud; samuti on keelatud tööde tegemine juhul, kui CO näit üle 50 ühiku, p 2. Kohus märgib, et dokumendist ei nähtu, mis on nõrgalt tuulutatav koht. Käskkirja sisust on võimalik aru saada, et selliseks kohaks võib olla tupikkäik, ei ole lubatud tekitada töö kestel tuulutamata tupikkäike pikkusega üle 30 m. Käkskirjast nähtub, et tupikkäik pikkusega üle 200 peab olema tuulutatav torude abil diameetriga 800 mm. K 1 lk 182-185 registreerimisraamatust väljavõte, kes on võtnud endale gaasianalisaatorid ajavahemikus alates 28.01.2015 kuni 30.01.2015. Nimetatud dokumendi projekt on kinnitamiseks sisse antud töökeskkonnaspetsialist Šalašinski poolt. Nimetatud dokumentide tõenduslik tähendus seisneb selles, et ettevõttes oli loodud ettevõttesisene dokumentatsioon, mis puudutas töökeskkonda ja milles oli eriline tähelepanu juhitud just gaasidest tulenevatele ohtudele ja rõhutatud ventileerimise tähtsust. Sellistes asjaoludes ei ole samuti kohtuliku arutamise käigus vaidlusi tekkinud. K 1 lk 186-200 kaevandusõhus katsetulemuste protokollid, mis olid koostatud oktoobris ja detsembris 2014 erinevates jaoskondades erinevate diiselmasinate juurest proovide kohta, proovid võeti kabiinist, neutralisaatori juures ja 10 m kaugusel masinast õhu liikumise suunas. Kui tutvuda ainete piirmäärade ja saadud katsetulemustega, siis on nähtuv, et pole kordagi olnud avastatud normide ületamist. Selles osas ei ole vaidlust. Veel oli prokuröri poolt esitatud k 2 lk 24-28, 35-36 kannatanu S.i läbitud juhendamised, kannatanu I.i läbitud juhendamised k 2 lk 42-43, 48-49, 53-55, millest nähtub, millised juhendamised aastate jooksul olid kannatanule korraldatud; k 2 lk 59-60 kiirabikaardid, malliga on fikseeritud kiirabi saabumine sündmuskohale 29.01.2015 kl 18.26. Juhendamised ja kiirabi lehed ei oma tõenduslikku tähendust kuriteo ja selle toimepannud isikute tuvastamisel. Laaduri LH-307 mototundide leht k 2 lk 30. Selle tõendi kohta andis selgitusi tunnistaja V. ( kohtuistungiprotokoll lk 84). Iseenesest tõendab mototundide leht fakti, et 29.01.2015 oli laaduri töös avastatud rike ja probleemse laaduriga töötasid vähemalt neli isikut - V. ise, K., V.ja J.. Nendest oli üle kuulatud ainult V.. Veel oli prokuröri poolt kohtule tõenditena esitatud: K 2 lk 82-86 tehnilise järelevalve ameti ettekirjutus, koostatud 29.06.2015. Sellest nähtub, et ameti poolt on avastatud, et õhuproovid võetakse saasteallikate juurest, mitte aga kaeveõõntes, ja esmase lõhkamise järgselt kamberplokis. Samas ameti ettekirjutuse tekstist ei nähtu, et oleks arvestatud, et kaevanduses on olemas automaatne süsteem CO sisalduse jälgimiseks õhus. Ei ole tekstist selge, miks peetakse vajalikuks proovide võtmist teistest kohtades, eriti arvestades seda, et strekkides liiguvad pidevalt mäemeistrid, kes on varustatud 24 gaasianalisaatoritega ja strekkides on tagatud pidev ventileerimine. On sedastatud, et kontrollimise kuupäeval 06.03.2015 tundsid kaks ameti töötajat kamberplokis 1405 lämmastikudioksiidi lõhna. Samuti on märgitud ettekirjutuses, et gaaside piirmäärad ei vasta õigusaktile. Kohus ei leidnud ettekirjutuse tekstist, kuidas ja mis mõttes on kaevanduses