KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-793 Haldusasi XYi kaebus vangla sisekorraeeskirjaga muudatustega

) sisse muudatused seoses suitsetamise keelamisega.

§ 82kannab 1.

oktoobril 2017 jõustunud redaktsioonis pealkirja suitsetamisest loobumise korraldus. Kehtetuks tunnistati varem kehtinud

§ 82

lg-d 2 ja 21.

§ 82

lg 3 reguleerib nüüd vaid sigarettide hoidmist avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas.

§ 641

p-de 3 ja 31 järgi kuuluvad nüüdseks keelatud esemete ja ainete loetellu ka süütamisvahendid, samuti suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Justiitsministri määrus on oma õiguslikult olemuselt õigustloov akt. Kehtiv õigus ei välista õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamist, kuid see on lubatav vaid erandlikel juhtudel. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 14 lg 1 kohaselt võib isik nõuda õigustloova aktiga või selle andmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kahju põhjustati avaliku võimu kandja kohustuste olulise rikkumisega, rikutud kohustuse aluseks olev norm on otsekohaldatav ning isik kuulub õigustloova akti või selle andmata jätmise tõttu eriliselt kannatanud isikute rühma.

1. Praegusel juhul ei ole kohtu hinnangul aga määrav, kas RVastS § 14 lg-s 1 sätestatud tingimused on kaebaja puhul täidetud. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kohus on seisukohal, et praeguses haldusasjas esitatud kaebus on korduv kaebus HKMS § 121 lg 1 p 3 tähenduses. 5.
2. Kaebaja on haldusasjas nr 3-18-356 juba taotlenud Justiitsministeeriumi poolt tekitatud kahju hüvitamist seoses suitsetamiskeeluga ning justiitsministri
3. oktoobri
4. a määruse nr 21 põhiseaduspärasuse kontrollimist. Seega on kaebaja juba esitanud praeguse kaebusega samasuguse nõudega kaebuse samal alusel haldusasjas nr 3-18-
5. Viidatud haldusasjas taotles kaebaja ka Tartu Vangla direktori
6. mai
7. a käskkirja nr 1-1/49 ja
8. veebruari
9. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 2.3 tühistamist, vangla kohustamist teha suitsetamist võimaldavaid toiminguid ning vangla poolt tekitatud kahju hüvitamist. 5.
10. Tartu Halduskohus jättis kaebuse
11. märtsi
12. a otsusega haldusasjas nr 3-18-356 rahuldamata. Kaebaja on vaidlustanud otsuse apellatsioonkaebusega ja vaidlus jätkub hetkel Tartu Ringkonnakohtu menetluses. Seega on täidetud HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaldamise eeldus, et sama nõudega samal alusel kaebus oleks kohtu menetluses. 5.
13. Asjaolu, et kaebaja on
14. jaanuari
15. a hagina pealkirjastatud avalduse kahju hüvitamise nõudega esitanud personaalselt justiitsministri vastu (tl 13), ei anna kohtule alust aktsepteerida korduva samasisulise nõude esitamist samal alusel. Kuna kohus ei pea korduva samasisulise nõude esitamist lubatavaks, ei ole ka määrav, kas Justiitsministeerium on õiguspäraselt lahendanud kaebaja
16. jaanuari
17. a kahju hüvitamise taotluse. Kahju hüvitamise nõue on hetkel sisuliselt lahendamisel haldusasjas nr 3-18-
18. Kaebajal on võimalus selles menetluses enda õigusi jätkuvalt kaitsta,
19. Kohus ei nõustu ka kaebaja täiendavas
20. aprilli
21. a avalduses (tl 23, tõlge tl 26) esitatud väitega nagu peaks kahju hüvitamise nõude lahendama justiitsminister personaalselt, ning ei pea 2 põhjendatuks kaebaja taotlust sel põhjusel jätta Justiitsministeeriumi
22. jaanuari
23. a vastus nr 117/295-2 tähelepanuta. Kuna kohus on seisukohal, et kaebaja on praegusel juhul esitanud kohtule kaebuse sama nõudega ja samal alusel, nagu juba menetluses asjas nr 3-18-356, ei pea kohus kaebust lubatavaks. Seetõttu ei ole ka määrav, kas Justiitsministeerium pidas õigesti kaebaja taotlust selgitustaotluseks ja lahendas selle õiguspäraselt. Kohus ei anna neis küsimustes praegu hinnangut.
24. Eelnevat arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3alusel.
25. Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse (tl 19). Riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eelnevat arvestades peab kohus kaebaja väljavaadet käesolevas kohtumenetluses enda õigusi kaitsta väga väheseks. Seega jääb kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata sõltumata kaebaja majanduslikust võimalusest (vt konto väljavõte tl 5-5p) õigusabi eest tasuda.
26. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 38 lg 1 p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise eraelu kaitseks, ning kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Haldusasja toimikusse on võetud dokumente, mis sisaldavad andmeid kaebaja tervise kohta. Selles osas on asja kinniseks kuulutamine õigustatud kaebaja eraelu kaitseks ning praegusel juhul puudub huvi asja avaliku arutelu vastu, miss võiks välistada menetluse osalise kinniseks kuulutamise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlus käesolevas haldusasjas tuleb HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kinniseks kuulutada.
27. Kohus ei pea põhjendatuks kaebaja taotlust kohtulahendi tõlkimiseks vene keelde. Kaebaja on esitanud kohtule eestikeelse kaebuse ning kaebuse lisadest nähtuvalt eestikeelsed pöördumised justiitsministrile ja Tartu Vanglale. Järelikult on kaebajal võimalus ka mõista eestikeelset kohtulahendit või korraldada endale selle tõlkimine. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik 3