1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. september 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-7256 (16259000025) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistung

§ 197lg 1 järgi ning AS Imprest süüdistuses Kar

S §

§ 197

lg 3 järgi üldmenetluses Prokurör Sigrid Nurm Kannatanu lepinguline esindaja Irina Vassiljeva (Vesterinen Partnerid OÜ) Süüdistatav TIMO HERMLIN, isikukood 38101032749, Eesti Vabariigi kodanik, kõrgharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökohad xxxx xxxx ja xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn kokkuleppel Süüdistatav KAILI RAAGA, isikukood 47103115252, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkendit ei ole kohaldatud 2 Kaitsja Süüdistatav vandeadvokaat Arri Tooming kokkuleppel AS IMPREST, registrikood 10696238, juriidiline aadress Tartu Näituse 25, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, seaduslik esindaja juhatuse liige Timo Hermlin (isikukood 38101032749) Kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn kokkuleppel RESOLUTSIOON Õigeks mõista TIMO HERMLIN süüdistuses KarS §

§ 197lg 1 järgi. Õigeks mõista KAILI RAAGA süüdistuses Kar

S §

§ 197lg 1 järgi. Õigeks mõista AS IMPREST süüdistuses Kar

S §

§ 197lg 3 järgi. Kr

MS § 310 lg 2 alusel jätta kannatanu A G’i tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 55 604,64 eurot läbi vaatamata. KrMS § 175 lg 1 p 1, 181 lg 1 alusel välja mõista riigieelarvest AS Imprest kasuks 8222,50 (kaheksa tuhat kakssada kakskümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot Timo Hermlin’i ja AS Imprest valitud kaitsjale makstud menetluskulude hüvitamiseks. Jätta kannatanu A G’i enda kanda tema poolt lepingulisele esindajale Irina Vassiljevale Vesterinen Partnerid OÜ-st menetluskuludena tasutud 1900 eurot. Jätta menetluskuluna ekspertiisitasu summas 61 eurot KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta CD-plaat ja DVD-plaat (tl 22 ja 136) kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (seega hiljemalt

1. septembriks 2018). Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
2. septembrist 2018 (seega hiljemalt
3. oktoobriks 2018). Kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-17-7256 on vastavalt Viru Maakohtu määrusele 26.09.2018 pooltele kättesaadav
4. oktoobril 2018 ning vastavalt Viru Maakohtu määrusele 31.10.2018 pooltele kättesaadav
5. novembril
6. Süüdistused 3 Timo Hermlin on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles alates 04.03.2004 AS Imprest (rk 10696238, Näituse tn 25, Tartu) juhatuse liige, kellel lasub äriseadustiku § 187 lg 1 alusel kohustus täita juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning kes oli kohustatud järgima ettevõttes töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmist ning tagama nende järgimise kontrolli, ei kujundanud ja sisustanud xxxx AS Imprest freesimishallis töökohta nii, et seal oleks olnud võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi. Timo Hermlin jättis järkamissaele JSK-600 paigaldamata kaitseseadised, mis oleks välistanud töötaja juurdepääsu ja ohtliku kokkupuute töövahendi liikuva osaga, ei juhendanud seadmel töötavat kannatanut ning ei selgitanud välja riske, mis nimetatud töövahendiga töötamine endaga kaasa toob ning lootis kergemeelselt vältida saega juhtuvaid õnnetusi. Timo Hermlin rikkus Töötervishoiu ja tööohutuse seadust (edaspidi TTOS), seadme ohutuse seadust ja Vabariigi Valitsuse
7. jaanuari 2000.a määrust nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. TTOS: -§ 4 lg 2 alusel, tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu; -§ 5 lg 1 kohaselt töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine – sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine – ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. Seadme ohutuse seaduse: -§ 4 lg 1 alusel seadme kasutamisel ja seadmetööl tuleb tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks; -§ 6 lg 2 p 1, mille kohaselt seadme kasutamisel tuleb tagada, et seadme nõuetekohaseks kasutamiseks ja korrashoiuks on loodud vajalikud tingimused, sealhulgas on olemas asjakohane teave, mis on seadmega kokku puutuvatele isikutele teatavaks tehtud ja kättesaadav; -§ 6 lg 2 p 3, mille kohaselt seadme kasutamisel tuleb tagada, et seadme vahetu kasutaja on seadme kasutamiseks kompetentne või ta tegutseb kompetentse isiku juhendamise ja kontrolli all. Vabariigi Valitsuse
8. jaanuari 2000.a määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lõike 1 alusel tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks. Antud määruse § 4 lg 1 alusel töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks tuleb paigaldada kaitsepiire või seadis, mis takistab juurdepääsu ohualale. Suurema ohu puhul varustatakse kaitsepiire blokeeringuga, mis kaitsepiirde eemaldamisel peatab ohtliku osa liikumise enne kasutaja sattumist ohualasse. 4 T. Hermlin ei lasknud järkamissaele JSK-600 paigaldada kaitsepiirdeid, mis takistaksid töötajate kokkupuuted järkamissae liikuvate osadega. Kaitsepiirded saele paigaldati peale A. G juhtunud õnnetust. Lisaks ei korraldanud T. Hermlin ettevõttes uue töökeskkonna riskianalüüsi koostamist peale uue töövahendi kasutusele võtmist, ta jättis tähelepanuta riskianalüüsis toodud ohud ja lubas juhendamata töötajal töövahendit kasutada. AS Imprest oli
9. aastal korraldanud koostöös AS-ga xxxx töökeskkonna riskianalüüsi. Ohutegurina on riskianalüüsis välja toodud seadmetest tulenev õnnetusoht ja tingimuste kirjelduses on hinnanguna ohuolukorrale sisselõikeoht üldjuhul mitte tööolukorras, vaid erijuhtudel, seadme hooldamisel ja ohutusnõuete eiramisel. Järkamissaag JSK-600 on soetatud 2012 aastal, peale seadme soetamist riskianalüüsi ei muudetud ja konkreetsest seadmest tulenevaid ohte tööandja välja ei selgitanud. Kehtinud riskianalüüsis oli kavandatava tegevusena ette nähtud seadme ohutus- ja kasutusjuhendite nõuete täitmine ja regulaarsed täiendjuhendamised. Eelnimetatud tegevusega rikkus Timo Hermlin TTOS § 13 lg 1 p 5, mille alusel on tööandja kohustatud korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise. Tööandja on koostanud ja kinnitanud 2001.a oktoobris töökaitsejuhendi nr 1 „Töökaitsejuhend järkamissael töötajale“. Töökaitsejuhendi nr 1 peatüki „üldnõuded“ punkt 1.1 alusel tohib tööülesannet täitma asuda alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted, punkt 1.2 kohaselt mitte kasutada tööriistu ja seadmeid, mille käsitlemist ei ole õpetatud, punkt 1.7 kohaselt peab töötaja tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töösisekorraeeskirju. Sama juhendi peatüki „enne tööd“ punkt 2.5 järgselt tuleb töötajal kontrollida käivitusseadmete korrasolekut (vinnalülitid, käivitusnupud), punkt 2.6 alusel töötajal veenduda, et ei toimuks pinge iseeneslikku sisse lülitumist ja punkt 2.7 kohaselt tuleb tööpingi rikkest teatada töölõigu juhile ja tööle võib asuda alles peale rikete kõrvaldamist. Timo Hermlin jättis enne A G tööle asumist järkamissaega JSK-600 korraldamata tema juhendamise ja töövahendi kasutamise väljaõppe. Järkamissae JSK-600 käivitamisest kahe käega üheaegselt teadis A G ainult vestlusest kaastöötajatega. Ohutusjuhendi järgsest käivitusnuppude korrasoleku kontrollist enne tööle asumist ei olnud A G teadlik, kunagi ammu tutvumiseks antud eestikeelsest ohutusjuhendist ei saanud ta aru, kuna ta ei valda eesti keelt. Tema töökaitsealase- ja üldkoolituse registreerimise kaardile on viimane sissekanne tööohutusalase juhendamise kohta tehtud 11.03.
10. Tulenevalt TTOS § 13 lg 1 p 12, on tööandja kohustatud tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist. TTOS § 13 lg 1 p 13 alusel on tööandja kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse. Vabariigi Valitsuse
11. jaanuari 2000.a määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lõike 6 p 1 alusel tagab tööandja kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Ohutusalane juhendamine peab 5 hõlmama teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi. Timo Hermlin jättis juhatuse liikmena tahtlikult oma Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad kohustused täitmata ning ei korraldanud tööd ohutult ja võimaldas töötajal tööülesannete täitmise ohutusnõuetele mittevastavas ja kasutamiseks ohtlikes tingimustes, lootes kergemeelselt tööõnnetusi vältida. Nimetatud rikkumiste tagajärjel sai võimalikuks, et 14.01.2016 kella 19.10 ajal xxxx AS Imprest freesimishallis saagis tootmistööline A G järkamissaega JSK-600, millele ei olnud paigaldatud kaitsepiiret takistamaks töötaja kokkupuudet töövahendi liikuva osaga, ümarpuidust postitoorikut vastavasse mõõtu. Järkamissaag JSK-600 käivitatakse kahele käivitusnupule kahe käega üheaegsel vajutamisel, käivitusnuppude korrasoleku kontrolli kannatanu enne töö alustamist ei teinud, kuna polnud vastavalt juhendatud. Ajal, kui A G paigaldas kolm postitoorikut parempoolsele rullteele ja hakkas neid vasaku käega mõõdutähiseni tõmbama, puutus ta küljega vastu vasakpoolset käivitusnuppu ning kuna käivitusnuppudel kaitseseadised puudusid ja parempoolne käivitusnupp oli nupu ja nupukorpuse vahele sattunud puidutolmu tõttu kinni kiilunud, siis järkamissaag käivitus ja A G, kelle vasak käsi asus kaitsepiirete puudumise tõttu saeketta töötsoonis, sai raske kehavigastuse: vasaku küünarvarre amputatsioon küünar- ja randmevahelises piirkonnas. Ekspertiisiakti nr 16E-LÕI0052 kohaselt põhjustas A. G esinev vigastus püsiva töövõimetuse rohkem kui 40%. Seega Timo Hermlin, eirates töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, millega põhjustati ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustus, pani tegevusetuks jäädes toime KarS §

§ 197lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kaili Raaga on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, töötades alates 28.09.2009 AS Imprest eestöölisena jättis tahtlikult oma Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (edaspidi TTOS), seadme ohutuse seadusest ja töölepingust tulenevad kohustused täitmata ning ei korraldanud tööd ohutult, võimaldades töötajal tööülesannete täitmise ohutusnõuetele mittevastavas ja kasutamiseks ohtlikes tingimustes, lootes kergemeelselt tööõnnetusi vältida. Kaili Raaga tööülesanneteks oli vastavalt enda töölepingule nr 207: - punktile 2.2 vahetuse tööliste töökäskude järgne tööle rakendamine, tööriistade ja töökoha korrashoid, ohutustehnika töötervishoiu ja töösisekorra reeglite järgimine ja nende järgimise kontroll ja tagamine. Kaili Raaga oli vastavalt enda töölepingule nr 207: - punktile 2.3 (a) kohustatud täitma oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega; - punktile 2.3 (g) kohustatud teatama tööandjale viivitamatult töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral erikorralduseta kõrvaldama takistuse või selle tekkimise ohu; - punktile 2.3

§ 197lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

AS Imprest (rk 10696238, Näituse tn 25, Tartu) on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ettevõte, kellel oli läbi juhatuse liikme Timo Hermlini ja vastutava eestöölise Kaili Raaga kohustus järgida töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmist ning luua nende nõuete järgimise kontroll ja tagamine, ei kujundanud ja sisustanud xxxx AS Imprest freesimishallis töökohta nii, et seal oleks olnud võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi, sest järkamissael JSK-600 puudusid kaitseseadised, mis oleks välistanud töötaja juurdepääsu ja ohtliku kokkupuute töövahendi liikuva osaga. 8 AS Imprest läbi Timo Hermlini ja Kaili Raaga tegevusetuse rikkus Töötervishoiu ja tööohutuse seadust (edaspidi TTOS), seadme ohutuse seadust ja Vabariigi Valitsuse

