lg-st 1 koosmõjus
lg-ga 1 võib hageja nõuda kostjalt 1 lepingu alusel antud raha tagastamist.
lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. 11. Pooled vaidlevad selle üle, kas laenuandja on Stokker Finance OÜ või Stokker AS. Hageja on seisukohal, et Stokker AS laenulepingus nimetamine on tehniline viga. Kohus märgib, et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega.
lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud (vt RKTKo nr 3-2-1-109-11).
lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Seega tekib käendajal käenduslepingust eraldiseisev iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ja võlausaldajal lisaks põhivõlanõudele iseseisev nõudeõigus käendaja vastu. Sisuliselt kohustub käendaja käenduslepingu kohaselt täitma põhivõlgniku kohustusi kui enda kohustusi. Kohtule esitatud käenduslepingust nähtuvalt käendavad kostjad 2 ja 3 võlausaldaa M AS kui laenuandja ja Mexlem OÜ kui laenusaaja vahel 26.05.2016 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt hagejaga (tl 41). Kohus leiab, et kuivõrd kohus tuvastas, et laenuleping on sõlmitud hagejaga, siis vastutavad kostjad 2 ja 3 samuti käendajatena hageja ees. 26.05.2017 sõlmitud käenduslepingust tulenevalt on käendaja vastutuse rahaline maksimumsuma 10 778,90 eurot (tl 41). Asjaolu, et nii laenulepingus kui käenduslepingus on ekslikult märgitud AS M, ei muuda nimetatud viga lepingute olemust. 14.
lg 1 alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud) võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud esitama nõude kostjate vastu. 15.
lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda.
399 lg 1 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Vaidlust ei ole selles, et alates 16.06.2017 ei ole kostja 1 hagejale ühtegi osamakset makset tasunud. Oktoobri alguseks 2017 olid kostjad viivituses 4 järjestikuse osamakse tasumisega. Sellest tulenevalt ütles hageja 09.10.2017 laenulepingu üles (tl 43). Kostjad ei ole vaidlustanud laenulepingu ülesütlemise teate kättesaamist. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on täidetud hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (
Lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded. 5
lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivis summas 1 148,06 eurot on kujunenud järgmiselt: 16.06.2017 tasumata osamakselt 181,89 eurot, viivituses oldud päevade arv 175, viivisemäär 0,545670 eurot, kogusummas 95,49 eurot; 16.07.2017 tasumata osamakselt 184,77 eurot, viivituses oldud päevade arv 145, viivisemäär 0,554310 eurot, kogusummas 80,37 eurot; 16.08.2017 tasumata osamakselt 187,68 eurot, viivisemäär 0,563040 eurot, kogusummas 64,19 eurot; 16.09.2017 tasumata osamakselt 190,67 eurot, viivituses oldud päevade arv 83, viivisemääraga 0,572010 eurot, kogusummas 47,48 eurot ning seisuga 09.10.2017 laenujäägilt 4 780,71 eurot viivituses oldud päevade arv 60, viivisemääraga 14,342130 eurot, kogusummas 860,53 eurot. Kostjad viiviseperioodile ega määrale sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 148,06 eurot.
lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. 21. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab 6 vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.