lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2 2. Kohaldada Andres Deljatintšuki suhtes vastavalt
lg 2 p 2, 21 , 4, 9 järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - asuma tööle või võtma ennast Eesti Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast ennetähtaegselt vabastamist; - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 200 lg 1 järgi ning
lg 2 , § 64 lg 1, § 63 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel karistati teda vangistusega 3 (kolm) aastat 1 (üks) kuu ja 25 (kakskümmend viis) päeva. Karistuse kandmise algus oli 24.01.2017.a ja lõpp on 20.03.2020.a. 30.04.2019.a esitas Tallinna Vangla Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Deljatintšuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. 03.06.2019 Harju Maakohtu kohtumäärusega jäeti Andres Delatintšuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 27.06.2019 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega tühistati Harju Maakohtu 03.06.2019 määrus. Andres Deljatintšuki kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et Andres Deljatintšuki on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral, käesoleval ajal viibib vanglas esimest korda. Kuritegude iseloom on Andres Deljatintšukil olnud erinev. Viimasel korral on teda süüdimõistetud röövimise, dokumendi võltsimise ja võltsitud dokumendi kasutamise eest. Kuritegude ajendiks on olnud üldjuhul majandusliku kasu saamine. Vägivalla kuritegude puhul võib soodusteguriks pidada alkoholi tarvitamist. Vangistuses on isikule määratud 10 distsiplinaarkaristust. Vanglas olles on isik läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Vihajuhtimine“ ning omandab põhiharidust. Isikuga on toimunud ka igakuised vestlused juhtumikorraldajaga ja augusti kuus toimusid psühholoogilised vestlused ITK raames. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 2 aasta jooksul 47%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Tallinna Vangla Andres Deljatintšuki tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalvega. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava abikaasale. Käesoleval hetkel elavad nimetatud aadressil kinnipeetava abikaasa ja viimase vanaema. Samuti nähtub, et vabanemisel on 3 isikul olemas garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Kinnipeetava ema ja abikaasa on nõus isikut vabanemisel materiaalselt toetama. Poolte seisukohad kohtuistungil Andres Deljatintšuk taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör nõustus Andres Deljatintšuki taotlusega ning vangla seisukohaga Andres Deljatintšuki vabastamise osas tingimisi ennetähtaega. Kaitsja selgitas, et isikul on vabaduses ootamas kindel töökoht ning teda toetav sotsiaalvõrgustik. Kuigi Andres Deljatintšukil on olemas distsiplinaarkaristused, ei ole see takistuseks ennetähtaegse vabastamise kohaldamisel. Vangla ning prokurör on nõus Andres Deljatintšuki vabastamisega tingimisi ennetähtaega. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Andres Deljatintšuki ja tema kaitsja, leiab, et Andres Deljatintšuki tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt on põhjendatud. Andres Deljatintšuk kannab karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest.
lg 2 p 1 kohasel võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud
Käesolevaks ajaks on Andres Deljatintšuk temale mõistetud karistusajast kandnud ära vähemalt poole mõistetud karistusajast, samuti on andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme kohaldamiseks. Eeltoodust lähtuvalt on olemas formaalsed eeldused isiku vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.
lg 4 kohaselt peab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestama kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andres Deljatintšuki isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil, samuti muid iseloomustavaid asjaolusid. Andres Deljatintšuki on kriminaalkorras karistatud 3 korda. Viimati karistati teda
lg 2 p 1, § 344 lg 1, § 345 lg 1 ja § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest. Andres Deljatintšuk kannab vanglas karistust esimest korda, kus on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Vihajuhtimine“. Hetkel omandab põhiharidust. Vaatamata asjaolule, et Andres Deljatintšuki on vanglas distsiplinaarkorras karistatud 10-l korral, võib positiivseks asjaoluks lugeda seda, et viimane distsiplinaarkaristus kohaldati tema suhtes ca 5 kuud tagasi. Toimepandu osas on Andres Deljatintšuk avaldanud kahetsust. Kohtu hinnangul omab olulist tähtsust tingimisi vabastamise osas ka asjaolu, et vabaduses olles on Andres Deljatintšuki ootamas teda toetav pere, kindel elukoht ja töökoht (vt. garantiikirja tlk.188). Kriminaalhooldaja vastusest nähtuvalt on Andres Deljatintšuki suhtes elektroonilist valvet aadressil xxx, võimalik kohaldada. Elektroonilise valveseadme kohaldamise tingimused on nimetatud korteris täidetud ning korteri omanik ja seal elavad täisealised isikud on andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. 4 Kohus leiab, et vangistusest ennetähtaegne vabastamine osalise elektroonilise valvega annaks Andres Deljatintšukile taasühiskonnastamise põhimõtteid ja tegevuskavasid järgides kriminaalhooldusel olles parema resotsialiseerumisvõimaluse. Kinnipeetav soovib vabaneda ennetähtaegselt vangistusest, nõustub kriminaalhooldusega ning saab aru, et see on talle vajalik ja kasulik. Kohus usub, et süüdimõistetu on vanglas olles teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Tingimisi ennetähtaegselt vabanemine võimaldab kohaldada Andres Deljatintšuki üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi. Selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste riski, tuleb Andres Deljatintšukile lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele määrata käitumiskontrolli ajaks
lg 2 p 2, 2 1 , 4, 9 alusel täiendavad kohustused.
lg 2 p 2 alusel tuleb Andres Deljatintšukile määrata kohustuseks mitte tarvitada alkoholi. Nimetatud kohustuse määramine on vajalik, kuna Andres Deljatintšuki näol on tegemist isikuga, kellel on isikutoimikus olevate andmete järgi kalduvus (kuri)tarvitada alkoholi. Samuti arvestades asjaolu, et Andres Deljatintšuk oli enne kinnipidamist kanepi tarvitaja ning on kuritarvitanud ravimeid, tuleb talle määrata
lg 2 p 2 1 alusel kohuseks mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtu hinnangul on Andres Deljatintšukile vajalik määrata ka
lg 2 p 4 alusel kohustuseks asuda tööle või võtta ennast töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast ennetähtaegselt vabastamist. Kindel töökoht on vajalik kuriteoriski maandamise tõttu. Lisaks eelnimetatud kohustustele, tuleb
lg 2 p 9 alusel kohustada Andres Deljatintšuki alluma elektroonilisele valvele.
1 lg 3 alusel peab kohus, arvestades ärakandmata karistuse pikkust, põhjendatuks määrata elektroonilise valve tähtajaks 3 kuud alates elektroonilise järelevalve seade keha külge kinnitamisest. Kohtu hinnangul avaldaks ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine isikule tugevamat eripreventiivset mõju, kui karistuse täielik ärakandmine. Ennetähtaegsel vabanemisel saab Andres Deljatintšuk tõestada, et on suuteline loobuma alkoholist, narkootikumidest, on võimeline edaspidi õigusrikkumistest hoiduma ning täitma talle katseajaks määratud kohustusi. Kohtu hinnangul säilib Andres Deljatintšuki kriminaalhooldusele allutamisel üle järjepidev kontroll, mis aitab kaasa tema resotsialiseerumisele. Kui Andres Deljatintšuk rikub katseaja tingimusi, siis on kohtul võimalik karistus täitmisele pöörata. /allkirjastada digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.