, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 130 lg 41 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada Vladimir Kurdinkov KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta.
lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 05.04.2019.a. Kohaldada Vladimir Kurdinkov’i suhtes tõkendina vahistamist, vahistada Vladimir Kurdinkov kohtusaalist. Tõkend vahistamine kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel.
, § 179, § 180 alusel välja mõista Vladimir Kurdinkov’ilt riigituludesse: - sundraha summas – 405 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu 1. kuupäevaks alates 15.05.2019.a kuni 15.04.2020.a vähemalt 33,75 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99919700018096. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagid: Maxima Eesti OÜ volitatud esindaja J S poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada TsMS § 440 lg-st 1 tulenevalt täies ulatuses ning mõista Vladimir Kurdinkov’ilt välja Maxima Eesti OÜ kasuks 346,86 eurot, mis tasuda Maxima Eesti OÜ arveldusarvele EE892200221017433423. Asitõendid ja salvestised: - 2 CD-plaati (asub kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalidele. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 05.04.2019.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. SÜÜDISTUS Vladimir Kurdinkovi süüdistatakse selles, et tema, isikuna, keda on karistatud 04.05.2018 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 järgi (tegu toime pandud 02.05.2018) ning 19.03.2018 PPA patrullpolitseiniku poolt KarS § 218 järgi (tegu toime pandud 19.03.2018), uuesti võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Vilde tee 75/77, Tallinn asuvas Maxima Eesti OÜ kaupluses nr T216:
Ka palus prokurör süüdistatavalt välja mõista sundraha ja tsiviilhagi. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et Vladimir Kurdinkov’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides on tõendamist leidnud. Vladimir Kurdinkov’i süüd kinnitavad lisaks tema poolt süü isikliku omaksvõtule ka: kauplus Maxima, Vilde tee 75/77 Tallinn episoodides: - süüdistatava kohtus antud selgitustega selle kohta, et ta jääb eeluurimisel öeldu juurde /tl 47-52/, mille kohaselt ta tunnistab, et pani kahtlustuses märgitud kuriteoepisoodid toime. Ta selgitab, et märtsis 2019.a kuupäevi täpselt mäletamata oli ta Maxima kaupluses, mis asub Tallinnas Vilde teel, varastas kahtlustuses märgitud tooted, olles ise kaine. Ta ei mäleta täpseid kuupäevi, mil vargused toime pani, küll aga mäletab, et märtsis oli see kokku umbes 4-5 korda. Ta tunnistab, et varastas kahtlustuses nimetatud tooted, nimelt alkoholi. Ka selgitas ta, et ta varastas tooted, mis on kahtlustuses märgitud, kui ka seda, et ta pani vargused toime eesmärgiga varastatud tooted 3 maha müüa ja saadud raha eest toitu osta. Ta selgitab, et müüs varastatud tooted maha. Kahtlustatava ülekuulamise protokolli juurde lisatud fotodelt tunneb süüdistatav end ära. - Maxima Eesti OÜ avaldus /tl 1-3/, millest nähtuvalt on palutud alustada õigusrikkumise menetlust seoses kauba eest tasumata jätmisega ja kassajoone ületamisega Maxima kaupluses, Vilde tee 75/77, Tallinn kuupäevadel 01.03; 06.03; 08.03; 20.03; 21.03.2019.a, kauplusele tekitati kahju summas 313,88 eurot. - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega /tl 12-25/, milles on vaadeldud Vilde tee 75/77, Tallinn, asuva kaupluse Maxima 01.03.2019 kella 12.58, 06.03.2019 kella 20.29, 08.03.2019 kella 20.16, 20.03.2019 kella 20.54, 21.03.2019 kella 17.22 turvakaamerate videosalvestist. Vaatlusest nähtub, et 06.03.2019 kl 20.26 siseneb poodi meesterahvas (ilma mütsita, lühikesed tumedad juuksed, seljas tume nahkjope, tumedad püksid ja tumedad jalanõud, üle õla kannab tumedat kotti), kes võtab riiulilt 2 pudelit alkoholi, liigub müügisaalis ringi ning samal ajal paneb alkoholi oma õlakotti ning seejärel väljub müügisaalist kauba eest maksmata; vaatlusest nähtub, et 