kohaldatavad piirmäärad erinevad õigusaktidega kehtestatud ja milline võib olla selle erinevuse tagajärg. Samuti heidetakse ettekirjutuses kaevandusele ette, et riskianalüüs ei sisalda keemilise ohuna gaase. Samas ettekirjutuse on märgitud, et tegelikult gaase mõõdetakse, kuid ametile ei ole selge, miks just konkreetsed gaasid mõõdetakse. Samas ei ole ettekirjutusest selge, milliste gaaside mõõtmata jätmise heidab amet kaevandusele ette ja miks. Kohus selgitab, et kohtuotsuse tegemisel ei lahenda kohus ülesannet anda hinnang kaevanduse töökeskkonnale tervikuna. Kohtule, kes ise ei ole mäenduse spetsialist, tundub tehnilise järelevalve ettekirjutus ebaselge olevat. Varasemalt, nimelt enne tööõnnetust, ei tundunud tehnilise järelevalve ametile, et kaevanduses tehtavad õhuproovide võtmise kord, riskianalüüs ei vasta nõuetele. Ettekirjutuse sisu ei ole kohtule veenev, kuid kohus ei välista, et ettekirjutusest arusaamiseks on vaja kasutada eriteadmisi mäenduse valdkonnas, mida kohtul ei ole. Kohus selgitab, et tõend ise ei anna kohtule andmeid ( arvestades ka muid uuritud tõendeid), mille alusel saaks tunnistada isikud süüdi esitatud süüdistuses. Kohus märgib sedagi, et ettekirjutuses ei ole kordagi öeldud, et avastatud rikkumised on kuidagi seotud kannatanute surmaga. K 2 lk 88-101 tehnilise järelevalve ameti õnnetuse uurimiskokkuvõte. Kohus selgitab, et nimetatud tõend tõendab ainult seda fakti, et tehnilise järelevalve amet on läbi viinud järelevalvemenetluse ja koostanud oma kokkuvõtte. Kohus ei ole selle kokkuvõttega kuidagi seotud, sest kohtuliku arutamise käigus olid tunnistajate ütlused uuritud vahetult, samuti kirjalikud tõendid, üle kuulatud oli ka mäenduses asjatundja K.. Kohus annab kohtuliku uurimisel uuritud toenditele oma hinnangu. Kohus ei hakka esitatud kokkuvõtet kritiseerima. Tähelepanuväärt on kokkuvõtte järeldus lk 99 k 2, et ei saa kaevanduse kohustuslikus dokumentatsioonis ja kaevandaja tegevuses ilmnenud rikkumiste ja tööõnnetuse vahel luua otsest seost; õnnetuse võis põhjustada mitme teguri koosmõju. Selle järelduse järgselt oleks vajalik määrata tehniline ekspertiis, et ka menetleja saaks teada, millised on need mitmed tegurid, mille koosmõjul kirjeldatud rikkumistega tekkis olukord, mille tagajärjel said kannatanud surma. Kas kokkuvõttes mainitud muude „tegurite koosmõju“ on ainult sõnad, või kokkuvõtte koostanud ameti töötajad E. S. ja E. N. on silmas pidanud konkreetselt tuvastatud asjaolusid. Kohtueelset uurimist iseloomustab ilmekalt ka see fakt, et kokkuvõtte koostanud isikud ei olnud isegi üle kuulatud ja tundub, et tehnilise ekspertiisi määramist tööõnnetuse tekkemehhanismi väljaselgitamiseks ei olnud isegi kaalutud. Kokkuvõttest k 2 lk 90 nähtub, et kokkuvõtte koostajad külastasid järelevalvemenetluse käigus kaevanduse eesmärgiga kontrollida 1. (!, tööõnnetus juhtus 7. jaoskonnas) jaoskonnas kamberploki 1405 kaeveõõnte seisukorda. Kohtule ei ole kokkuvõtte sisu pinnal arusaadav, miks oli valitud just selline koht ega käidud kohas, mis tundub probleemne olevat, ehk tööõnnetuse kohal. Kohus on juba selgitanud, et juhul, kui ei ole tuvastatud, milline oli tööõnnetuse