← Eesti

2-17-935/20

Obsah (5)§ 187§ 430§ 150§ 168§ 462

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

  1. V V ja A S (vana nimi V) (hagejad) esitas 18.01.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse T V ja U V (kostjad) vastu xxx surnud L V (pärandaja) pärandvara jagamise nõudes. Kohus võttis hagi 03.02.2017 menetlusse. Kostjad esitasid 01.03.2017 hagejate vastu vastuhagi pärandaja pärandvara jagamise nõudes. Kohus võttis vastuhagi 13.07.2018 menetlusse. Pooled on 27.08.2019 sõlminud kompromissi, mis esitati samal päeval kohtule. Kompromiss sisaldas taotlusi kompromissi kinnitamiseks, menetluse lõpetamiseks ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.
  2. Poolte kompromiss sisaldas järgmisi kompromissi tingimusi, poolte taotlusi ja kinnitusi: „Pooled teatavad, et on tsiviilasajas nr 2-17-935 jõudnud kompromissile (edaspidi Kompromiss) pärandavara jagamise osas ja paluvad kohtul selle kinnitada ja jagada pärandvara alljärgnevalt: [--]
  3. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx (xxx, katastritunnus xxx), xxx (xxx, katastritunnus xxx), xxx (xxx, katastritunnus xxx), xxx (xxx, katastritunnus xxx) ja xxx (xxx, katastritunnus xxx), kus senised ühisomanikud on T V, U V, V V ja A V, saab uueks omanikuks T V. T V, U V, V V ja A S on vastavalt kokku leppinud omandiõiguse üleandmise eelnimetatud ühisomandile T Vle, ja annavad nõusoleku kehtiva omanikukande kustutamiseks ning T V kohta ainuomanikukande tegemiseks. 3

(5)
  1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr xxx (xxx, katastritunnus xxx), xxx (xxx, katastritunnus xxx), xxx (xxx, katastritunnus xxx), xxx (xxx, katastritunnus xxx), xxx (xxx, katastritunnus xxx) ja xxx (xxx, katastritunnus xxx), kus senised ühisomanikud on T V, U V, V V ja A V, saab uueks omanikuks U V. T V, U V, V V ja A S on vastavalt kokku leppinud omandiõiguse üleandmise eelnimetatud ühisomandile U Vle, ja annavad nõusoleku kehtiva omanikukande kustutamiseks ning U V kohta ainuomanikukande tegemiseks.
  2. Pärandaja arvelduskontodel olev raha jagada alljärgnevalt: 3.
  3. AS SEB Pank arvelduskontol nr xxx asuvad rahalised vahendid summas 500 eurot jätta A Sle ja ülejäänud osas T Vle; 3.
  4. AS Swedbank arvelduskontol nr xxx asuvad rahalised vahendid summas 2500 eurot jätta A Sle ja ülejäänud osas T Vle; 3.
  5. AS Swedbank hoiukontol nr xxx asuvad rahalised vahendid summas 4000 eurot jätta V Vle ja ülejäänud osas T Vle; 3.
  6. AS Swedbank hoiukontol nr xxx asuvad rahalised vahendid summas 500 eurot jätta A Sle ja ülejäänud osas T Vle.
  7. Muud eelnevalt nimetamata pärandvarasse kuuluvad asjad, õigused ja kohustused jätta T Vle.
  8. T V kohustub hüvitama koheselt pärast Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist A Sle seoses pärandvara jagamisega ning tsiviilasjaga 2-17-935 tekkinud kulutused õigusabile jm kulutused summas 4000 eurot, millega seoses paluvad pooled T Vlt A Sle välja mõista 4000 (neli tuhat) eurot.
  9. Täiendavalt tasub T V koheselt pärast Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist V Vle 7000 eurot ja A Sle 3500 eurot, millega seoses paluvad pooled T Vlt V Vle välja mõista 7000 (seitse tuhat) eurot ja A Sle 3500 (kolm tuhat viissada) eurot täiendavalt Kompromissi punktis 5 nimetatud summale.
  10. Kompromissi punktides
  11. ja
  12. võetud rahaliste kohustuste täitmiseks on T V hoiustanud Tallinna notar xxx deposiitkontol 14 500 eurot V V ja A S kasuks, mille tõendamiseks on T V enne Kompromissi sõlmimist esitanud notari poolt väljastatud kinnituse. T V tagab, et nimetatud summa jääb notari deposiitkontole kuni väljamaksete tegemiseni vastavalt Kompromissi punktile 8 ning juhul, kui T V ei ole taganud vajalike vahendite olemasolu deposiitkontol ning Kompromissi punktis 8 nimetatud väljamakseid ei ole võimalik teostada, kohustub T V tasuma A Sle ja V Vle solidaarselt leppetrahvi summas 6000 eurot.
  13. T V kohustub tagama, et peale Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist kohustub notar xxx V V ja A S taotlusel kolme tööpäeva jooksul teostama deposiidist väljamakse V Vle summas 7000 (seitse tuhat) eurot arveldusarvele xxx ning väljamakse A Vle summas 7500 (seitse tuhat viissada) eurot arveldusarvele xxx.
  14. Pooled loevad sellega L V pärandvara jagatuks ja loobuvad mistahes käesolevas Kompromissis nimetamata nõuetest teineteise vastu seoses L V pärandiga ning Kompromissis märkimata menetluskulude nõuetest üksteise vastu.
  15. Juhul, kui keegi Pooltest viivitab kompromissi kinnitava määruse vastuvõtmisega ning ei ole määrust vastu võtnud 7 päeva jooksul alates määruse tegemisest, kohustub viivituses olev Pool tasuma ülejäänud Pooltele igaühele leppetrahvi 100 eurot iga viivitatud päeva eest.
  16. Juhul, kui kohus leiab, et Kompromissi ei ole võimalik eelnimetatud tingimustel kinnitada, siis teevad pooled viivitusteta pingutusi, et saavutada Kompromissi sõlmimine käesolevas Kompromissis toodud tingimustele võimalikult sarnastel tingimustel.“ II. Kohtumääruse põhjendused ja seadus, millest kohus juhindus
  17. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. 4

(5)Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse. Vastavalt

§-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mistõttu ei saa hagejad uuesti pöörduda kohtusse hagiga samade kostjate vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 4.

§ 150

lg 4 järgi tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Pooled on taotlenud poole hagiavalduselt tasutud riigilõivude tagastamist taotluses märgitud kontodele. Hagejad on tasunud riigilõivu hagiavalduselt 300 eurot. Kostjad on tasunud riigilõivu vastuhagilt 300 eurot. Kohus tagastab riigilõivudest poole vastavalt kompromissis märgitule. 5.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud vastastikustest menetluskulude hüvitamise nõuetest loobumises. Kohus jätab seetõttu poolte menetluskulud poolte endi kanda ning menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

  1. Kohus lühendab määruskaebuse esitamise tähtaega vastavalt poolte taotlusele selliselt, et määruskaebus on õigus esitada kolme päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist määruse tegemisest.
  2. Poolte taotluse alusel määrab kohus, et jõustunud kohtumääruses tuleb asendada L V (V, isikukood xxx), menetlusosaliste ja nende esindajate nimed initsiaalidega ning mitte avalikustada nende isikukoode ega aadresse (

§ 462lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.