1. jaanuari 2000.a määrust nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. TTOS: -§ 4 lg 2 alusel, tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu; -§ 5 lg 1 kohaselt töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine – sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine – ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. Seadme ohutuse seaduse: -§ 4 lg 1 alusel seadme kasutamisel ja seadmetööl tuleb tagada inimese elu ja tervise, asja ning keskkonna ohutus. Ohutuse tagamiseks tuleb rakendada vajalikke abinõusid ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja kõrvaldamiseks ning õnnetusjuhtumi korral negatiivsete tagajärgede vähendamiseks; -§ 6 lg 2 p 1, mille kohaselt seadme kasutamisel tuleb tagada, et seadme nõuetekohaseks kasutamiseks ja korrashoiuks on loodud vajalikud tingimused, sealhulgas on olemas asjakohane teave, mis on seadmega kokku puutuvatele isikutele teatavaks tehtud ja kättesaadav; -§ 6 lg 2 p 3, mille kohaselt seadme kasutamisel tuleb tagada, et seadme vahetu kasutaja on seadme kasutamiseks kompetentne või ta tegutseb kompetentse isiku juhendamise ja kontrolli all. Vabariigi Valitsuse
2. jaanuari 2000.a määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lõike 1 alusel tööandja tagab, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesande täitmiseks ning et seda hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks. Antud määruse § 4 lg 1 alusel töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks tuleb paigaldada kaitsepiire või seadis, mis takistab juurdepääsu ohualale. Suurema ohu puhul varustatakse kaitsepiire blokeeringuga, mis kaitsepiirde eemaldamisel peatab ohtliku osa liikumise enne kasutaja sattumist ohualasse. T. Hermlin ja Kaili Raaga ei lasknud järkamissaele JSK-600 paigaldada kaitsepiirdeid, mis takistaksid töötajate kokkupuuted järkamissae liikuvate osadega. Kaitsepiirded saele paigaldati peale A. G juhtunud õnnetust. Lisaks ei korraldanud AS Imprest läbi juhatuse liikme ettevõttes uue töökeskkonna riskianalüüsi koostamist peale uue töövahendi kasutusele võtmist, jättis tähelepanuta riskianalüüsis toodud ohud ja lubas juhendamata töötajal töövahendit kasutada. AS Imprest oli
3. aastal korraldanud koostöös AS-ga xxxx töökeskkonna riskianalüüsi. Ohutegurina on riskianalüüsis välja toodud seadmetest tulenev õnnetusoht ja tingimuste kirjelduses on hinnanguna ohuolukorrale sisselõikeoht üldjuhul mitte tööolukorras, vaid erijuhtudel, seadme hooldamisel ja ohutusnõuete eiramisel. Järkamissaag JSK-600 on soetatud 2012 aastal, peale seadme soetamist riskianalüüsi ei muudetud ja konkreetsest seadmest tulenevaid ohte tööandja välja ei selgitanud. Kehtinud riskianalüüsis oli kavandatava 9 tegevusena ette nähtud seadme ohutus- ja kasutusjuhendite nõuete täitmine ja regulaarsed täiendjuhendamised. Eelnimetatud tegevusega rikkus AS Imprest TTOS § 13 lg 1 p 5, mille alusel on tööandja kohustatud korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise. Tööandja on koostanud ja kinnitanud 2001.a oktoobris töökaitsejuhendi nr 1 „Töökaitsejuhend järkamissael töötajale“. Töökaitsejuhendi nr 1 peatüki „üldnõuded“ punkt 1.1 alusel tohib tööülesannet täitma asuda alles siis, kui selleks on teada ohutud töövõtted, punkt 1.2 kohaselt mitte kasutada tööriistu ja seadmeid, mille käsitlemist ei ole õpetatud, punkt 1.7 kohaselt peab töötaja tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töösisekorraeeskirju. Sama juhendi peatüki „enne tööd“ punkt 2.5 järgselt tuleb töötajal kontrollida käivitusseadmete korrasolekut (vinnalülitid, käivitusnupud), punkt 2.6 alusel töötajal veenduda, et ei toimuks pinge iseeneslikku sisse lülitumist ja punkt 2.7 kohaselt tuleb tööpingi rikkest teatada töölõigu juhile ja tööle võib asuda alles peale rikete kõrvaldamist. Timo Hermlin AS Imprest juhatuse liikmena ja K. Raaga eestöölisena jätsid enne A G tööle asumist järkamissaega JSK-600 korraldamata tema juhendamise ja töövahendi kasutamise väljaõppe. Järkamissae JSK-600 käivitamisest kahe käega üheaegselt teadis A G ainult vestlusest kaastöötajatega. Ohutusjuhendi järgsest käivitusnuppude korrasoleku kontrollist enne tööle asumist ei olnud A G teadlik, kunagi ammu tutvumiseks antud eestikeelsest ohutusjuhendist ei saanud ta aru, kuna ta ei valda eesti keelt. Tema töökaitsealase- ja üldkoolituse registreerimise kaardile on viimane sissekanne tööohutusalase juhendamise kohta tehtud 11.03.
4. Tulenevalt TTOS § 13 lg 1 p 12, on tööandja kohustatud tutvustama töötajale töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning kontrollima nende täitmist. TTOS § 13 lg 1 p 13 alusel on tööandja kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse. Vabariigi Valitsuse
5. jaanuari 2000.a määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lõike 6 p 1 alusel tagab tööandja kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi. AS Imprest läbi oma juhatuse liikme ja juhtivtöötaja jättis tahtlikult oma Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad kohustused täitmata ning ei korraldanud tööd ohutult ja võimaldas töötajal tööülesannete täitmise ohutusnõuetele mittevastavas ja kasutamiseks ohtlikes tingimustes, lootes kergemeelselt tööõnnetusi vältida. Nimetatud rikkumiste tagajärjel sai võimalikuks, et 14.01.2016 kella 19.10 ajal xxxx AS Imprest freesimishallis saagis tootmistööline A G järkamissaega JSK-600, millele ei olnud paigaldatud kaitsepiiret takistamaks töötaja kokkupuudet töövahendi liikuva osaga, ümarpuidust postitoorikut vastavasse mõõtu. Järkamissaag JSK-600 käivitatakse kahele käivitusnupule kahe käega üheaegsel vajutamisel, käivitusnuppude korrasoleku kontrolli 10 kannatanu enne töö alustamist ei teinud, kuna polnud vastavalt juhendatud. Ajal, kui A G paigaldas kolm postitoorikut parempoolsele rullteele ja hakkas neid vasaku käega mõõdutähiseni tõmbama, puutus ta küljega vastu vasakpoolset käivitusnuppu ning kuna käivitusnuppudel kaitseseadised puudusid ja parempoolne käivitusnupp oli nupu ja nupukorpuse vahele sattunud puidutolmu tõttu kinni kiilunud, siis järkamissaag käivitus ja A G, kelle vasak käsi asus kaitsepiirete puudumise tõttu saeketta töötsoonis, sai raske kehavigastuse: vasaku küünarvarre amputatsioon küünar- ja randmevahelises piirkonnas. Ekspertiisiakti nr 16E-LÕI0052 kohaselt põhjustas A. G esinev vigastus püsiva töövõimetuse rohkem kui 40%. Seega AS Imprest, eirates töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, millega põhjustati ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustus, pani tegevusetuks jäädes toime KarS §

§ 197lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendid Süüdistatavad Timo Hermlin, Kaili Raaga ja AS Imprest neile esitatud süüdistuses ennast süüdi ei tunnistanud ning keeldusid kohtuistungil ütluste andmisest. Kannatanu A G kinnitas kohtuistungil, et 2016.a töötas ta AS-s Imprest lihttöölisena, olles seal töötanud peaaegu 14 aastat. Tööülesanded olid selle aja jooksul erinevad, kuid enamjaolt seotud puidu järkamisega. Tööl käis ta vahetustega, hommikune vahetus algas kell 6 ja õhtune vahetus algas kell 14.