tekkemehhanism, mis juhtus kannatanutega ja kuidas ja miks nad hukkusid, ei ole võimalik analüüsida asjaolusid edasi ja jõuda teadmiseni, millise teo ja kes jättis tegemata, et kannatanute surm ei saabuks. Igasuguste rikkumiste otsimine ja fikseerimine ei tähenda veel, et need rikkumised on kannatanute surmaga põhjuslikus seoses. Tuleks tuvastada, uurida ja kontrollida just selliseid töökeskkonna ohutuse nõuete rikkumisi ja seda põhjalikult, vajadusel 25 ka tehnilise ekspertiisi abil, mis võiksid hukkusid. viia menetlejat lahendusele, miks kannatanud Tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes k 2 lk 103-104, mille on koostanud tööinspektsioon, on antud soovitus, šurfi passi koostamise käigus teostada edaspidi uuringud, mille käigus selgitatakse välja võimalike looduslike või muude gaaside aurude teke kaevõõntes, mis ei ole seotud maa-alal tootmisprotsessis tekkivate gaasidega. Sellest soovitusest on võimalik aru saada, et tööinspektsiooni kaldub pigem versioonile, et oht võib esineda šurfis endas ja seal tekkida võivates gaasides ja aurudes, mis ei ole seotud tootmisega. Kas tööinspektsioon kahtlustab looduslike gaaside surmavat mõju kannatanutele ja mille alusel, jääb välja selgitamata, sest kokkuvõtte koostajad ei ole üle kuulatud. Tööinspektsiooni soovitus kinnitab veel korra, et erinevatele isikutele, kes lähtudes oma ülesannetest, andsid seisukohad tööõnnetuse kohta, ei olnudki tööõnnetuse tekkemehhanism selge. Tehnilise järelevalve amet osutab „ tegurite koosmõjule“, jättes selgitamata, mis need tegurid on, mis mõjusid kaasa ja lõplikult tingisid kannatanute surma, tööinspektsioon soovitab uurida, millised võisid olla gaasid ja aurud šurfis endas, mis ei ole tootmisega seotud ( kas tööinspektsioon peab silmas looduslikke gaase, ei ole selge). Prokurör on tõendina esitatud ka süüdistatav Enefit Kaevandused AS-i poolt läbiviidud erijuurdluse kokkuvõtte k 2 lk 110-121. Ka see süüdistaja poolt esitatud tõend ei anna informatsiooni, mille alusel oleks võimalik jõuda süüdimõistva kohtuotsuseni. Vastupidi, esitatud kokkuvõttest nähtub, et ettevõttes koostati seoses tööõnnetusega komisjon, kuhu kuulusid praegune süüdistatav Agutin, mõned menetluses tunnistajatena ülekuulatud isikud ja muud isikud. Komisjon teostas sündmuskoha vaatlust 29.01.2015 kl 20.05 kuni 21.10 ehk neli tundi enne menetleja saabumist kohale. Fikseeritud andmetest pakub huvi fakt, et hapniku sisaldus 20,9% ja CO sisaldus 20 ppm; šurfi nišist vasakul pool asub kohalik ventilaator BM8, mis ei tööta, kohalik ventilaator BM6 ( mis tagab šurfi 171 ventileerimist) töötab. Ülejäänud osas vastavad andmed menetleja koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollile. Komisjon kontrollis kolme versiooni, nimelt võimalik mürgistus lõhketööde gaasidest või diiselmasinate töös tekkivatest gaasidest; kopplaaduri gaaside imemine ventilaatorisse BM6 ja edasi šurfi; sinihappe gaaside mürgistus ehk kopplaaduri mootori töö käigus võimalikult eralduva sinihabe gaasi mõju õhule. Ettevõte ise teostas eksperimente, mille sisu on kokkuvõttes kirjeldatud ja tulemused olid negatiivsed. Seega on prokurör esitanud süüdistatavaid