06.03.2019 kl 20.26 viibib kaupluses meesterahvas riietatuna nagu eelmise episoodi puhul, müügisaalis viibides võtab riiulilt 2 pudelit alkoholi, hiljem võtab veel ühe pudeli ning paneb ostukorvi. Seejärel läheb isik kastide taha, tema tegevus ei ole näha, kastide tagant väljudes on meesterahva käes olev ostukorv tühi, meesterahvas väljub müügisaalist kauba eest maksmata; vaatlusest nähtub, et 20.03.2019 kl viibib kaupluses meesterahvas riietatuna nagu eelmise 2 episoodi puhul, siseneb müügisaali, võtab riiulilt 2 pudelit alkoholi ja paneb ostukorvi. Seejärel võtab isik 2 pakki raseerimisvahendeid ja paneb ostukorvi. Peale seda läheb isik kastide taha, väljub kastide tagant ning paneb koti pealt kinni. Seejärel isik maksab kassas osade kaupade eest, kuid ei maksa alkoholi ja raseemisvahendite eest. Kassas olles liigub meesterahva juurde üks naine, kes esitab kassapidajale kliendikaardi, kuid salvestiselt nähtuvalt isik võtab ja peida kauba ära üksinda; vaatlusest nähtub, et 21.03.2019 kaupluses liigub meesterahvas (seljas sinine jope, jalas tumedad püksid ja tumedad jalanõud), meesterahvas võtab riiulilt 2 pudelit alkoholi, paneb alkoholi ostukorvi, seejärel oma kotti ja väljub müügisaalist kauba eest maksmata. - tunnistaja T K (Xxxx OÜ töötaja) ülekuulamise protokolliga /tl 35-40/, kelle ütlustest nähtuvalt töötab ta kaupluses Maxima ning 2019.a märtsi lõpus olles tööl kaupluses Maxima, aadressil Vilde tee 75/77, vaadates läbi videosalvestite arhiivi, avastas ta, et üks meesterahvas oli märtsis (01.03; 06.03; 08.03; 20.03; 21.03.2019.a.) varastanud kaupa. Tunnistaja ütlustega on tõendatud asitõendi vaatlusprotokollis (tl 12-25) nähtuvad asjaolud. kauplus Maxima, Rae tn 14b, Paldiski episood: -süüdistatava kohtus antud selgitustega selle kohta, et ta jääb eeluurimisel öeldu juurde /tl 47-52/, mille kohaselt ta tunnistab, et pani kahtlustuses märgitud kuriteoepisoodi toime. Ta selgitab, et märtsis 2019.a kuupäeva täpselt mäletamata läks ta kauplusesse Maxima, mis asub Paldiskis eesmärgiga varastada. Ta tunnistab, et varastas kahtlustuses nimetatud tooted, nimelt alkoholi. Ka selgitas ta, et ta varastas tooted, mis on kahtlustuses märgitud, kui ka seda, et ta pani vargused toime eesmärgiga varastatud tooted maha müüa ja saadud raha eest toitu osta. Ta selgitab, et müüs varastatud tooted maha. Kahtlustatava ülekuulamise protokolli juurde lisatud fotodelt tunneb süüdistatav end ära. -Maxima Eesti OÜ avaldusega /tl 4/, millest nähtuvalt on palutud alustada õigusrikkumise menetlust seoses kauba eest tasumata jätmisega ja kassajoone ületamisega Maxima kaupluses, Rae tn 14, Paldiski, kauplusele tekitati kahju summas 30,98 eurot. - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega /tl 26-29/, milles on vaadeldud Rae tn 14, Paldiski, asuva kaupluse Maxima 16.03.2019 videosalvestist, millest nähtub, et eelnimetatud kuupäeval kell 21:11 siseneb müügisaali meesterahvas (seljas sinine jope, jalas tumedad Adidas logoga dressipüksid, jalas tumedad jalatsid, musta värvi kott üle õla), kes alkoholiosakonnas võtab riiuli pealt 2 pudelit alkoholi ja hoiab käes. Seejärel isik lahkub kaamera vaateväljast, kuid naastes 4 kaamerate vaatevälja ei ole isiku käes midagi, seejärel isik lahkub müügisaalist kauba eest maksmata. - tunnistaja R R ülekuulamise protokolliga /tl 30-34/, tegemist on Xxxx OÜ turvatöötajaga, kes selgitab, et ta töötab Xxxx OÜ’s turvatöötajana, analüütikuna ning kuivõrd Maxima kauplustes ei ole turvamehi, siis tema teeb kauplustes olevatest videosalvestistest arhiivi analüüsi. Tunnistaja kinnitab asitõendi vaatlusprotokollis (tl 26-29) nähtuvaid asjaolusid. -kannatanu Maxima Eesti OÜ hagiavaldus /tl 9-10/, millest nähtub, et Maxima Eesti OÜ esitas hagiavalduse kogusummas 346,86 eurot. -karistusregistri väljavõttega, Harju Maakohtu 04.05.2018.a kohtuotsusega, Harju Maakohtu 20.12.2017.a kohtuotsusega /tl 54-56, 58-62, 63/, millest nähtuvalt on Vladimir