1. Tööl oli ta ühe nädala hommikuses vahetuses, teise nädala õhtuses vahetuses. Kui ta tööle tuli, siis ta vaatas töö käigus, kuidas saagi sisse ja välja lülitada. Konkreetset juhendamist ei toimunud. Juhendid olid kõik eesti keeles. Ta on ühe eesti keelse juhendiga tutvumise kohta allkirja andnud. Ta vaatas talle tutvumiseks antud ühte juhendit ja kirjutas alla. See oli
2. aastal. Eesti keelest kirjakeelena ta aru ei saa, suulisest kõnest saab natukene aru. Allkirja andmist põhjendas kannatanu sellega, et kui tahad tööd teha, siis kirjutad alla. Juhendi tutvustamine toimus siis, kui ta tuli tööle, ühel korral. Kui neil tekkis mingeid küsimusi seadmega töötamisel, siis nad pidid meistri või mehaaniku poole pöörduma. Meister käis nende tööd vahetuse jooksul kogu aeg kontrollimas, olles peaaegu kogu aeg samas ruumis. Neil oli 27 inimest vahetuses, meistril oli vaja kõigile tööülesanded jagada ja jälgida nende tööd. Meister kontrollis töölistel ka isikukaitsevahendite olemasolu. Kuna ta oli nii kaua juba töötanud, siis ta teadis, kuidas järkamissaagi sisse ja välja lülitada. Kui uued inimesed tulid, siis neile näidati. Kas näitas tema või keegi teine. Neil ei olnud konkreetset inimest, kes oleks õpetanud. Eestööline tegeles ka uute töötajate juhendamisega. Uus töötaja pidi lugema läbi reeglid, need tööohutusnõuded ja siis lubatigi ta tööle, 1-2 päeva pärast. Viimase poole aasta jooksul järkas ta kogu aeg ühe ja sama järkamissaega, mis tähendas seda, et talle toodi ümarpuitmaterjal, mis oli erinevas mõõdus, meister andis talle kindlad mõõdud ja ta pidi järkama mõõtu. Õuest toodi puitmaterjal, mis pandi temast paremale. Ta pani selle liinile ja pidi selle järkama mõõtu, mis oli vaja. Kõigepealt peab keerama avariistoppkraani, siis on mõlemal pool nupud, millele tuleb korraga peale vajutada, misjärel saag laskub alla ja hakkab tööle. Kui saag on töökorras, siis ühele nupule vajutades ei ole võimalik saagi tööle panna. Tema ülesandeks enne tööle hakkamist ei olnud seadme korrasolekut kontrollida. Tal ei olnud kohustust kontrollida sae nuppude korrasolekut. Kui saag paigaldati, siis öeldi, et proovi, et kui sa vajutad ühte nuppu, siis saag allapoole ei lasku, see on garanteeritud. Aga igapäevaselt enne tööle asumist ta seda ei proovinud. Kohe kui saag paigaldati sai talle teatavaks, et järkamissae töölepanekuks või käivitamiseks tuli 2 nuppu korraga vajutada. Õnnetus käega juhtus 14.01.
3. Ta oli õhtuses vahetuses. Enne, kui õnnetus juhtus, oli ta 11 saega töötanud lõunani, s.o kella 18.30-ni. Kell 19.00 lõppes neil lõuna. Peale lõunat jõudis ta töötada 5-10 minutit, kui õnnetus juhtus. Enne lõunat ei saanud ta aru, et sael midagi viga on. Ta tuli lõunalt ja lülitas sae sisse. Enne lõunat olid pikad jalgades, mis segasid tal käia. Ta mõtles, et tuleb lõunalt, võtab vasara ja lööb need kaugemale, et need ei segaks teda. Need, mis seisid liinil, nendeni ta ei ulatunud seistes ja ta mõtles, et aitab nii-öelda. Kui ta seisis masina ees, on seatera keskel. Ta vajus nupu peale ja vaatas, et saetera langeski alla, mõtles veel, et ometi käest ilma ei jääks. Ta vaatas, et käsi on juba seal ja üritas saetera seisma panna, aga see kohe seisma ei jäänud. Varasemalt selle saega töötades ei ole ta oma kätt sae töötsooni asetanud. Ta kõigil keelas seda teha. Ta ei tea, kuidas see juhtus, et see niimoodi tööle hakkas. Kannatanu tunnistas, et ainuke asi, mis ta valesti tegi, et ta neid materjale tõmbas, et ta oleks pidanud sae seisma panema ja viima need välja õue. Ta ei ole varem kätt materjali lähemale tõmbamiseks sae töötsooni asetanud. Tal olid pikad palgid, mis segasid teda. Need olid peenikesed, ta mõtles, et ta saab hakkama, et lööb need vasaraga eemale, et ulatub tõmbama neid üle ja pärast viib need ära. Ta teadis, et kätt ei tohi asetada sae töötsooni, kuid ta ei teadnud, et nupud ei tööta ja et nii võib juhtuda. Mingisuguseid piirdeid või takistusi, mis oleks takistanud tal kätt sinna töötsooni panemast, sellel sael ei olnud. Selle 6 kuu jooksul, kui ta selle saega on töötanud, kutsusid nad 1-2 korda elektriku ja mehaaniku, sest nupuga olid probleemid ja nupud vahetati välja. Kui nad nägid, et nupud korraga vajutades ei tööta, siis nad andsid sellest teada. Peale käe operatsiooni olid valud, mis on praegugi. Näpud natuke liiguvad. Tulemas on veel operatsioon. Talle pakuti pärast õnnetust tööd turvatöötajana väravas. Ta isegi ei tundnud huvi, kuna tema tervis ei lubanud olla valves 12 või 24 tundi. Kannatanu täpsustas oma varem antud ütlusi, et kui ta 2001.a esimest korda tööle läks, siis ta kõigepealt õppis 2 päeva ja talle näidati, kuidas valtsida ja kasutada püstolit ning siis ta läks tegema ruloosid, mida tegi pool aastat. Kui tema juhendamine lõppes, siis temalt selle kohta allkirja ei võetud. Inimene juhendas, kes oli samamoodi nagu tema sinna tööle tulnud. Juhendamise registreerimise kaardi kohta, kus on 5 erinevat sissekannet erinevatel kuupäevadel ja tema allkirjad, märkis kannatanu, et kuna ta oli vana töötaja, siis pärast lihtsalt toodi dokumendid, et kirjutage alla, et te olete selle läbinud ja nad kirjutasid. Nende dokumentidega ta ei tutvunud. Kust ta võis teada, et selline asi võib juhtuda. Ta ei teadnud, mille kohta ta allkirja andis, kuna ei oska eesti keelt. Kui uus töötaja tuleb, siis ta näitas, et siit lülitad järkamissae sisse, siit vajutad nuppu, sae töötsooni kätt panna ei tohi. Ta rääkis seda, mida teadis. Kui masin on töökorras, siis masin hakkab tööle kahe nupuga korraga, ühega ei hakka. Evelin Martin on käinud Imprestis koosolekutel rääkimas. Seal räägiti eesti keeles. Kui teda mingi moment huvitas, siis E M rääkis talle. Sööklasse pannakse teade, et homme on näiteks koosolek. Ta on ise käinud ja lugenud sealt ning saanud aru, et tuleb koosolek. Kõik kirjad, mis ettevõttesse üles pandi, olid eesti keelsed. Ta on mõnikord küsinud ka, kui oli mingisugune teade, millest ta päris täpselt aru ei saanud. Kaili Raaga asus Impresti tööle pärast teda ning on töötanud sae peal, mis töötab käega. Kaili Raagaga suhtlesid nad omavahel vene keeles. Kui ta Kaili Raagalt midagi küsis, mis koosolekutel räägiti või kuidas on vaja midagi teha, siis viimane rääkis talle vene keeles. Tunnistaja K K kinnitas kohtuistungil, et töötab Imprestis pakkijana, kuid ta on töötanud ka järkamissaega, millega järkas ümarpuitu. Ta töötas vahetuses, mille meister oli M L. Teise vahetuse meister oli Kaili Raaga. Enne seda õnnetust oli ta järkamissaega töötanud ainult paar-kolm päeva ning Imprestis töötanud 3 kuud. Seda, kuidas saag tööle panna, näitas kõigepealt meister ja töövõtteid õpetas inimene, kes selle sae peal enne oli töötanud. Enne näidati ette ja seletati, mis asi ja kuidas olema peab. Peale ettenäitamist hakkas ta üksi selle saega tööle, kuid inimene, kes talle töövõtteid õpetas, oli paar tundi veel kõrval ka. Tööle asudes luges ta kindlasti läbi kõik ohutusjuhendid, sealhulgas ka järkamissae kohta. Ta ei mäletanud, et enne saega tööle hakkamist oleks talle konkreetselt selle sae kohta antud midagi 12 lugeda. See järkamissaag on väga lihtne saag ja selle sisselülitamine käib nuppudest. Et saag tööle hakkaks, lülitad sae sisse lülitist, vajutad käega üheaegselt kahele nupule korraga. Materjal, mida ta võtab, asub paremal. Materjali tõstab ta rullikute peale, mis liigub paremalt vasakule, vasakul on mõõdud ning saag lõikab materjali läbi. Temale öeldi, et vahetuse vanemaga tuleb ühendust võtta ainult siis, kui masin ei hakka tööle. Seda, et masin hakkas tööle ühe nupuga, ei osanud ta rikkeks pidada, sest töötamise protsessi see kiirendas. Ta ei arvanud, et sellest tuleks kedagi teavitada. Selle, et masinat saab ühest nupust tööle panna, avastas ta enne õnnetust. Sae nupud, mis sae tööle panevad, on ise väga väikesed ja kuna nad töö ajal peavad kandma kindaid, siis on neid nuppe leida sealt väga keeruline. Selle jaoks olid pandud nendele nuppudele peale sellised suuremad nupud, millele saab palju kergemini pihta. Üks suurem nupp kippus kogu aeg maha kukkuma ja ära kaduma, sest ta oli suur ja tal oli hea haarduda kasvõi riiete külge. Meistrile sai kindlasti öeldud, et nende nuppudega on probleeme. Kui seda suuremat nuppu üles ei leitud, siis kasutasid nad seda väiksemat nuppu. Lukksepp ise vahetuse jooksul järkamissaagi vaatamas ei käi, vaid kui avastad rikke, siis lähed ja teatad nendele ning ka vahetuse vanemale. Pärast A G toimunud õnnetust ütles vahetuse meister talle, et see on rike, kui saag ühe nupuga käivitub. Tema sai aru, et peab meistrit teavitama ainult sellest, kui saag ei hakka üldse tööle, kui vajutad pressi alla, kui tera ei tõuse üles, kui on sisse lülitatud. Saagimiseks pidi ta ainult nuppudele vajutama ja neid hoidma senikaua, kuni saag ära lõikab. Töö juures oli koosolekuid, kus räägiti ka ohutustehnikast, on olemas infotahvel, kus on ka ohutustehnikaalast infot. Seal on kirjas olnud, et katkise masinaga ei tohi töötada, et sellest peab kohe teada andma. Tunnistajale näidati 08.09.2015 koosolekul tutvustatud infot – Infoks kõikidele seadmetega töötajatele (tl 106), mille kohta tunnistaja kinnitas, et jah selline info oligi seina peal ja ta on selle läbi lugenud. Ta sai sellest lehest aru nii, et ta peab teatama, kui masin on rikkis. Talle ei ole keegi öelnud, kuidas ta peab kontrollima turvalülitite avariinuppude töökorras olekut. Sellest, et üks nupp on kogu aeg aktiivne, sai ta aru, kui ta ilmselt puutus nupu vastu ja saag hakkas tööle. Ta ei osanud sellele tähelepanu pöörata, sest ta ei pidanud seda rikkeks. Ta ei saanud aru, et see ei ole tavapärane. KrMS § 289 lg 1,2 alusel määras kohus süüdistatava Timo Hermlini ja AS Imprest kaitsja taotlusel tunnistaja K K kohtueelses menetluses 24.01.2017 tunnistajana antud ütluste avaldamise. K K on kohtueelses menetluses öelnud, et „Ma siis ütlesin, et see peaks harjumuspäraselt töötama kahe nupuga, kuid töötas ühe nupuga.“ Tunnistaja võttis omaks, et see on tema poolt öeldud lause, kuid jäi kohtuistungil selle juurde, et enne seda õnnetust ta ei saanud aru, et sellel sael oli midagi teistmoodi kui tavaliselt, vaid alles pärast sai aru. Pärast sai ta aru, et jah, ta on oma töökohustusi rikkunud. K K väitel ei pidanud ka A G, kes töötas sae peal enne teda, seda rikkeks, et masin töötas ühe nupuga. Seda ühte nuppu pidi ta all hoidma seni, kuni kestis järkamine. Kui ta oleks kohe nupu lahti lasknud, siis oleks tera alla vajunud ja press üles tõusnud ning saagimise protsess oleks jäänud pooleli. Kindlasti ütles vahetuse meister talle seda, et kätt ei tohi sae töötamise piirkonda panna. Kui ta liigutas materjali ühtedelt rullikutelt teistele, siis sae tööpiirkonna ees ei olnud enne õnnetust mingeid takistusi. Materjal, mida nad järkavad, on erineva pikkusega. Materjali lükkas ta käsitsi. Rullikute pealt paremalt poolt lükkab ta käega materjali, kuni see liigub teisele poole sinnamaani, kus vaja. Rullikud soodustavad seda liigutamist. Rullikute abil ta lükkas materjali, kätt sae töötsooni ei pannud. Selleks ei olnud vajadust. Tunnistaja V B kinnitas kohtuistungil, et ta töötas AS-s Imprest aastatel 2008-2016 tehnikaspetsialistina ning tema tööülesanneteks olid seadmete hooldus ja remont. Sel ajal olid ka lukksepad, keda oli 4 ja kes töötasid kahes vahetuses. Ta pidi ka lukkseppade tööd tegema, olles nende ülemus. Pausi ajal ja lõuna ajal käisid lukksepad igapäevaselt ja vaatasid seadmed üle. Nad teostasid ka järkamissaagide ülevaatust, mille kohta oli kohustus koostada akt 2 korda aastas. Tema isiklikult kontrollis käivitusnuppude korrasolekut, et neid on vaja 13 üheaegselt vajutada, siis saag toimib, kuid kui vajutasid ühte või teist, ei toiminud. Kui A G tööõnnetus juhtus, siis oli ta xxxx kliinikumis ning tuli tööle tagasi kusagil märtsis. Viimati oli ta enne seda tööl
4. jaanuaril. Ta teab, millise järkamissaega see õnnetus juhtus. Sellel järkamissael töötaja lükkab paremalt poolt materjali sisse, fikseerib pikkuse ära ja kahe käega kahest nupust vajutab, siis masin fikseerib automaatselt selle materjali kinni ja saag tuleb alt välja, saeb läbi ja siis kui lasta nuppudest lahti, siis saag vajub alla ja press tõuseb üles. Selle järkamissae kohta koostati ülevaatuse akt sügisel, kuid rutiinset kontrolli tehti viimati nädal aega enne seda, kui tema veel tööl oli ning siis saag töötas, kuid mitte ühe nupu vajutusega. Tavaliselt, kui kord nädalas lukksepad vahetasid saeketast, siis kontrolliti käivitusnupud ka üle. Rutiinseid kontrolle nad ei fikseerinud. Nupu korpuste lahtivõtmine oli elektrikute pädevuses. Järkamissaag, mis tuli tehasest, oli töötajale ohutu, sest materjal pannakse paika ja kahe käega üheaegselt vajutatakse nuppu, käsi sinna ei panda. Vajutad nupule, kuskil sekundiga umbes ta fikseerib ära ja saag tõuseb võib-olla 2-3 sekundiga. Tunnistaja J F kinnitas kohtuistungil, et töötab OÜ-s xxxx. AS-ga Imprest on neil hooldusremondileping juba üle 10 aasta. Nad teevad hooldust ja remonti, kui neid meister või juhataja kohale kutsub. Kui midagi katki läheb, siis vahetuse meister kohe helistab neile või kui lukksepad ei saa ise hakkama. Neil on lepingus nii, et tunni aja jooksul nad peavad tulema kohale. Kui tööõnnetus AS-s Imprest toimus, siis kutsuti teda välja, sest millegipärast see saag töötas ühe nupuga. Sael on 2 nuppu ja kui mõlemat vajutad, siis läheb käima, aga läks käima ühe nupuga. Ta on ka varem seda parandanud, sest sama käivitusnupp oli katki ja ta vahetas selle ära. Kui ta tööõnnetuse järgselt kohale läks, siis nuppudele peale vaadates ei olnud võimalik tuvastada mingit viga. Parempoolne nupp oli nagu kinni, see küll liikus, aga ei läinud lõpuni ja vasaku nupuga läks saag käima. Ta vahetas selle nupu välja. Ta mõtles mingid katted peale panna, aga lukksepad tegid ise torust mingid katted peale. Elektrilisi seadmeid käisid nad AS-s Imprest üle vaatamas 2 korda aastas. Algasend on sael selline, et press on üleval ja saag all. Kui nuppudele vajutada, siis läheb press alla, aga saag tõuseb alt üles. Operaatori nina ees on avariistoppnupp ja kui vajutada sellele, siis kõik jääb kohe seisma, saag kukub alla. Tunnistaja E T kinnitas kohtuistungil, et töötab AS-s Imprest tootmisjuhina, eelnevalt on töötanud tootmismeistrina ja olnud ettevõtte poolt määratud töökeskkonnaspetsialist kuni septembrini
