, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 233–238, § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 313, § 315 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Sergei Nosatš KarS § 4231 järgi ja põhikaristuseks mõista vangistus 30 päeva.
lg 2 kohaselt vähendada Sergei Nosatšile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 20 päeva. KarS § 65 lg 2 kohaselt suurendada mõistetud karistust eelmise – 25.03.2019 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse (tegemata üldkasulik töö ümberarvestatult vangistuseks) 9 kuud 26 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks Sergei Nosatšile vangistus 10 kuud 16 päeva.
lg 1 alusel valida Sergei Nosatši suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, võtta Sergei Nosatš vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks on 09.04.2019, arvates KarS § 68 lg 1 kohaselt karistusaja hulka eelvangistuses alates 09.04.2019 kuni kohtulahendini viibitud aeg.
lg 1 p 4,9; 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Sergei Nosatšilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 405 eurot. Kaitsjatasu summas 100 eurot jätta riigi kanda
Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank.
lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 10.04.2019.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 10.05.2019.a. Asjaolud Sergei Nosatši süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt (14.10.2018, 10.11.2018, 10.01.2019, 24.03.2019) juhtimiselt kõrvaldatud korduva (vähemalt kaks korda) mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigusteta isiku poolt ning olles karistatud 25.03.2019 Harju Maakohtu poolt KarS § 4231 järgi, juhtis tahtlikult uuesti s.o. süstemaatiliselt 09.04.2019 kella 05:58 ajal Harju maakonnas, Tallinnas, Narva mnt 120 juures suunaga Narva mnt 90, mootorsõidukit xxxx, must, reg nr xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega Sergei Nosatš pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav ennast süüdi ja kahetses toimepandut, nõustus asja arutamisega lühimenetluses, ei taotlenud enda ülekuulamist. Kohus uuris alljärgnevaid tõendeid: 09.04.2019 on koostatud kiirmenetluse protokoll, milles S. Nosatš tunnistab kuriteo toimepanemist, puhtsüdamlikult kahetseb enda tegu. Selgitas, et 09.04.2019 kella 05:45 ajal hakkas Tallinnas, Paekaare 54 sõitma koos emaga, kes istus roolis, kuid jõudis sõita ainult Lauluväljakuni, kui tal (emal) algas tugev peapööritus ja ta peatas auto. Kuna emal oli vaja sõita Bensiini tänavale ja see ei olnud kaugel, otsustas ise rooli istuda, ehkki tal ei ole hetkel vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Narva maanteel, peale Russalka bussipeatust, pidas politseipatrull auto kinni ning ta toimetati politseijaoskonda. Oskab autot juhtida, neil oli koolis autoõpetus, jõudis sooritada teooriaeksami, tegemata on ainult sõidueksam. Palus kohaldada kiirmenetlust lühimenetluse sätete alusel (tl 1-3). 2 Tunnistaja E P (politseiametnik) ütluste kohaselt märkas ta 09.04.2019 autopatrullis olles kell 05:58 mootorsõidukit xxxx reg.nr xxxx, mis liikus Tallinnas Narva maantee 120 juures suunaga Narva mnt 90. Sõiduk peatati ning kontrollimisel selgus, et juhiks on Sergei Nosatš, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, lisaks oli juht ühe aasta jooksul vähemalt kaks korda juhtimiselt kõrvaldatud (tl 6-7). PPA Põhja prefektuuri 06.11.2018 otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2303,18,000932 karistati Sergei Nosatši LS § 201 lg 2 järgi selle eest, et ta juhtis 14.10.2018 kell 19:12 Põhja pst 27a, Tallinnas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (tl 11). PPA Põhja prefektuuri 03.12.2018 otsuse kohaselt väärteoasjas nr 2315,18,006182 karistati Sergei Nosatši LS § 201 lg 2 järgi selle eest, et ta juhtis 10.11.2018 kell 20:13 Laagna teel (Mustakivi ja Varraku sildade vahel), Tallinnas mootorsõidukit kiirusega 99 +-3 km/h, suurim liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirus sellel teelõigul on 70 km/h, ületades seega suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (tl 12-13). Vastavalt Harju Maakohtu 11.01.2019 kohtuotsusele kriminaalasjas nr 1-19-208 tunnistati Sergei Nosatš süüdi KarS § 4231 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 3 kuud ja 28 päeva, mida KarS § 74 lg 1 alusel ei pööratud täitmisele, kui S. Nosatš ei pane 1 aasta ja 6 