õigustava tõendi, sest nimetatud tõend annab aluse arvata, et laaduri töö ei olnud seotud kannatanute surmaga, samuti ei olnud tuvastatud kahjulike gaaside esinemist šurfis ja ventileerimise korral on šurf tagatud hapniku piisava kogusega. Muid süütõendeid ei ole süüdistaja poolt kohtule esitatud. Kaitsjate poolt olid esitatud dokumentaalsed tõendid: Järelevalveaktid k 3 lk 1-9, detsember 2014-detsember 2015, millest nähtub, et tehnilise järelevalve ameti poolt olid kaevanduses läbi viidud antud ajavahemikus viis kontrolli, mille käigus ei ole rikkumisi avastatud. Gaasianalisaatori Dräger-5000 kasutusjuhend k 3 lk 10. Juhtimissüsteemi sertifikaadid k 3 lk 11-19, millest nähtub, et Eesti Energia Kaevandused AS töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem vastab standardi nõuetele ja selle kohta on M. AS välja andnud sertifikaadid 2009., 2012., 2015. kuni 2018. aastani. Kaitsja poolt oli esitatud heitmete mõõtmiste protokoll ja mõõtmistulemuste aruanne k 3 lk 56-58, millest nähtub, et kaevanduses oli ette võetud õhus sisalduvate gaaside koguste 26 mõõtmine 07.02.2015. Mõõtmine toimus rohkem kui 5 tunni jooksul. Mõõtmise käigus muudeti tingimused, näiteks pandi tööle laadur ja selle väljalaske toru viidi ventilatsioonitorudesse. Saadud tulemused on fikseeritud. Kohus märgib, et kuna kohtul puuduvad eriteadmised mäenduses, siis kohus ise ei saa saadud tulemusi tõlgendada ja selgitada. Samas puuduvad alused tõlgendada andmeid selliselt, et see kahjustaks süüdistatavate olukorda. Esitatud dokumentiga seoses ei ole kaitsjatel ega prokuröril tekkinud ühtegi küsimust. Samuti ei ole üks või teine menetluspool kohtuvaidlustes selgitanud mõõtmiste tulemusi. Kaevandusõhu katsetulemuste protokoll nr 16 09.02.12015 k 3 lk 60, millest nähtub, et 07.02.2015 mõõdeti diiselmasina LH 307 gaaside esinemist, hapnik, NO2 ja CO. Tulemused - hapnikku on alla 20%, nimelt 15,4-18,9, NO2 ei eraldu, CO on piirmäärast oluliselt vähem. Kohus märgib, et nimetatud tõendiga tõendatakse üksnes seda, et 07.02.2015 olid konkreetse diiselmasina gaaside näitajad sellised, nagu on fikseeritud. Riskianalüüsi protokoll k 3 lk 61, millest nähtub, et pärast tööõnnetust on ettevõte tegelenud täiendavate riskide väljaselgitamisega. Kohus märgib, et kaitsjate poolt oli kohtule esitatud hulk ettevõttesiseseid dokumentatsiooni nagu töökeskkonna sisekontrolli korraldus, määrustik töökäsusüsteemi kohta, mis ei oma antud kriminaalasjas tõenduslikku tähendust, kohus ei vaja neid kohtuotsuse tegemiseks. K 3 lk 92-99 keemilise hapniku päästeseadme KA-60 kasutusjuhend, millest nähtub, et seade on ette nähtud kasutamiseks alal, millel on oht saada mürgistuse kahjulikest gaasidest ehk kus hapnik on vähenenud, seade annab hapniku. K 3 lk 101- kannatanud S. ja I. on vastava väljaõppe saanud. Kohtuliku arutamise käigus ei ole süüdistaja esitanud kohtule tõendeid, mille alusel oleks kohtul võimalik tuvastada tööõnnetuse tekkemehhanismi ehk miks ja mis asjaoludel saabus kahe kannatanu surm. Kuna need asjaolud ei ole kohtule teada, puudub kohtul võimalus edasisele analüüsile, mis tähendab, et kohus ei saa kontrollida ja tuvastada, kas vähemalt