5. Ta oli töökeskkonnaspetsialist ka sellel ajal, kui A G jaanuaris 2016 tööõnnetus juhtus. E M oli xxxx töökeskkonnaspetsialist. A G töötas ettevõttes oluliselt varem, kui tema sinna tööle asus. Tema pidi tagama, et seadmed on töökorras ja töökeskkond vastab seadustest tulenevatele nõuetele. Ta on läbinud ainult töökeskkonnaspetsialisti algkoolituse. AS-s Imprest on olemas juhendite kaust, kus on erinevate seadmete juhendid. Uus töötaja saab selle kausta kätte. Selles on ära märgitud need juhendid, mida konkreetne inimene peab lugema. Kui ta on need läbi lugenud, siis esitatakse mõned küsimused nende juhendite sisu kohta, toimub allkirjastamine, et ta on nende juhenditega tutvunud. Seejärel viiakse uus töötaja tööpostile, määratakse talle juhendaja, kes on tavaliselt mingi vanem töötaja, kes konkreetse seadme peal töötab või oskab töötada, talle näidatakse ära selle seadme ohutud töövõtted ja selle juhendaja käe all ta asub siis oma ülesandeid täitma. Juhendite arv sõltub ametikohast. Tänasel päeval juhendab uusi töötajaid valdavalt meister. Aastal 2016 määras selle tema, mis juhendit uus töötaja lugema peab. Tänasel päeval on juhendid AS-s Imprest kakskeelsed. Sellele järkamissaele, millega tööõnnetus juhtus, on eraldi kasutusjuhend välja töötatud. See on iga järkamissaega, see ei ole ainult konkreetse masina puhul, et töötsooni käsi ei panda. See on igas sae juhendis sees. Konkreetne saag oli ka niiviisi välja töötatud, et on tagatud, et käsi sinna panna ei saa, kuna käivitamine toimub kahe nupuga. Kui käed on nupu küljes kinni, siis töötsooni neid asetada ei saa. Seadme 14 käivitamine, töötsükli käivitamine toimus kahe startnupuga, st käed on mõlemad kinni, sae töötsoonist väljapool. See võimalus, et töötajal tööprotsessi ajal või mingil muul hetkel võisid sattuda käed sae töötsooni, ilma et need oleksid nuppude peal, on alati olemas, kui töötaja tahtlikult seda teha tahab ja see on töötajapoolne rikkumine. Konkreetsel järkamissael tehase poolt mingeid piirdeid, mis oleks takistanud lõiketsooni oma kätt asetada, küljes ei olnud. Hiljem on selle tööõnnetuse tõttu need kaitsepiirded sinna paigaldatud, mis tagab selle, et kui teadlikult panna käsi töötsooni ja üks startnupp nii-öelda ära lollitada kuidagimoodi, siis teine käsi teise startnupuni ei ulatu. Tema tööülesannete hulka tööohutuse valdkonnas enne seda õnnetust kuulus ka seadmete ülevaatamine ja tuvastamine, et need vastaksid nõuetele. Seda nad tegid regulaarsusega vähemalt 2 korda aastas nagu ette nähtud, mille kohta said koostatud ka aktid. Nad käisid kahe-kolmekesi kõiki seadmeid üle vaatamas. Tehnikaspetsialist V B käis neid seadmeid regulaarsusega nädalas korra kõiki üle vaatamas. Konkreetse seadme puhul kontrollib ta ka praegu, et seade ei käivituks ühe startnupuga. Selline nõue on esitatud kõikidele seadmetega töötajatele. Selle kohta on vastav info stendi peal, mis on kakskeelne, samuti on üldkoosolekul sellest räägitud mitmel korral. Üldkoosolekud toimusid eesti keeles, kuid alati on inimene, kes oskab vastata ka vene keeles, kui tekivad küsimused ja eesti keelest aru ei saa. Tema on A G kohtunud. Tema on vene keelt kõnelevate inimestega valdavalt vene keeles rääkinud. Kindlasti ta rääkis A G mingil ajal ka eesti keeles ja aru sai ta eesti keelest kindlasti, kuigipalju ka rääkis eesti keelt. Seda probleemi temaga küll ei olnud, et neil keelebarjäär oleks olnud. Tööõnnetusest A G teatas talle meister telefoni teel. Ta käis samal päeval kohapeal ja vaatas ka seda seadet, millega tööõnnetus juhtus. Ta piiritles selle seadme ohulindiga, et sinna ligi ei mindaks ja jättis selle sellisena, nagu see oli tol hetkel. Veendus vaid, et see on väljalülitatud olekus. Ülevaatus toimus tema arust järgmisel päeval. Vaatluse käigus nad tuvastasid, et üks käivituslüliti oli fikseeritud asendis, kinni kiilunud. Masina tööprotsessis tähendas see kinni kiilunud lüliti seda, et saagi oli võimalik käivitada ühe lülitiga. Töötajal oli võimalik see rike avastada ja töötaja oleks pidanud selle rikke avastama. Enne tööle asumist oleks töötaja pidanud kontrollima, et kõik käivitusnupud on töökorras, sest saag ei tohi käivituda ühe nupuga. Ta eeldas, et seda on töötajale kindlasti räägitud, kui ta pandi esimest korda tööle selle peale, või ta sai selle inimese käest teada, kes temaga koos seal töötas sel hetkel, kui ta esimest korda hakkas tööle. See on kõigis sarnaste seadmete ohutusjuhendites, kasutusjuhendites kirjas. Töötaja peaks enda huvidest lähtuvalt juba kontrollima, et seade on temale ohutu. Ülevaatuse käigus sai nupp lahti võtta, elektrik tegi mõõtmisi ja tuli välja, et see oli fikseerunud. Saepuru seal sees ei olnud kindlasti, aga mingi tolm seal pidi olema, sest muidu see ei oleks fikseerunud. Enne
6. aastat oli puidutolmu mõõtmise osas tehtud riskianalüüs, mille käigus olid mõõtmised teostatud. 2016 oli uue riskianalüüsi koostamine ja mõõtmised toimusid maikuus. Viimane Tööinspektsiooni kontrollkäik AS-i Imprest oli 2016 jaanuari algul. Üks ettekirjutus, mis tehti, oli seotud puuduva tolmusisalduse mõõteprotokolliga. Peale viimast riskianalüüsi koostamist oli neil seadmete paigutust muudetud, mis tähendas, et neil oli vaja koostada uus riskianalüüs. Peale tööõnnetust pandi seadmele kaitsed ette ja käivituslülititele pandi samuti katted peale vältimaks sellist olukorda, mis siis juhtus, et juhusliku vastuminekuga on ka ühe nupuga võimalik seadet käivitada. See seade vastas täiesti Euroopa Liidus kehtivatele normidele. Tal olid selle kohta sertifikaadid ja dokumentatsioon kõik olemas. Ei oleks vaja olnud sinna tegelikult seadusest tulenevalt ühtegi lisaasja panna. Kui seadmega tööprotsessis midagi juhtub, peab töötaja sellest teatama otsesele juhile. Konkreetse sae puhul on juhtnupud elektrilised ja neid vahetab elektrik. Talle ei meenunud, et A G oleks tööohutusega kunagi varem probleeme olnud, viimane oskas seda, mida ta tegema pidi. Täiendjuhendamine toimub ettevõttes siis, kui on kellegagi juhtunud õnnetus või on uus seade tulnud. Juhendatakse neid töötajaid, kes selle peal tööle asuvad. Tänasel päeval viib juhendamise läbi meister, kuid 2016.a alguses tegeles tema sellega. See järkamissaag oli tellimuse peale tehtud ja see oli 15 temapoolne nõue tootjale, et seade käivituks kahe käivitusnupuga. Seal ei saanud kahte nuppu korraga küll kuidagi olla. Need nupud, mis on sinna paigaldatud, need on seal küljes kinni ja kui nupp ära kukub, siis ei ole enam võimalik seadet kasutada. Neil oli töökeskkonnanõukogu, ka xxxx töökeskkonnaspetsialist käis regulaarsusega üldkoosolekutel, kus räägiti kindlasti muude teemade hulgas ka ohutustehnikast. Kindlasti oli see 2015 septembris, kui oli E M ettekanne selle kohta, mida peab iga seadmega töötaja tegema enne tööle asumist. Selle järgselt pandi stendile ülesse need kirjad, mida iga seadmega töötaja peab enne tööle asumist tegema ja milles veenduma. Kes ei saanud eesti keelest aru, sel oli alati võimalik küsida. Tunnistaja E M kinnitas kohtuistungil, et ta oli xxxx töökeskkonnaspetsialist ja Imprest on xxxx üks ettevõtetest. Ta asus tööle 27.06.2012 ja tema töösuhe kestis 31.08.
7. Praegu töötab ta samal alal FIE-na. Tema põhiülesanded olid koordineerida, jälgida, ühtlustada ja anda nõu ning toetada kõikide grupi ettevõtete töötervishoiu ja tööohutusealast korraldust. Tööohutusealane korraldus sisaldas tootmisettevõtetes sisekontrolli teostamist, tööõnnetuste uurimise abistamist, raskemate tööõnnetuste uurimisel eestvedamist, suhtlemist Tööinspektsiooniga, kutsehaigestumisjuhtumite uurimise eestvedamist ja juhtimist, isikukaitsevahendite väljastamise ning olemasolu korraldamist ja haldamist. Tööplaan nägi ette, et ta käis vähemalt 2 korda aastas, kevadel ja sügisel, igas tootmisettevõttes sisekontrolli teostamas ja see hõlmas nii dokumentatsiooni kontrolli kui siis ettevõtte ülevaatuskontrolli. Sai alati ettevõtetele teha ring peale, kõik kohad üle vaadata, töökohad ja töötajate ohutusalane käitumine ja siis ka vestelda töötajatega. Ta vaatas AS-s Imprest dokumentatsiooni, kas tervisekontrollid on töötajatele korraldatud, kas töötajad kasutavad isikukaitsevahendeid, kas nad käituvad vastavalt ohutusnõuetele. Kui võtta üldse tootmisettevõtteid, siis tuli üksikuid juhtumeid ka selliseid, kus töötajad rikkusid ohutusnõudeid, et siis sai kohe vahetult suhelda töötajaga ja sellele tähelepanu pöörata. Nad tegid menetlusgrupi siseselt sihtkontrolle, selliseid seadmete auditeid. Üks sihtkontroll näiteks oli selline, kui nad käisid Impresti tootmisjuhi E T ja tolleaegse tehnikajuhi V B kolmekesi läbi kõik seadmed ja proovisid ära, kas seadmel töötab käivitusnupp, kas töötab stoppnupp, kas kaitsekatted on olemas. Iga kord, kui ta AS-s Imprest käis, siis suhtles ta ohutustehnika teemal ka AS Imprest töötajatega. Ta küsis ringkäigu ajal töötajate käest, kas neil on isikukaitsevahendid olemas, kas neid on piisavalt ja kas need ei tekita vaevusi. Vähemalt korra aastas käis ta kuukoosolekul kõikidele töötajatele rääkimas xxxx toimunud tööõnnetustest ja et mis neist on õppida. Näiteks rääkisid nad üldse tööõnnetustest ja rasketest tööõnnetustest, et kuidas neid ära hoida ja mida loetakse raskeks tööõnnetuseks ja kuidas töötaja peaks siis käituma, kellele info edastama ja kuidas sealt edasi suhtlema. Teine kord oli väga konkreetselt teema just seadmeid puudutav, et mida peavad töötajad tegema enne tööle asumist, et nad peavad selle seadme ära kontrollima ja kui nad avastavad mingi rikke, et kindlasti sellise katkise seadmega ei tohi tööle hakata, vaid tuleb öelda oma otsesele juhile, et seade on katki ja siis alles võib tööle hakata. Septembrikuus 2015 tegid nad seadmete auditi. Seadmete audit toimus ülegrupiliselt ja nad avastasid auditi käigus, et töötajad (see ei toimunud Imprestis) ise olid mugavdanud endale seal mõningate kaitsesüsteemide blokeerimise (teibiga oli kinni pandud automaatseiskamise seade) ja siis nad võtsid selle asja teravama tähelepanu alla. Kui sai koosolek kokku kutsuda, või järgmisel koosolekul ta sellest teemast kindlasti rääkis. Detailideni rääkis, et töötaja peab proovima enne, et käivitusnupp töötab, et stoppnupp töötab, et kaitsekatted oleksid olemas. Peale seda koosolekut ja selle info edastamist sai töötajatele panna stendi peale lühikokkuvõtte, et mida nad peavad tegema enne seadmega tööle asumist ja siis, kui nad avastavad puuduse, kuidas edasi käituda. Ta ise koostas selle infolehe. Tunnistajale näidati infolehte (tl 106), mille kohta ta avaldas, et tegemist on tema poolt koostatud infolehega, mis pandi AS-s Imprest olevale stendile üles. 16 Kui töötajad läksid tootmisruumi, siis nad möödusid sellest stendist. Sealt nad kõndisid pidevalt mööda. Ta on teadlik, et Imprestis on palju vene keelt kõnelevaid töötajaid. Ta on koosolekutel mitu korda küsinud, kas kõik said aru. Kui on tulnud tagasiside, et keegi ei saanud aru, oldi kõrval valmis tõlkima. Tema rääkis A G poolenisti eesti keeles, poolenisti vene keeles. A G ütles, et ta saab peaaegu aru ja kui jäi mingi küsimus õhku, siis täpsustati seda teiste sõnadega. Ka A G on tulnud tema käest enne seda seadmete koosolekut ise küsima, et kas ta sai õigesti aru ja siis täpsustas küsimust. Üks kaastöötaja oli neil kõrval, kes aitas neil juttu spetsiifiliste venekeelsete sõnadega tõlkida. Tööinspektsioon on AS-i Imprest kontrollinud 2015 suvel töötaja vihje peale ja suunanud tähelepanu tolmule töökeskkonnas. Ettekirjutuses oli märgitud, et ei ole mõõdistatud tolmu sisaldust sisekliima õhus. Regulaarselt tolmu sisalduse mõõtmist ei toimunud, vaid toimus siis, kui inspektor oli ettekirjutuse teinud ja nõudis mõõdistust, selle järgselt sai tehtud nii siseruumides kui väliterritooriumil tolmu mõõdistus, sealhulgas mõõdeti ka puidutolmu sisaldust õhus. Tema juhtis A G toimunud tööõnnetuse uurimist ettevõtte poolt. Iga tööõnnetuse järgselt, mis on toimunud seadmega, tehakse erakorraline ülevaatus, nii nagu ka selle järkamissaega sai teha ja ülevaatuse kohta koostatakse akt. Aktis on märgitud, et seadmel ei olnud üks nupp töökorras. Tööinspektsiooni poolt tuli uurimiskokkuvõte, kus oli välja toodud, et seade ei olnud töökorras, tööandja poolt oli juhendamine tehtud, kuid ei olnud tehtud täiendjuhendamist. A G juhendamine oli tehtud palju aastaid tagasi. Sellele saele eraldi ei olnud A G uuesti täiendjuhendamist tehtud, kuid seaduse järgi oleks pidanud tegema. Järkamissaagide tööpõhimõte on ikkagi sama ja üldse saagidega töötamise tööpõhimõte on sama. Varasemalt on ettevõttes olnud ka järkamissaag, mille osas oli A G juhendamine tehtud. See oli ohtlikum saag, kui see, mis nüüd hiljem tuli. A G sai väljaõppe selle seadmega töötamiseks, mida kahjuks ei olnud registreeritud. Sellel praegusel ohutumal sael oli kahe nupu käivitus, kus on kindel, et sa hoiad käed eemal sae töötamise töötsoonist. E M täiendas oma varem antud ütlusi, märkides, et alluvussuhet neil AS Imprest töökeskkonnaspetsialisti E T ei olnud. Tema ülesanne oli toetada, koordineerida, anda nõu ja igati olla abiks xxxx ettevõtetele. AS Imprest töökeskkonnaspetsialistiks oli määratud E T, kuid 2015 lõpus oli teada, et Imprest ühineb xxxx ja tulevad suured muudatused. Sellel ajal lõppes ka E T käskkiri olemaks töökeskkonnaspetsialist, kuid siis tema, Timo Hermlin, E T ja xxxx töökeskkonnaspetsialist leppisid kokku, et E T täidab oma tööülesandeid edasi. Riskianalüüs oli Imprestile koostatud aastal 2011 ja aastal 2016 tegid nad uue riskianalüüsi. Enamus ohutusjuhenditest, sisedokumentidest AS-s Imprest olid eesti keelsed. Ta ei ole AS-s Imprest olnud ühegi juhendamise kõrval. Tema teada korraldas juhendamise tootmisjuht, kes oli töökeskkonnaspetsialist sellel hetkel. Kui tuli uus töötaja, siis tema tegi teoreetilise juhendamise, olles teadlik, kuhu see uus töötaja suunatakse edasi. Kui töötaja oli juhendatud, siis tehti ka väike testvestlus, kuna juhendeid ette ei loetud, et kas ta ikka luges ja sai aru ning selle järgselt suunati