Kurdinkov’i karistatud 5-l korral kriminaalkorras (kehtivad karistused), viimati 04.05.2019. a Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 - § 25 lg 2 alusel; Harju Maakohtu 20.12.2017.a kohtuotsusega KarS §199 lg 2 p 7, 8 alusel. Isikut on korduvalt karistatud väärteokorras, tal on 7 kehtivat väärteokaristust, sealhulgas kahel korral KarS 218 lg 1 järgi. Karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on isikul kõik väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid tasumata. Kohus leiab, et Vladimir Kurdinkov’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning Vladimir Kurdinkov’i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Vladimir Kurdinkov’i süü kuritegude, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Vladimir Kurdinkov pani vargused toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade ebaseadusliku omastamise) ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub. Seega isik tegutses eesmärgiga varastada alkoholi. Seejuures tuleb tähele panna, et Vladimir Kurdinkov kohtuistungil selgitas, et ta varastab alkoholi, et seda edasi müüa. Kohus ei tuvastanud süüdistatava puhul süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatavat näol on tegemist täisealise süüvõimelise isikuga. KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada, kohus lähtub karistuse mõistmisel KarS § 56 lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Kohus viitab, et karistamise esmaseks aluseks on isiku süü. KarS 4. peatüki mõttest ja
lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). 5 Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu KarS § 56 lähtudes süü suurusest lähtuvalt karistuse liigi ja määra osas (RK3-1-1-99-06 p 14). Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RK 3-1-1-99-06 p 14). Süüdistatav Vladimir Kurdinkov pani toime teise astme kuriteod. Isik pani antud kuriteod toime kavatsetult. Kohus selgitab, et seadusandja on kuriteo eest, millises süüdistatavat süüdistatakse, näinud karistusena ette rahalise karistuse või kuni 5- aastase vangistuse. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes (vt nt RKKKo 3-1-1-18-14 p 11). Antud juhul isik, olles viimati karistatud Harju Maakohtu 04.05.2018.a otsuse alusel KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi reaalse vangistusega, vabanes kinnipidamisasutusest 28.12.2018.a. ning pani käesolevas süüdistuses nimetatud kuriteoepisoodid toime märtsis 2019.a seega vähem, kui 3 kuu möödudes eelmise karistuse kandmiselt vabanedes. Antud juhul ei avaldunud tema käitumises mingitki kahetsust, kuna isik jätkas uute kuritegude toimepanemist peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist ning pani toime 6 samalaadset kuriteoepisoodi. Ka selgitas isik kohtuistungil, et ta müüb varastatud alkoholi, seega selline käitumine on muutunud isiku elustiiliks. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke. Isikut ja tema varasemat karistatust, episoodide rohkust arvestades, tema rahalise karistusega karistamine ei oleks kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega. Vladimir Kurdinkov’it on 5-l korral karistatud kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas 3-l korral on tegemist varavastaste kuritegudega, samuti on isikut karistatud 7-l korral väärtegude toimepanemise eest. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on isikul kõik väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid tasumata (tl 55-56). Kõike eeltoodut arvestades puudub kohtul ka veendumus, et Vladimir Kurdinkov suudaks rahalist karistust täita, isikul esinevad ilmselgelt rahalised raskused. Ka märgib kohus, et süüdistatav enda sõnul ei tööta. Kohus peab vajalikuks kohaldada eelnimetatud asjaoludel vangistust ja seda sanktsiooni keskmisest määrast madalamal määral. Arvestades, et kahju ei olnud suur, peab kohus põhistatuks karistada Vladimir Kurdinkov’i vangistusega 1 aasta, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi, tulenevalt