üks või mitu või kõik süüdistuses kirjeldatud süüdistatavate tegemata jäetud tegevusaktid oleksid, nende realiseerimise korral, taganud kannatanute elu ehk kannatanute surm ei oleks saabunud. Kuna kohtuliku arutamise käigus ei esitanud prokurör kohtule ühtki vähemalt mõistlikku varianti, mis toimus šurfis 171, miks kaks kannatanut said surma, ei ole kohtul võimalik analüüsida, kas kannatanute surm oleks jäänud saabumata: -kui oleks tagatud vastav redel kaldšurfis, - kui oleks tagatud mäemeistri poolt S.i ja I.i töökoha külastamine vähemalt üks kord vahetuses, - kui oleks tagatud S.ile ja I.ile kohustuslike gaasianalisaatorite väljastamine, - kui oleks tagatud riskianalüüsis muude keemiliste ohutegurite arvestamine peale põlevkivi tolmu, näiteks tehnogeensed ja looduslikud gaasid ja aurud, - kui oleks tagatud kopplaaduri põhjalikum kontroll heitgaaside osas. Arvestades kohtule kaitsjate ja prokuröri esitatud tõendeid, millele on kohus oma hinnangu andnud, jõuab kohus lõplikule järeldusele, et süüdistatavatele esitatud süüdistus ei leidnud kohtus kinnitamist ja kõik süüdistatavad - Enefit Kaevandused AS, Vladimir Šalašinski ja I. Agutin – kuuluvad õigeksmõistmisele kuriteo tuvastamatuse tõttu. TSIVIILHAGID Kohtuistungil on kannatanud oma nõuded täpsustanud (kohtuistungiprotokoll lk 6), selgitanud, et Enefit Kaevandused AS on rahuldanud kannatanute nõuded osaliselt, mõlemad 27 kannatanud loobusid esitatud tsiviilhagist osaliselt ( kohus on hagist osalise loobumise vastu võtnud) ja jäid tsiviilhagide juurde selliselt: Kannatanu O. S. esitas lõplikult tsiviilhagi igakuine summa 900 eurot alates 01.01.2017 kui laste täisealiseks saamiseni või kuni nende õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. Kannatanu L. I. esitas lõplikult tsiviilhagi igakuine summa 450 eurot alates 01.01.2017 kui laste täisealiseks saamiseni või kuni nende õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. I. Agutin ja Vladimir Šalašinski ei tunnistanud tsiviilhagisid. Enefit Kaevandused AS tunnistas tsiviilhagi täielikult. (kohtuistungiprotokoll lk 6) Käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus kolm süüdistatavat – Enefit Kaevandused AS, Vladimir Šalašinski ja I. Agutin – õigeks kuriteo tuvastamatuse tõttu. KrMS § 310 lg 2 näeb ette, et juhul, kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse, jätab kohus esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Seadus ei näe ette tsiviilhagi rahuldamist kriminaalmenetluses isiku poolt tsiviilhagi tunnistamise korral, kui isiku suhtes tehakse õigeksmõistev kohtuotsus. Siin märgib kohus, et ei ole välistatud, et kannatanud ja nende esindaja on valinud ebaõige õiguskatsevahendi. Kannatanute tööandja, Enefit Kaevandused AS, on kollektiivlepingust tuleneva nõudega nõus. Sel juhul ei näe kohus loogikat, miks oli vaja nõude kaitseks valida aeganõudev ja ettearvamatu kriminaalüldmenetlus, seda enam, et süüdistatavad ei tunnistanud ennast kuriteos süüdi. Järelikult tuleb kannatanute esitatud tsiviilhagid jätta läbi vaatamata, kuna kriminaalasjas on tehtud õigeksmõistev kohtuotsus. KAITSJATE TAOTLUSED ÕIGUSABI KULUDE HÜVITAMISEKS Enefit Kaevanduse