töötaja tootmisesse, väljaõppele, mille pikkus olenes seadmest ja töötaja varasemast töökogemusest. Meister korraldas väljaõppe, praktilise juhendamise. Vahetuse meister peab jälgima, et tema vahetuses töötamise ajal keegi ei rikuks teadlikult ega tahtlikult seadmete ohutust, kui võetakse kuskilt ära kaitsekatted ja täitma jooksvaid ohutusalaseid küsimusi. Kui töötamise ajal keegi töötajatest avastab, et seade on katkine, ei tööta enam mingil põhjusel või tekib mingi muu tõrge, siis tema on see, kes on esmane selle ülesande lahendaja, oskab küsimuse edasi suunata teatud isikutele, ehk siis tehnikapersonalile, ja tema korraldab, et selle seadmega töötamine on ohutu. Kaitsepiirded järkamissaele pandi peale õnnetust, sest inspektsioonist tuli ettekirjutus, et on vaja lisakaitsepiirded panna. Seadmel algselt neid kaitsepiirdeid ei olnud. See oli kõrgendatud ohuga seade. Töötajad said ka tugevama suulise juhendamise selle seadmega ohutult töötamise kohta. Tootmisseadmed on sellised, kus tahtlikult valesti käitumise korral on võimalik ennast vigastada. Nii nagu iga saag on ohtlik, oli ka see saag ohtlik. Tavapärase tööprotsessi puhul, kui töötaja teeb oma igapäevast tööd rutiinselt, ei võinud juhtuda, et tal 17 käsi satub sae töötsooni väga lähedale, sest käed olid käivitusnuppude peal. Kui ta nupud lahti laskis, siis tööprotsess jäi seisma, saag vajus alla. Enne saega tööle hakkamist, oleks töötaja pidanud kontrollima käivitusnuppude korrasolekut, tegema tühikäiguga katsetuse. Täiendjuhendamist peab tegema siis, kui töötaja tööprotsess muutub, kui teda suunatakse tööle täiesti uue ja uute põhimõtetega seadme juurde, kui ta on olnud tööst eemal 3 kuud ja kui ta on rikkunud ohutusnõudeid, samuti kui keegi, kas ettevõtte juht, töötaja ise või siis tööinspektor peab seda vajalikuks. A G oli selle järkamissaega töötamiseks, millega õnnetus juhtus, suuliselt juhendatud ja väljaõpetatud. See tuli välja vestlusest meistriga, kui ta õnnetuse uurimist juhtis, registreeritud seda kuskil ei ole. A G on juhendatud väga sarnase seadmega varasemalt töötamiseks, see on ka registreeritud. Uurimiskokkuvõtte Tööinspektsioonile koostas tema. Peale õnnetust on paljud sisedokumendid ohutusnõuete osas üle grupi tõlgitud kakskeelseks. Kriminaalasjas kogutud kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad tõenduslikku tähtsust: - asitõendi vaatlusprotokoll 22.01.2016 ning sinna juurde kuuluv CD-plaat koos videosalvestusega (tl 20-22). Vaadeldavaks objektiks on xxxx külas asuva AS Imprest freesimishalli kaamera salvestus 14.01.2016 kell 19.00-20.
8. Kaamera asub freesimishalli keskosas ja on suunatud ukse suunas. Kaamerast on näha vasakul olev tööpink, mille juures on aluste peale pakendatud puidust postid. Paremal seina ääres on paralleelselt seinaga tööpink. Kell 19.04 siseneb freesimishalli tumedates riietes naisterahvas, kelleks on A G. A. G kõnnib kaamerast paremale sissepääsu poolt esimese tööpingi suunas, peatub enne sinist värvikonteinerit ja asetab paar puitlatti aluse peale ning läheb seejärel tööpingi juurde. A. G seisab tööpingi keskel ja tema ning kaamera vahele jääb post, mis varjab osaliselt A. G tegemised. Pingi juures kummardab ta vasakpoolse liini ees ja seejärel kõnnib seadme keskosa juurde. A. G seisab seadme keskel ja võtab seejärel parempoolse liini eest aluselt puidust latid ning asetab need parempoolsele liinile. Ta võtab mitu latti korraga, aga täpset lattide arvu näha ei ole. Seejärel liigub saeketas ja lõikab latid. A. G lükkab parema käega latte parempoolselt liinilt edasi saetera suunas. Saetud latid tõstab ta vasakpoolse liini pealt liini ees olevale alusele. Seejärel võtab A. G paremalt poolt liini eest aluselt latid ja asetab liinile, saeb juppideks ja tõstab latid vasakul pool olevale alusele. Samamoodi tegutseb ta kuni kella 19.12-ni. Kell 19.12.25 võtab A. G parempoolse liini eest aluselt puitlatid ja tõstab need parempoolsele liinile ning lükkab neid parema käega lõikealasse saeketta alla, kui kell 19.12.32 on näha, kuidas saeketas liigub lõikealas alla. A. G vasaku käe liikumine salvestuselt arusaadav ja nähtav ei ole. Kell 19.12.38 jookseb halli tagaosast tumedates riietes naisterahvas A. G suunas ja viskab käes olnud kaks laudjuppi maha. A. G koos naisterahvaga kõnnivad halli ukse suunas. Kaamera pildis on näha, kuidas A. G hoiab oma parema käega vasakut kätt vastu rindkere. - sündmuskoha vaatlusprotokoll 15.01.2016 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 23-35). Sündmuskoht asub xxxx külas AS Imprest territooriumil freesimishallis. Freesimishalli sisenedes vasakul seina ääres olev esimene tööpink – järkamissaag ja selle ümber olevad esemed piiratud valge-punast värvi lindiga. Järkamissaag asub paralleelselt hoone vasakpoolse seinaga ning töökoht on hoone keskosa pool. Järkamissae liin töötab paremalt vasakule. Järkamissae vasakpoolse liini ees on rohelist värvi metallist alus, mille peal on liiniga paralleelselt ümmargused puidust latid (foto 2). Rohelist värvi aluse kõrval liinist veidi kaugemal on kõrvuti kaks pruuni värvi alust, millel peal olevad ümmargused puidust latid on asetatud liiniga risti. Pruuni värvi alustest paremal on sinist värvi konteiner, mis on järkamissae parempoolse liiniga kohakuti ja asetseb liinist kaugemal (foto 3). Järkamissae parempoolse liini ees rohelist värvi alus, mille peal on liiniga paralleelselt asetatud puidust ümmargused pikad latid (foto 4). Parempoolse liini peal risti asetsev üks ümmargune puidust 18 latt ning liini ja hoone seina vahel põrandal kaks ümmargust puidust latti (foto 5). Järkamissael kahe liini vahel lõikeala, mille kohal punast värvi järkamissae osa, mille sees on seadme seisuloleku ajal seaketas. Punast värvi seadmeosal paremal pool kleebised „Kasuta kaitsesirmi“ ja „Ettevaatust! Muljumisoht!“ (foto 6). Punast värvi seadme osal töökoha poolsel osal kirje „Ettevaatust! Pöörlev saeketas!“ (foto 7). Järkamissae saeketta väljumisava külgedel mõlemal pool rohelist värvi piirded. Lõikeala määrdunud verega ning paremal pool liinil oleva puitlati lõikeala poolne osa osaliselt verega määrdunud (fotod 8,9). Järkamissae ees töökohal põrandal musta värvi matt. Parempoolse liini ees oleval alusel olevad puidust latid erineva pikkusega ja ulatuvad osaliselt töökohani sae ees. Puitlatid osaliselt verega määrdunud (fotod 10-12). Järkamissae punast värvi seadme osal vasakul pool kollast värvi kleebis, millel saetera liikumise suund ning selle all kleebis kirjega „Ettevaatust! Muljumisoht!“ (foto 13). Lõikeala verega määrdunud (foto 14). Järkamissae lõikeala töökoha poolsel küljel saekettast vasakul rohelist värvi metallist piire, mille töökoha poolsel küljel tasku, milles paberid. Lõikeala hoone seinapoolsel küljel metallist piire, millel musta värvi märgistused (foto 15). Järkamissae raami küljes töökoha pool lõikeala all vasakul kollast värvi ümbrisega seadme sisse- ja väljalülitamise nupp ning paremal pool halli värvi ümbrisega seadme sisse- ja väljalülitamise nupp (foto 16). Sündmuskoha vaatluse käigus avatud kollast värvi ümbrisega seadme nupp, mille sees isoleeriga kaetud juhe (foto 17). Halli värvi nuppu avades tuvastatud, et seadme nupp kinni kiilunud. Nupu ümbrist avades ümbris seest kaetud saepuruga (foto 18). Nuppu lülitades, nupp töötab ja kinni ei kiilunud. Järkamissae saekettast vasakul lõikeala kohal halli värvi kilp, mille esiküljel vasakul rohelist värvi nupp, mille all kirje „Start“ ja paremal punast värvi nupp, mille all kirje „Avariistopp“. Kilbi vasakpoolsel küljel allosas musta värvi pööratav lüliti, mille all kirje „Pealüliti on/off“. Lüliti kohal kleebis, millel kirjed seadme kohta (fotod 19-21). - isiku ekspertiisiakt nr 16E-LÕI0052 29.06.2016 ühes lisaga (tl 36-39). A G tervisekahjustuste väljaselgitamiseks määrati kriminaalasjas isiku kohtuarstlik ekspertiis. Nimetatud ekspertiisiaktis sisalduva eksperdiarvamuse kohaselt A G esines vasaku küünarvarre amputatsioon küünar- ja randmevahelises piirkonnas. Vigastus võib olla saadud 14.01.2016 lõikamisest saega. Vigastus põhjustab püsiva töövõimekaotuse rohkem kui 40%. - A G tööleping AS-ga Imprest nr 44/01.10.2009 ühes lisaga (tl 40-45), millest nähtub, et A G asus alates 01.01.2016 tööle tootmistöölise ametikohale, enne seda töötas ta pingitöölise ametikohal. Töötaja töösuhte algust tööandja juures arvestatakse alates 22.01.
9. Nimetatud töölepingu punktist 2.
10. nähtub muu hulgas, et töötaja tööülesanneteks on puidu ümbertöötlemine erinevatel puidutöötlemisseadmetel või erinevate tööriistadega, tööriistade ja töökoha korrashoid, ohutustehnika reeglite järgimine. Töölepingu punkti 2.
11. kohaselt tööjuhiseid annab ning nende täitmist kontrollib tootmisjuht. Töölepingu punkti 2.
12. (l) kohaselt on töötaja kohustatud täitma tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning töökorralduse reegleid. - AS Imprest töökaitsealase- ja üldkoolituse registreerimise kaart A G kohta (tl 46), millest nähtub, et A G on 25.03.2004 läbinud tööohutuse alase juhendamise (ohutusjuhendid nr 1,2,18) ja 11.03.2005 läbinud tööohutuse alase juhendamise (ohutusjuhendid nr 1-20). A G on tööl alates 17.01.2002 ning teda lubati pingitöölisena iseseisvale tööle 18.02.
13. - AS Imprest esmase juhendamise tööohutusjuhendite register (tl 47-50), millest nähtub, et ohutusjuhend nr 1 on Töökaitsejuhend järkamissael töötajale, ohutusjuhend nr 2 on Töökaitsejuhend ketassael töötajale ja ohutusjuhend nr 18 on Töökaitsejuhend pendeltüüpi järkamissael töötamiseks. - Töökaitsejuhend järkamissael töötajale (nr 1), mis on kinnitatud oktoobris 2001 (tl 51-53) ning mille üldnõuete p 1.
14. kohaselt töövahendid, seadmed, kontrollmõõteriistad, tööriistad, käsi-tööriistad, tooted, detailid jms peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud ohutus ja käepärasus; p 1.
15. kohaselt töötaja peab tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja 19 ettevõtte töösisekorraeeskirju. Enne tööd p 2.
16. kohaselt korrastada töökoht, eemaldada kõik üleliigne, mis võiks töö ajal segada; p 2.
17. kohaselt kontrollida käivitusseadmete korrasolekut (vinnaklülitid, käivitus-nupud); p 2.
18. kohaselt veenduda, et ei toimuks pinge iseeneslikku sisselülitumist ja p 2.
19. kohaselt tööpingi riketest teatada töölõigu juhile. - Järkamissae JSK-600 paigaldamise, kasutamise, hooldamise ja tööohutuse juhend (tl 54-70), millest nähtub, et antud seadme on valmistanud AS xxxx 16.05.
20. Masina omavoliline ümberehitamine lõpetab masina kasutamise õiguse koheselt. Hoiatused ja tähelepanu juhtivad pealkirjad, mille hulgas on Viitenooled saeketta pöörlemissuuna näitamiseks ja hoiatus Väldi kehaosade (käte, jalgade) sattumist sae töötsooni! CE vastavusdeklaratsiooni kohaselt tootja: AS xxxx, tootja aadress: xxxx teatab ametlikult, et järgnevalt kirjeldatud masin toode: järkamissaag, mudel/tüüp: JSK-600, seerianumber: 5, vastab järgnevatele direktiividele: 2006/42EK ja on toodetud järgides kõiki masinate direktiivist tulenevaid sanitaar- ja ohutusnõuete tingimusi, spetsifikatsioone ja harmoniseeritud standardite ohutusnõudeid: EVS-EN 1037:1999+A1:2008, EVS-EN 349:1998+A1:2008, EVS-EN 953:1999+A1:2009, EVS-EN 60204-1:2006/AC:2010, EVS-EN 1088:1999+A2:2008, EVS-EN 13850:2008, EVS EN ISO 13857:
21. Käesolev CE vastavusdeklaratsioon muutub kehtetuks, kui masinale on tehtud tehnilisi muudatusi ilma tootja nõusolekuta. CE vastavusdeklaratsiooni on 16.05.2012 allkirjastanud A T/metalliosakonna juhataja/. - AS Imprest seadme vastuvõtmise akt 01.09.2015 (tl 71), millest nähtub, et komisjon (koosseisus E M – AS xxxx töökeskkonnaspetsialist, V B – AS Imprest tehnikaspetsialist ja E T – AS Imprest tootmisjuht) veendus seadme järkamissaag K-600, valmistamisaasta 2012 paigalduse õigsuses vastavalt kasutusjuhendile, ohutust tagavate kaitseseadmete olemasolus ja töökorras olekus (turvalülitid ja -väravad, stoppnupp, turvaahela automaatika jt), seadmega töötamiseks vajalike liikumisteede ja töölavade püsikindluses ning selles, et seade on töötajale töötamiseks ohutu. Seadmele tehakse plaanilist kontrolli sagedusega 2 korda aastas. Seadme plaanilist kontrolli korraldab ja teostab V B, tehnikaspetsialist. - Seadme erakorraline ülevaatusakt järkamissaag K-600 2012 õnnetusjärgse korrasoleku kohta (tl 72), millest nähtub, et seoses 14.01.2016 toimunud tööõnnetusega on seadmele teostatud tööõnnetusjärgne erakorraline ülevaatus. Ülevaatus teostati 15.01.2016 kell 10.
22. Ülevaatuse käigus kontrolliti – käivitusnupud ja -lülitid. Parempoolne paralleellüliti on kinni kiilunud, mis võimaldas sae käivitada ainult ühele lülitile vajutades. Turvaväravat ning automaatse seiskamisega kaitsekatet antud sael ei ole ette nähtud. Saag on varustatud saetera ning materjali pressi liikuma hakkamiseks kahe paralleelselt ühendatud lülitiga, mis välistab võimaluse kätel saetera töötsooni sattumise. Erakorralise ülevaatuse teostasid E T – töökeskkonnaspetsialist ja J F – OÜ xxxx elektrik (xxxx osutab Imprest AS-le lepingu alusel elektripaigaldiste remondi- ja hooldusteenust). - Tööinspektsiooni vastus 09.02.2017 politsei päringule 01.02.2017 (tl 79-80), milles teatatakse, et 06.01.2016 kontrollis Tööinspektsioon ettevõttes töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist, täpsemalt kontrolliti ventilatsiooni. Ettevõttele tehti korrakaitseseaduse (KorS) § 28 ja asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 7 alusel ettekirjutus. Ettekirjutuses olid kajastatud järgmised rikkumised:
23. Ettevõttes ei ole mõõdetud töökeskkonnas puidutolmu sisaldust sissehingatavas õhus.
24. Ettevõttes on korraldatud riskianalüüs
25. aastal. Töökeskkonnas on toimunud muudatused, mis ei ole kajastatud riskianalüüsis.
26. Puudub olmeruumide sundventilatsioonisüsteemi efektiivsuse mõõteprotokoll. Ei selgu, kas olemasolev süsteem on piisav ja tagab piisavalt õhupuhtust. Peale paigaldamist ventilatsioonisüsteemi kontrolli- ja hooldustoiminguid korraldatud ei ole. Järelevalvemenetlus lõpetati 04.07.