lg-st 2, maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 4 kuud vangistust), seega on Vladimir Kurdinkov’ile mõistetavaks karistuseks 8 kuud vangistust, karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 05.04.2019. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Arvestades asjaolu, et isik olles varasemalt karistatud kriminaalkorras 5-l korral (sealhulgas reaalse vangistusega), pani ta toime uue kuriteo vaid mõne kuu möödudes peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist, iseloomustab kohtu seisukoha kohaselt antud asjaolu ilmekalt Vladimir 6 Kurdinkov’i üldist suhtumist õiguskorda, millest tulenevalt saab järeldada, et Vladimir Kurdinkov’i poolt varavastaste süütegude toimepanemine on talle iseloomulik käitumismuster. Seega leiab kohus, et Vladimir Kurdinkov’i väärtushinnangute muutmiseks ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Antud juhul leiab kohus, et tingimisi isiku reaalselt kandmisest vabastamiseks puuduvad igasugused alused, arvestades eelpool tuvastatud ning käsitletud isikut iseloomustavaid andmeid (korduv karistatus ja käitumismuster, mis avaldub pidevas uute samalaadsete süütegude toimepanemises). Kohus rõhutab ka asjaolu, et süüdistatav ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et süüdistatava tervislik seisund välistaks vangistuse kohaldamise, ühtegi sellekohast asjaolu ei ilmnenud ka kohtuistungil. Kohus ei pea võimalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, seda juba eespool toodud motiividel – varasem karistatus, sealhulgas samalaadse kuriteo eest ning asjaolu, et eelmine reaalne vangistus ei avaldanud pikemaajalist mõju, kuivõrd isik pani käesoleva kuriteo toime vaid mõne kuu möödudes peale eelmise vangistusliku karistuse kandmist. Kõike eelnevat arvestades on ilmne, et eelmiste karistustega ei saavutatud karistuse eripreventiivseid eesmärke ja need ei oleks enam saavutatavad ka käesoleval hetkel vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki
§-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt kuritegude toimepanemise eest karistatud. Kohus viitab, et
lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Käesoleval juhul peab kohus vajalikuks kohaldada tõkendina vahistamist kohtusaalist, tagamaks kohtuotsuse täitmine. Tuleb välistada olukorrad, kus riik peab asuma kulutama rahalisi vahendeid tagamaks hilisemat kohtuotsuse täitmist. Isik kinnitas, et tal puudub käesoleval hetkel elamisluba, mistõttu on alust karta ka karistuse täitmiselt kõrvalehoidumist. Karistusaja algust tuleb lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 05.04.2019.a. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagi esitanud Maxima Eesti OÜ summas 346,86 eurot. Kohtuistungil nõustus süüdistatav kannatanu Maxima Eesti OÜ poolt esitatud tsiviilhagiga. Seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav on kannatanu tsiviilhagi õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on antud juhul hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanu Maxima Eesti OÜ tsiviilhagi täiest ulatuses summas 346,86 eurot ning see kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Menetluskulud ja asitõendid Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks sundraha.
lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 7 Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on
on selle suuruseks 810 eurot. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub
Kohus peab käesoleval juhul süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 405 eurot. Kohtu hinnangul ei esine Vladimir Kurdinkov’il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Kuivõrd isik asub kandma vabadusekaotuslikku karistust peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasjas asitõendiks olevad kaks CD-plaati videosalvestustega (asuvad kriminaalasja materjalide juures) on dokumentaalsed asitõendid
Merle Parts kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.