AS kaitsja Aivar Pilv esitas taotluse õigusabi kulude hüvitamiseks summale kokku 29398,33 eurot. Taotluse juurde on esitatud arved, 10 tk. Samuti osutab kaitsja asjaolule, et õigusabi hind on 120 eurot, lisandub käibemaks. Kaitsja põhjendab oma taotlust muuhulgas sellega, et 120 eurot tunnihind on igati mõistlik ja on vastavuses kohtupraktikaga 3-2-1-159-16, p 24, mille kohaselt mõistlikuks võib pidada ka tunnitasu kuni 170 eurot. Kohus on tutvunud esitatud arvetega ja leiab, et arvete andmed vastavad tõele kohtuistugite aegade osas, samuti on kaitsja poolt detailselt näidatud kuupäevad ja aeg, mille kestel on kaitsja osutanud õigusabi, kuhu kuulub kohtuistungitele lisaks tutvumine dokumentidega, kohtumised kliendiga seoses kriminaalasjaga, nõustamised, õiguslikud analüüsid. Esitatud spetsifikatsioonid on põhjalikud ja annavad aluse arvata, et õigusabi oli osutatud väga aktiivselt ja asjakohaselt. Ka kohtule esitatud dokumentidest (kaitseakt, kohtukõne) nähtub, et igale koostatud dokumendile eelnes põhjalik analüütiline pikaajaline töö, mille käigus tuli kaitsjal endale selgeks teha nii faktilised asjaolud kui ka sellest tulenevad võimalikud õiguslikud prognoosid. Kohus hindab õigusabi esitamise sisu kohtumenetluse käigus kõrgeltkaitsja küsimused olid asjakohased, osalemine ristküsitluses aktiivne, reageerimine kohtumenetluse tekkivatele menetluslikele ja õiguslikele probleemidele adekvaatne ja mõistlik. 28 Kohus ei tuvastanud esitatud spetsifikatsioonidest tulenevalt, et kaitsja teostatud õigusabi toimingud oleksid põhjendamatud ja ebavajalikud. Kaitsjatasi suurus 120 eurot tunnis lisadub käibemaks on mõistlik, arvestades kohtupraktikat ja turuhinda. I. Agutini ja Vladimir Šalašinski kaitsja Aleksei Smelov esitas kohtule taotluse õigusabi kulude hüvitamiseks kokku summas 9780 eurot. Kohtule on esitatud menetluskulude loetelu. Esitatud loetelust nähtub, et kaitsja osutatud õigusabi sisaldab kriminaalasja materjalide ja süüdistusaktiga tutvumist, kliendi nõustamine, kaitseakti koostamine, kohtuistungiteks ettevalmistamine ja osalemine, kohtuistungiprotokolliga tutvumine, kaitsekõne koostamine. Toimingute loetelust nähtub, et need on põhjendatud ja vajalikud. Kaitsja töötunni hind on 120 eurot, mis on mõistlik ja vastav tutuhinnale. Kohus leiab, et 9780 euro eest kahele süüdistatavale õigusabi osutamine kriminaalasja üldmenetluses, mille keerukus on keskmine ja asja arutamine võttis aega vaheaegadega alates jaaniarist kuni mai 2018, on tasu suuruse poolt igati põhjendatud. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (RKKKo 1159051 p 38). KrMS § 181 lg 1 kogaselt hüvitab menetluskulud õigeksmõistva kohtuotsuse korral riik. Kohus arvestab valitud kaitsja õigusabikulude hüvitamise küsimuse lahendamisel väärteo- ja kriminaalasjades väljakujunenud kohtupraktikat. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb muu hulgas arvestada osutatud teenuse vajalikkust, esitatud seisukohtade põhjendatust, süüteoasja mahtu ja keerukust. (RKKo 3-1-132-15, p 9). Kuigi antud kriminaalasi ei saa öelda et oleks mahukas ja väga keeruline, seisnes selle asja eripära muuhulgas selles, et menetlusosalised ristküsitlesid tunnistajaid tunde, süüdistatava Agutini ülekuulamine kestis 5 tundi. Samas tuleb tunnistada, et kaitsjate seisukohad olid oma enamuses õigeksmõistva kohtuosuse sisuga vastavuses. Mõlemad kaitsjad osutasid asjaolule ( tööõnnetuse tellemehhanismi väljaselgitamine), mis ongi kohtu arvates kohtuotsuse põhimõtteline pidepunkt, miks süüdistatavad on õigeks mõistetud. Kohtupraktika kohaselt (vt RKKKo lahend 3-1-1-99-11) tuleb menetluskulude hüvitamise küsimuse lahendamisel arvestada mitu aspekti: „Küsimus kaitsjale makstava tasu suuruse mõistlikkusest on seega otseselt seotud ausa ja õiglase menetluse põhimõtte tagamisega. Kaitsjale makstava tasu mõistlik suurus peab väljendama tasakaalu ühelt poolt menetlusalusele isikule enda kaitse korraldamiseks vajalike sammude astumiseks piisavalt avara võimaluse loomise ja teiselt poolt avaliku huvi vahel kasutada riigi raha kokkuhoidlikult.“ „Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust." „Õigusabikulude suurus ei ole otseses sõltuvuses võimaliku väärteokaristuse raskusest, vaid nende suurus peab olema põhjendatud sisuliselt. Siiski saab teo eest maksimaalselt ähvardav karistus õigusabikulude suuruse määramisel arvesse tulla ühe kriteeriumina -sanktsiooni väikse ülemmääraga väärteo asjaolude tuvastamine ning sellega seonduvate õiguslike küsimuste lahendamine on üldjuhul väiksema töömahuga. Sanktsiooni ülemmäär iseenesest ei või aga olla keskne argument, mille alusel tasu suuruse mõistlikkus kindlaks määratakse.“ 29 „Määrates kindlaks kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkust konkreetses väärteoasjas, on vaja hinnata lisaks ka osutatud õigusabi vajalikkust.“ „Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium varasemalt asunud seisukohale, et tasu suuruse mõistlikkuse üle otsustamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kriminaalasja keerukust ja süüdistuse mahtu (vt 2. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-28-11, p 18). Ühtlasi viitab kriminaalkolleegium Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt on kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. mai 2010. a otsus asjas nr 3-2-1-43-10, p 14).“ Kohus leiab, et osutatud õigusabi eest küsitud tasu suurus mõlema kaitsja puhul on õiglane ja proportsionaalne. Võttes arvesse ülalnäidatud tuvastatud fakte, motiive ja kohtupraktikat, leiab kohus, et arvetel ja menetluskulude loetelus märgitud toimingud ning nende tegemisele kulutatud aeg on olnud mõistlik ning õigusabi kulud summas 29398,33 eurot ( hüvitamise adressaat Enefit Kaevanduse AS) ja 9780 eurot (hüvitamise adressaadid I. Agutin 4890 eurot ja Vladimir Šalašinski 4890 eurot) kuuluvad hüvitamisele. KrMS § 181 lg 1 alusel tuleb taotluses näidatud summa kohtumenetluse kuluna süüdistatavate kasuks välja mõista riigilt. MENETLUSKULUD 773 eurot ekspertiisitasu ( kannatanute I.i ja S.i ekspertiisid) tuleb jätta riigi kanda KrMS § 181 lg 1 alusel, seoses õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisega. ASITÕENDID Süüdistusakti kohaselt on kriminaalasja juures CD ja DVD plaadid, 5 tk, mis tuleb jätta kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 30