27. - AS Imprest vastus 22.12.2016 politsei nõudekirjale 11.10.2016 (tl 81-85), millest nähtub, et õnnetuse toimumise hetkel 14.01.2016 kehtis AS Imprest riskianalüüs, mis oli koostatud xxxx AS poolt 2011 aastal. Uus riskianalüüs on koostatud vastavalt 2015 töökeskkonnanõukogu 20 poolt kinnitatud otsusele oktoober
28. Kõik A G tööülesanded, kohustused ja vastutus on märgitud töölepingus nr 44/01.10.
29. Kõik Kaili Raaga tööülesanded, kohustused ja vastutus on märgitud töölepingus nr 207/01.10.
30. Kuni 22.09.2015 oli AS Imprest töökeskkonnaspetsialistiks määratud tootmisjuht E T. Kuna 2015 toimus AS Imprest ühinemine AS-ga xxxx, siis oli teada, et 2015 lõpp või 2016 alguses toimuvad muudatused ka ettevõtte töötervishoiu ja -ohutusalases juhtimise korralduses, misjärel sai 2015.a septembris sõlmitud kolmepoolne suuline kokkulepe AS Imprest juhatajaga Timo Hermlin ja AS xxxx personalijuhiga K K, et täpsemate vastutajate otsustamiseni 2016.a I kvartalis toimuval koosolekul, korraldab AS Imprest töötervishoiu ja -ohutusalaseid tegevusi edasi tootmisjuht E T ja tegevustega toetab AS xxxx töökeskkonnaspetsialist E M, kes koordineerib ja vastutab kogu xxxx ettevõtete töötervishoiu ja tööohutuse seaduspärase toimivuse eest. 01.09.2015 toimus AS Imprest seadmete põhjalik audit, mille käigus kontrolliti komisjoni poolt kõikide seadmete lülitus- ja stoppnuppude korrasolek, kaitsekatete olemasolu ning töökohal liikuvate detailide ligipääsu tõkestamine. AS Imprest töötajate üldkoosolek toimub regulaarselt üks kord kuus ning seal räägitakse läbi tekkinud küsimused ja edasised plaanid. 08.09.2015 toimus tavapärane üldkoosolek, kus E M rääkis xxxx toimunud tööõnnetustest ning ettevõttes tehtud seadmete ohutusauditi kokkuvõttest. Oma jutus rõhutas E M, et töötaja on kohustatud enne seadmetega tööle asumist üle vaatama lülitusnuppude ning kaitsekatete korrasoleku ja kõikide puuduste avastamisel tuleb koheselt teavitada oma otsest juhti. Lisaks sai töötajatele tutvustatud ka koosoleku järgselt stendile pandud infot „Infoks kõikidele seadmega töötajatele“. Koosolek toimub valdavalt eesti keeles, kuid kuna ettevõttes töötab arvestatav osakaal venekeelseid töötajaid, siis vajadusel korratakse info üle ka vene keeles. Kõik töötajad on sellest teadlikud ja keeleliste arusaamatuste tekkimisel on koheselt ka märku antud. Jaanuarikuu õnnetuse 28.01.2016 koostatud uurimiskokkuvõttes on märgitud, et kannatanu oli teadlik seadme katkisest lülitusnupust. Maikuus, kohtumisel A G selgus aga, et ta ei teadnud seadme katkisest nupust midagi ega osanud ühe lüliti vajutamisest ohtu ette näha, kuna ta oli antud järkamisseadmega ka varasemalt töötanud ning oli teadlik seadme käivitusest kahe lüliti vajutamisel. Samas tunnistas ta oma käitumises ohutusnõuete rikkumist käe saetera töötsooni panemisega. Suhtlemine A G toimus valdavalt eesti keeles mõningate vene keelsete selgitustega. Tema rääkis vene keeles, kuna ta selgitas, et saab eesti keelsest jutust aru, kuid rääkida ei oska. - AS Imprest töökeskkonna riskianalüüs, mis on koostatud xxxx AS poolt 2011 aastal (tl 8691), milles on tööõnnetustega seotud ohuteguritest muu hulgas välja toodud seadmetest tulenev õnnetusoht (sisselõikeoht – nt terade vahetamisel, teritamisel, saega töötamisel, üldjuhul mitte tööolukorras, vaid erijuhtudel, seadme hooldamine vms, ohutusnõuete eiramisel). - AS Imprest töökeskkonna riskianalüüs, mis on koostatud E T (AS Imprest tootmisjuht) ja E M (AS xxxx töökeskkonnaspetsialist) poolt aastal 2016 peale tööõnnetust (tl 92-103). - AS Imprest tööõnnetuse uurimiskokkuvõte koos fototabelite ja lisadega (tl 104-112), millest nähtub, et 14.01.2016 toimus AS Imprest tootmises tavapärane töötamine kestusega kell 14.30-23.
31. Pingitööline A G on AS-s Imprest tööl alates 2002 aastast puidupingitöölisena. 14.01.2016 töötas A G järkamissaega SK-600, kus tema tööülesandeks oli saagida ümarat postitoorikut läbimõõduga 40 mm pikkustesse 1350, 1500 ja 1650 mm. A G oli vastava seadmega töötamiseks juhendatud ning eestööline annab jooksvalt töötamise käigus erinevaid juhiseid töö paremaks korraldamiseks ning lahendab tekkinud probleeme. Lisaks oli september 2015 AS Imprest töötajate üldkoosolekul üks käsitletav teema töötajate ohutu käitumine ning seadmetega ohutu töötamine. Koosolekul räägitud info sai meelespeana töötajatele ja kõikidele seadmega töötajatele paigaldatud tootmise koridori ja olmeruumi stendidele. Infos on rõhutatud, et töötaja on kohustatud enne seadmega tööle asumist kontrollima seadme korrasolekut ning avastatud puudustest teatama koheselt otsesele juhile. Järkamissaag SK-600 on varustatud kahe käivituslülitiga, mille aktiviseerimistel toimub 21 saagimisprotsess, kus press surub ülevalt poolt saetava tooriku töölauale paigale ning saetera tõuseb alt ja lõikab materjali vastavalt. Sae ohutumaks kasutamiseks on käivituslülitid paigaldatud seadme esiküljele ning saagimise tööprotsessi käivitamiseks peab töötaja vajutama korraga kahte lülitit, kasutades selleks mõlemat kätt. Selline tegutsemine hoiab ära käte sattumist saetera töötsooni. Lisaks on töötajale selgitatud ohutuid töövõtteid ning sae kasutajale oli teada, et toorikut lükatakse saele ette paremalt poolt ning saetud materjal korjatakse töölaualt ära vasakult poolt. Seadmega töötajale on korduvalt meelde tuletatud, et käsi ei tohi panna saetera töötsooni. Vastavad hoiatussildid on ka seadmele kleebitud. Neljapäeval, 14.01.2016 kell 14.30 saega tööle asudes teadis A G, et selle üks lülitusnuppudest ei ole töökorras, kuid kellegile infot ei edastanud. Hilisema uurimise käigus selgus AS Imprest töölise K K seletuskirjast, kes töötas teises vahetuses sama seadmega, et sae mõlemad lülitid töötasid korralikult teisipäeval, 12.01 ning kolmapäeval, 13.01 üks lülititest ei olnud töökorras. Infot, mittetöötava lüliti kohta ta kellelegi ei edastanud ning K K töötas mittekorras seadmega töövahetuse lõpuni. Õnnetusjärgses seadme kontrollis tuvastati, et töökorras ei olnud parema käe lüliti, mille vahele oli kogunenud tolmu, mistõttu oli lüliti pidevas aktiivses olekus (sisselülitatud olekus) ning saagimise protsessi käivitamiseks piisas ainult ühe (vasakpoolse) lüliti vajutamisest. 14.01 kella 19 paiku lasi A G tõstukiga tuua saagimiseks järgmise toorikute koguse, mis asetati töötaja näidatud kohale, sae etteandelaua (rullikute) vahetusse lähedusse ning töötaja asus oma tavapärase tegevuse juurde. A G oli töötamisel hoolas ja täitis tähelepanelikult ohutusnõudeid kuni järgmisel hetkel tõmbas ta tooriku üle saetera töötsooni. Toorikut tõmmates kummardus A G töölauale ning sirutas käe pressi alt ja saetera pealt (antud hetkel oli press üleval, raami sees ning saetera all, kapis). Samal hetkel, kui käsi oli saetera töötsoonis, käis ta oma kehaga vastu tervet lülitit (teine lüliti oli pidevalt aktiivne), mille tulemusel saag alustas lõikamisprotsessi ning A G käsi jäi pressi vahele kinni ja toimus vasaku labakäe amputatsioon. Saades teada, et saag ei ole töökorras, ei lubatud sellega tööle asuda enne, kui oli vahetatud sae parema käe lüliti uue vastu. Uue lüliti paigaldas ja seadme edasist töökorras olekut kontrollis AS Imprest elektripaigaldiste remondija hooldusteenuste koostööpartner OÜ xxxx elektrik J F. Lisaks paigaldati saetera töötsooni statsionaarsed lisapiirded, mis takistavad töötaja kätt töötsooni sattumast valede töövõtete kasutamisel. - AS Imprest tööõnnetuse raport 26.01.2016 (tl 113-115), millest nähtub, et 14.01.2016 kell 19.10 A G juhtunud raske tööõnnetuseni viisid tööohutusnõuete rikkumine töötaja poolt, tööohutusnõuete rikkumine teise töötaja poolt ja töövahendi mittevastavus ohutusnõuetele. Tööõnnetuseni viinud muud põhjused: eelmise vahetuse töötaja töötas mittekorras seadmega, sellest kellelegi ütlemata; A G töötas ise mittekorras seadmega, sellest kellelegi ütlemata; A G kasutas valesid töövõtteid, pannes käe üle saetera töötsooni. Samalaadse tööõnnetuse ärahoidmiseks rakendatavad abinõud: tõhustada sisekontrolli enne tööle asumist, seadme korrasoleku kohta. Juhendada töötajaid õigete töövõtete kasutamisel. - Tööinspektsiooni poolt koostatud tööõnnetuse uurimiskokkuvõte 29.02.2016 14.01.2016 kell 19.00 AS-s Imprest A G toimunud raske tööõnnetuse kohta (tl 116-121). Selles tuuakse tööõnnetuse põhjustena välja, et tööandja (AS Imprest) ei kujundanud ja sisustanud töökohta nii, et oleks olnud võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi. Järkamissael JSK-600 puudusid kaitseseadised, mis oleks välistanud töötaja juurdepääsu ja ohtliku kokkupuute töövahendi liikuva osaga. Tööandja ei korraldanud uut töökeskkonna riskianalüüsi peale uue töövahendi kasutusele võtmist. Tööandja ei viinud töötajale enne töökoha vahetumist läbi juhendamist ega korraldanud töövahendi kasutamise väljaõpet. K K ei teavitanud tööandjat töövahendi käivitusseadme rikkest. Abinõud samalaadsete tööõnnetuste ärahoidmiseks on korraldada uus töökeskkonna riskianalüüs; korraldada töötajatele enne töökoha vahetumist või uuele töökohale asumist töövahendi kasutamise väljaõpe, viia läbi ohutusalane juhendamine 22 ning fikseerida töökaitsealase- ja üldkoolituse registreerimise andmebaasis; viia läbi tootmistööliste täiendjuhendamine. - Kaili Raaga tööleping AS-ga Imprest nr 207/01.10.2009 ühes lisadega (tl 122-128), millest nähtub, et poolte vahel 30.01.2006 sõlmitud eelnev tööleping nr 207 ja selle lisad loetakse töölepingu uue redaktsiooni allkirjastamisega alates 01.10.2009 kehtetuks. Töötaja töösuhte algust tööandja juures arvestatakse alates 30.01.
32. Töötaja töötab eestöölise ametikohal. Nimetatud töölepingu punktist 2.
33. nähtub muu hulgas, et töötaja tööülesanneteks on vahetuse tööliste töökäskude järgne töölerakendamine, tööriistade ja töökoha korrashoid, ohutustehnika töötervishoiu ja töösisekorra reeglite järgimine ja nende järgimise kontroll ja tagamine. Töölepingu punkti 2.
34. kohaselt tööjuhiseid annab ning nende täitmist kontrollib tootmisjuht. Töölepingu punkti 2.
35. (a) kohaselt on töötaja kohustatud täitma oma kohustusi tööandja suhtes lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu punkti 2.
36. (g) kohaselt on töötaja kohustatud teatama tööandjale viivitamatult töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral erikorralduseta kõrvaldama takistuse või selle tekkimise ohu. Töölepingu punkti 2.
37. (l) kohaselt on töötaja kohustatud täitma tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning töökorralduse reegleid. - AS Imprest töökaitsealase koolituse registreerimise kaart Kaili Raaga kohta (tl 129), millest nähtub, et Kaili Raaga on 30.01.2006 läbinud sissejuhatava juhendamise (juhendid nr 7,8,9,12,16) ja esmase juhendamise (juhendid nr 1,13,15,17,18,19,20) ja 08.11.2011 täiendava juhendamise (juhendid nr 3,4,5,6,7,9,10,11,12,14,16,17,18,19,20). - Äriregistri väljavõte AS Imprest kohta (tl 130-135), millest nähtub muu hulgas, et 14.01.2016 olid juhatuse liikmeteks R R (algus 03.11.2015) ja Timo Hermlin (algus 04.03.2004) ning kuni 04.08.2016 oli AS xxxx AS Imprest aktsionär. - DVD-plaat videotega uuest ja vanast järkamissaest (tl 136). - koosolekul räägitud info stendil - Infoks kõikidele seadmetega töötajatele! (tl 137), mille on koostanud E M ja mille kohaselt kõik töötajad on kohustatud enne tööle asumist kontrollima kasutatava seadme töökorras olekut, turvalülitite ja avariinuppude töökorras olekut, kaitsekatete olemasolu. Kui kontrollimise käigus tuvastatakse seadmel töötamise rike, turvalüliti rike või tahtlik blokeerimine ehk „turvasüsteemi lollitamine“, avariinuppude mitte töötamine, kaitsekatete puudumine, siis on töötaja kohustatud koheselt sellest teatama oma otsesele juhile või tootmisjuhile. Kui töötaja ei edasta vastavat infot otsesele juhile või tootmisjuhile, eemaldab ise seadme kaitsekatted või kasutab sellist seadet, blokeerib ise seadme turvalülitid või kasutab sellist seadet, siis vastutab see töötaja, kes hetkel antud seadet kasutab. - AS xxxx töökeskkonnaspetsialisti E M ametijuhend (tl 138-141), mille kohaselt on tema põhiülesanneteks muu hulgas korraldada ja koordineerida xxxx gruppi kuuluvates ettevõtetes töötervishoiu- ja tööohutuse ning tuleohutusealast tegevust, tagada oma vastutusvaldkonnas seadusega ettenähtud nõuete täitmise ja nõuetekohaste dokumentide olemasolu ning koordineerida ettevõtete töökeskkonnaspetsialistide tegevust. Lisaks korraldab ta riskide hindamist ja muudab/täiendab ettevõtetes töökeskkonna riskianalüüsi. Koordineerib ettevõtetes töötajate töötervishoiu- ja tuleohutusalase sissejuhatava, esmase ja täiendava juhendamise, väljaõppe ning iseseisvale tööle lubamise nõuetekohast korraldust ning kirjalikku vormistamist. Kontrollib juhendamise läbiviimist ja sisulist taset ning kirjalikku registreerimist ettevõtetes. Koordineerib seadmete kasutusjuhendite ja ohutu töötamise juhendite koostamist/uuendamist ettevõtetes. Tagab vastavate juhendite olemasolu ja nõuetekohase registreerimise. - AS Imprest eestöölise Kaili Raaga ametijuhend, mille on kinnitanud AS Imprest juhataja Timo Hermlin 29.09.2009 (tl 142-144) ning mille kohaselt on tema tööülesanneteks muu hulgas anda koheselt edasi infot esile kerkinud probleemide (tehn rikked, tarvikute puudus, 23 seadmete ebanormaalne töö, häired tootmise käigus jne) kohta vastavatele kaastöötajatele (lukksepp, vahetuse tootmismeister), tootmise korraldamisel jälgida kõiki tööohutust, -kaitset ja -tervishoidu puudutavaid nõudeid. - politsei nõudekiri 11.10.2016 E M (tl 145-146), millest nähtub, et seoses käesoleva kriminaalasjaga paluti tal väljastada rida dokumente, sealhulgas Kaili Raaga ametijuhend (kui on olemas). Kohtuotsuse põhjendused Kõikidele süüdistatavatele heidetakse ette tegevusetust. KarS § 13 lg 1 sätestab, et isik vastutab tegevusetuse eest, kui ta oli õiguslikult kohustatud tegutsema. KarS § 12 lg 2 kohaselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. KarS § 197 lg 1 näeb ette vastutuse töötervishoiu- või tööohutusnõuete eiramise eest, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud raske tervisekahjustus. Sama §-i lg 3 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik. KarS § 14 lg 1 sätestab, et juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Timo Hermlinile heidetakse süüdistuse kohaselt KarS §