kuu jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid (tl 14-15). Vastavalt Harju Maakohtu 25.03.2019 kohtuotsusele kriminaalasjas nr 1-19-2374 tunnistati Sergei Nosatš süüdi KarS § 4231 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud, mida KarS §65 lg 2 alusel suurendati Harju Maakohtu 11.01.2019 otsusega mõistetud karistuse võrra, liitkaristuseks mõisteti vangistus 9 kuud ja 26 päeva, mis KarS § 69 alusel asendati üldkasuliku tööga 296 tundi tähtajaga 2 aastat (tl 16-18). Kohtu põhjendused Hinnates eelpooltoodud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et S. Nosatši süü talle KarS § 4231 järgi inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud. Süüdistatava poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne külg on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud tõenditega nende kogumis. Kohtu hinnangul on kõik antud kriminaalasjas kohtulikul uurimisel kogutud tõendid lubatavad. KarS § 4231 järgi on karistatav mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Seega KarS § 4231 inkrimineerimiseks tuleb tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine ning seejärel süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumine ning käitumise süstemaatilisus. Vaidlust ei ole selles, et Sergei Nosatš juhtis 09.04.2019 kella 05:58 ajal Tallinnas, Narva mnt 120 juures suunaga Narva mnt 90, mootorsõidukit ning tal puudus mootorsõiduki juhtimisõigus. Nimetatut on kinnitanud süüdistatav ise ning samuti on sellekohaseid ütlusi andnud tunnistajana üle kuulatud politseiametnik E. P. Kriminaalmenetluse käigus ja kohtuistungil oli kindlalt tuvastatud, et S. Nosatš pani toime sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta, s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõiduki süstemaatiliselt juhtimisõiguseta juhtimine on kinnitust leidnud nii süüdistatava enda ütlustega, tunnistaja ütlustega kui ka kirjalike tõenditega. PPA Põhja prefektuuri 06.11.2018 ja 03.12.2018 otsustega karistati S. Nosatši LS § 201 lg 2 järgi vastavalt 14.10.2018 ja 10.11.2018 aset leidnud rikkumistes selle eest, et ta juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Harju Maakohtu 11.01.2019 ja 25.03.2019 kohtuotsustega tunnistati 3 Sergei Nosatš süüdi KarS § 4231 järgi, s.o mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt. Süüdistuses näidatud ajal ja kohas, s.o 09.04.2019 kella 05:58 ajal Tallinnas, Narva mnt 120 juures suunaga Narva mnt 90, juhtis S. Nosatš taas mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega on kõik juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimised toime pandud vähem kui aasta jooksul ning moodustavad teatud süsteemi – lühikese ajavahemike järel toime pandud analoogsed rikkumised näitavad selgelt, et taoline õigusvastane käitumine on muutunud isikule tavapäraseks ja harjumuslikuks, ehk muutunud isiku elustiiliks. Seega on S. Nosatši käitumises tuvastatud KarS § 4231 järgi nõutav süstemaatilisus ning objektiivne koosseis on täidetud. S. Nosatšile inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Kohtu hinnangul on S. Nosatši käitumises tuvastatud otsene tahtlus süstemaatilise juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise osas, sest (süstemaatiliselt) juhtides mootorsõidukit, teadis S. Nosatš kindlasti, et ta ei ole omandanud selle juhtimiseks nõutavat juhtimisõigust, kuid vaatamata sellele järjekordselt juhtis mootorsõidukit. Lähtudes eeltoodust kohus asub seisukohale, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ja selle pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja ta tegutses tahtlikult. Karistuse mõistmine Vastavalt KarS § 56 lg 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo, s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise toimepanemise eest näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahalist karistust. Süüdistatava S. Nosatši andmetest tuleneb, et ta ei tööta, seega puudub tal kindel sissetulek. Karistusregistri andmete kohaselt on isikule 03.12.2018 ja 06.11.2018 PPA Põhja prefektuuri poolt määratud rahatrahvid tasumata, 11.08.2015 PPA Põhja prefektuuri poolt määratud rahatrahv asendati Harju Maakohtu 19.03.2018 kohtumäärusega arestiga. Järelikult puuduvad S. Nosatšil piisavad rahalised vahendid ning teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. Samuti lasub süüdistataval peale tasumata trahvide rahaline kohustus temalt