§ 197

lg 1 järgi kokkuvõtlikult ette seda, et tema, olles alates 04.03.2004 AS Imprest juhatuse liige, kellel lasub äriseadustiku § 187 lg 1 alusel kohustus täita juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega ning kes oli kohustatud järgima ettevõttes töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmist ning tagama nende järgimise kontrolli, ei kujundanud ja sisustanud xxxx külas AS Imprest freesimishallis töökohta nii, et seal oleks olnud võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi. Timo Hermlin ei lasknud järkamissaele JSK-600 paigaldada kaitsepiirdeid (süüdistuses on ka, et Timo Hermlin jättis järkamissaele JSK-600 paigaldamata kaitseseadised), mis oleks välistanud töötaja juurdepääsu ja ohtliku kokkupuute töövahendi - järkamissae liikuvate osadega, jättis enne A G tööle asumist järkamissaega JSK-600 korraldamata tema juhendamise ja töövahendi kasutamise väljaõppe (süüdistuses on ka, et ei juhendanud seadmel töötavat kannatanut), ei korraldanud ettevõttes uue töökeskkonna riskianalüüsi koostamist peale uue töövahendi kasutusele võtmist, jättis tähelepanuta riskianalüüsis toodud ohud ja lubas juhendamata töötajal töövahendit kasutada. Timo Hermlin jättis juhatuse liikmena tahtlikult oma Töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest tulenevad kohustused täitmata ning ei korraldanud tööd ohutult ja võimaldas töötajal tööülesannete täitmise ohutusnõuetele mittevastavas ja kasutamiseks ohtlikes tingimustes, lootes kergemeelselt tööõnnetusi vältida. Kaili Raagale heidetakse süüdistuse kohaselt KarS §