väljamõistetava kriminaalmenetluskulu näol. Olukorras, kus süüdistataval puuduvad rahalised vahendid ja kõik eelnevad rahatrahvid on tasumata, ei ole objektiivselt võimalik rahalist karistust kohaldada. Samuti leiab kohus, et isiku suhtes, kes järjekindlalt, vaatamata korduvatele sõiduki juhtimiselt kõrvaldamistele, jätkab õigusnormide rikkumist ja seadusevastast käitumist, ei ole võimalik kergemaliigilist karistust kohaldada ning süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust, kinnistamaks süüdistatavas arusaama keelunormi kehtivusest. Rahaline karistus ei täidaks eripreventiivset eesmärki, oleks selgelt ebapiisav ning ei hoiaks ära analoogseid süütegusid. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on oluline, et ühiskonnale antav signaal ei oleks õigusvastast käitumist soosiv, vaid oleks üheselt mõistetav, et korduv õigusrikkumine toob kaasa rangema karistuse. Süüdistatava senine käitumine viitab tema õiguskuulekuse puudumisele ning asjaolule, et varasemad mõjutusvahendid ei ole oodatud mõju avaldanud. Vastavalt Harju Maakohtu 11.01.2019 kohtuotsusele, millega tunnistati Sergei Nosatš süüdi KarS § 4231 järgi, vabastati S. Nosatš karistusest tingimisi tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt Harju Maakohtu 25.03.2019 kohtuotsusele, millega tunnistati Sergei Nosatš taas süüdi KarS § 4231 järgi, mõisteti S. Nosatšile liitkaristuseks küll vangistus, 4 kuid see asendati üldkasuliku tööga (kohtute infosüsteemi andmetel jõustus kohtuotsus 26.03.2019). Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud mõista S. Nosatšile karistuseks vangistus. Kuna viimase süüteo, s.o 09.04.2019 aset leidnud kuriteo, pani S. Nosatš toime ajal, mil ta pidi tegema üldkasulikku tööd, on tema karistusest tingimisi vabastamine välistatud. Nimelt sätestab KarS § 69 lg 7, et juhul, kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa sama paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. KarS § 65 lg 2 järgi, kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Ka Riigikohus on märkinud, et puudub alus kaaluda karistuse kandmisest tingimisi vabastamist KarS § 74 alusel, kui süüdistatav on pannud toime kuriteo ajal, mil ta oli kohustatud tegema üldkasulikku tööd (3-1-1-104-10 p 9). Karistuse määra valikul arvestab kohus S. Nosatši puhul KarS § 57 p 3 alusel puhtsüdamlikku kahetsust, mida ta avaldas juba kahtlustatavana ülekuulamisel, samuti kohtuistungil, raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus leiab, et S. Nosatši suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale vangistuse, kuid arvestades kergendavat asjaolu ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti rikkumise toime panemist varasel ajal, mil liiklustihedus on väike ning S. Nosatš kellelegi kahju ei tekitanud, võib mõista talle karistuse sanktsiooni alammäära suuruses. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega 30 päeva, mida
S § 65 lg 2 kohaselt tuleb mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsusega (Harju Maakohtu 25.03.2019 otsus) mõistetud ärakandmata karistuse 9 kuud 26 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 10 kuud 16 päeva.
lg 1 alusel valib kohus Sergei Nosatši suhtes tõkendiks vahistamise kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, võttes S. Nosatši vahi alla kohtusaalis. Kuna KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka ning isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt (tl 4-5) peeti S. Nosatš kinni 09.04.2019 kell 05:59, on karistuse kandmise alguseks 09.04.2019. Menetluskulud
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks
lg 1 p 4, 9 kohaselt määratud kaitsja tasu 100 eurot ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. Vastavalt
§-le 2565 lg 2 vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuna süüdistatav ei tööta ning tal puudub seetõttu kindel sissetulek, samuti on tal vastavalt kaitsja poolt osundatule ülalpidamist vajav laps, leiab kohus, et menetluskulude täies ulatuses tasumine võib süüdistatavale käia üle jõu, mistõttu
lg 3 alusel jätab kohus kaitsja tasu riigi kanda.
lg 1 p 7, 417, 423 ja 424 alusel annab kohus võimaluse tasuda sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates, kuivõrd isik viibib kohtuotsuse tegemise ajal vangistuses. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtunik /Allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.