§ 197

lg 1 järgi kokkuvõtlikult ette seda, et tema, töötades alates 28.09.2009 AS Imprest eestöölisena jättis tahtlikult oma Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest, seadme ohutuse seadusest ja töölepingust tulenevad kohustused täitmata ning ei korraldanud tööd ohutult, võimaldades töötajal tööülesannete täitmise ohutusnõuetele mittevastavas ja kasutamiseks ohtlikes tingimustes, lootes kergemeelselt tööõnnetusi vältida. 24 Kaili Raaga jättis oma vahetuses ja talle alluvale tootmistöölisele A G enne tööle asumist järkamissael JSK-600 tööohutusalase juhendamise läbi viimata ega korraldanud tema väljaõpet, samuti ei kontrollinud Kaili Raaga A G teadmiseid nimetatud seadmega töötamisel. Lisaks ei katkestanud Kaili Raaga järkamissael JSK-600 tööd, ega teavitanud tööandjat ohtlikust seadmest, olles teadlik, et sael JSK-600 puuduvad kaitsepiirded ja seega on võimalik asetada käsi sae liikuvate terade töötsooni. Kaili Raaga, kelle tööülesandeks oli oma vahetuse tööliste töö korraldamine ja kontroll ning ohutustehnika, töötervishoiu ja töösisekorra reeglite järgimine ja kontroll, jättis tahtlikult Töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest tulenevad kohustused täitmata ning ei korraldanud tööd ohutult ja võimaldas töötajal tööülesannete täitmise ohutusnõuetele mittevastavas ja kasutamiseks ohtlikes tingimustes, lootes kergemeelselt tööõnnetusi vältida. Nimetatud rikkumiste tagajärjel sai süüdistuste kohaselt võimalikuks, et 14.01.2016 kella 19.10 ajal xxxx külas AS Imprest freesimishallis saagis tootmistööline A G järkamissaega JSK-600, millele ei olnud paigaldatud kaitsepiiret takistamaks töötaja kokkupuudet töövahendi liikuva osaga, ümarpuidust postitoorikut vastavasse mõõtu. Järkamissaag JSK-600 käivitatakse kahele käivitusnupule kahe käega üheaegsel vajutamisel, käivitusnuppude korrasoleku kontrolli kannatanu enne töö alustamist ei teinud, kuna polnud vastavalt juhendatud. Ajal, kui A G paigaldas kolm postitoorikut parempoolsele rullteele ja hakkas neid vasaku käega mõõdutähiseni tõmbama, puutus ta küljega vastu vasakpoolset käivitusnuppu ning kuna käivitusnuppudel kaitseseadised puudusid ja parempoolne käivitusnupp oli nupu ja nupukorpuse vahele sattunud puidutolmu tõttu kinni kiilunud, siis järkamissaag käivitus ja A G, kelle vasak käsi asus kaitsepiirete puudumise tõttu saeketta töötsoonis, sai raske kehavigastuse: vasaku küünarvarre amputatsioon küünar- ja randmevahelises piirkonnas. Ekspertiisiakti nr 16E-LÕI0052 kohaselt põhjustas A. G esinev vigastus püsiva töövõimetuse rohkem kui 40%. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et kannatanu, AS Imprest tootmistööline A G süüdistuses märgitud ajal ja kohas raske tervisekahjustuse sai, milleks on vasaku küünarvarre amputatsioon küünar- ja randmevahelises piirkonnas. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused seisnevad töötervishoiu- või tööohutusnõuete sellises tahtlikus rikkumises, mille tagajärjel tekitati inimesele raske tervisekahjustus. Kui töötervishoiu- või tööohutusnõuete rikkumine seisneb tegevusetuses, nagu käesoleval juhul, tuleb põhjusliku seose olemasolu üle otsustamisel vastata küsimusele, kas süüdlaste tegutsemise korral oleks tagajärg jäänud saabumata. Toimunud tööõnnetuse vahetuks põhjuseks peab kohus kannatanu A G enda käitumist, mis seisnes valede töövõtete kasutamises. A G töötas alates 01.01.2016 töölepingu nr 44/01.10.2009 alusel AS-s Imprest tootmistöölise ametikohal, enne seda töötas ta pingitöölise ametikohal ning tema töösuhte algust AS-s Imprest arvestatakse alates 22.01.

1. Nimetatud töölepingu punktist 2.
2. nähtub muu hulgas, et töötaja tööülesanneteks on puidu ümbertöötlemine erinevatel puidutöötlemisseadmetel või erinevate tööriistadega, tööriistade ja töökoha korrashoid, ohutustehnika reeglite järgimine. Töölepingu punkti 2.
3. kohaselt tööjuhiseid annab ning nende täitmist kontrollib tootmisjuht (kes ei ole eestööline Kaili Raaga). Töölepingu punkti 2.
4. (l) kohaselt on töötaja kohustatud täitma tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning töökorralduse reegleid. 14.01.2016 algas A G töövahetus kell 14.30 (õhtune vahetus) ning ta töötas järkamissaega JSK-
5. Tema tööülesandeks oli 40 mm läbimõõduga ümarpuidust postitoorikust valmistada 1350, 1500 ja 1650 mm pikkuseid 25 detaile. Tööde teostamise käigus võttis A G töövahendi paremalt poolt aluse pealt ümarpuidust postitoorikud, asetas need parempoolsele rullteele ja lükkas kuni vasakpoolsel rullteel oleva mõõdu tähiseni. Edasi saagis A G ümarpuidust postitoorikud järkamissaega JSK-600 vastavasse mõõtu. Enne tööle asumist ta igapäevaselt sae käivitusnuppude korrasolekut tühikäigul ei kontrollinud, sest tal ei olnud oma sõnul sellist kohustust. A G teadis, et järkamissae käivitamiseks tuli kahte käivitusnuppu korraga vajutada. Enne, kui õnnetus juhtus, oli ta sel päeval saega töötanud lõunani, s.o kella 18.30-ni. Peale lõunapausi kell 19.04 asus kannatanu tööle töövahendi juurde paigaldatud uue postitoorikute aluse pakiga. Osa postitoorikuid ulatusid pakist pikalt välja ja takistasid juurdepääsu parempoolsele rullteele (foto 10, tl 29 ja pilt 1, tl 104). A G on ise öelnud, et enne lõunat olid pikad postitoorikud tal jalgades, mis segasid käimist. Ta mõtles, et tuleb lõunalt, võtab vasara ja lööb need kaugemale, et need ei segaks teda. Need, mis seisid liinil, nendeni ta ei ulatunud seistes ja ta mõtles, et aitab nii-öelda. Ta vajus nupu peale ja vaatas, et saetera langeski alla, mõtles veel, et ometi käest ilma ei jääks. Ta vaatas, et käsi on juba seal ja üritas saetera seisma panna, aga see kohe seisma ei jäänud. Varasemalt selle saega töötades ei ole ta oma kätt sae töötsooni asetanud. Ta kõigil keelas seda teha. Ta ei tea, kuidas see juhtus, et saag niimoodi tööle hakkas. Kannatanu tunnistas, et ainuke asi, mis ta valesti tegi, et ta neid materjale tõmbas, et ta oleks pidanud sae seisma panema ja viima need välja õue. Ta ei ole varem kätt materjali lähemale tõmbamiseks sae töötsooni asetanud. Eeltoodust järeldub, et tööle asumisel peale lõunat ei korrastanud A G eelnevalt oma töökohta. Järkamissae JSK-600 paigaldamise, kasutamise, hooldamise ja tööohutuse juhendis olevalt skeemilt (tl 60) nähtub, et järkamissaest vasakul ja paremal pool asetsevad rullteed ning järkamissae ees on töötsoon laiusega 1 meeter ja pikkusega 3 meetrit. Käesoleval juhul paiknesid postitoorikud sae ja parempoolse rulltee ees ning olid erineva pikkusega, sae töötsoon ei olnud vaba ning sellistes tingimustes ei olnud võimalik järgida tööohutuse nõudeid. Tööõnnetust poleks juhtunud, kui A G oleks peale lõunat enne tööle asumist töökoha korrastanud, s.o eemaldanud kõik üleliigse, mis võiks töö ajal töö tegemist segada. A G käsi ei sattunud sae töötsooni juhuslikult või kogemata rutiinseks muutunud töö käigus, vaid ta pani käe sae töötsooni täiesti teadlikult ja tahtlikult. Kuna peale lõunat tööle asumisel A G eelnevalt oma töökohta ei korrastanud, ei saanud ta järgida tema poolt tavapäraselt tehtavaid ühtesid ja samu liigutusi – võtta paremalt poolt aluse pealt postitoorikud ja asetada need parempoolsele rullteele ning lükata kuni vasakpoolsel rullteel oleva mõõdu tähiseni, seejärel käivitada kahte käivitusnuppu korraga vajutades järkamissaag JSK-600, saagida postitoorikud vastavasse mõõtu ja tõsta need vasakpoolselt rullteelt maha vastavale alusele. Kuna järkamissae käivitamiseks pidid mõlemad käed üheaegselt asetsema käivitusnuppudel, siis on sellega välistatud käte sattumine saeketta töötsooni. Tunnistaja V B ütlustega on tõendatud, et järkamissaag, mis tuli tehasest, oli töötajale ohutu, sest materjal pannakse paika ja kahe käega üheaegselt vajutatakse nuppu, käsi sinna ei panda. Tunnistaja R T ütlustega on tõendatud, et seadme käivitamine, töötsükli käivitamine toimus kahe startnupuga, st käed on mõlemad kinni, sae töötsoonist väljapool. See võimalus, et töötajal tööprotsessi ajal või mingil muul hetkel võisid sattuda käed sae töötsooni, ilma et need oleksid nuppude peal, on alati olemas, kui töötaja tahtlikult seda teha tahab ja see on töötajapoolne rikkumine. Tunnistaja E M sõnul tavapärase tööprotsessi puhul, kui töötaja teeb oma igapäevast tööd rutiinselt, ei võinud juhtuda, et tal käsi satub sae töötsooni väga lähedale, sest käed olid käivitusnuppude peal. A G teadis, et kätt ei tohi mingil juhul asetada saeketta töötsooni ning ta oli seda ka teistel keelanud teha. Lisaks sellele on sael ka tehase poolt pandud vastav kollast värvi hoiatav kleebis (viitenooled saeketta pöörlemissuuna näitamiseks ja hoiatus väldi kehaosade - käte, jalgade sattumist sae töötsooni). Kuna töökoht oli korrastamata, siis A G üritas vasakult poolt vasaku käega 26 tõmmata saagimiseks järgmist lõigatavat materjali pressi ja saetera vahelt läbi, pannes vasaku käe saeketta töötsooni ja puutudes samal ajal küljega vastu vasakpoolset käivitusnuppu, misjärel järkamissaag käivitus ning tema vasak käsi jäi pressi ja saetera vahele kinni. Tunnistaja K K töötas järkamissael JSK-600 enne õnnetust viimati 13.01.2016 kell 06.0014.
6. K K avastas oma vahetuses töötades sae parempoolse käivitusnupu rikke, kuid seda, et masin hakkas tööle ühe nupuga, ei osanud ta ise rikkeks pidada, sest töötamise protsessi see kiirendas. Ta ei arvanud, et sellest tuleks kedagi teavitada. Infot mittetöötava lüliti kohta ta kellelegi ei edastanud. K K ütlustest nähtub, et ka A G, kes töötas sae peal enne teda, ei pidanud seda rikkeks, et masin töötas ühe nupuga. Miks peaks K K midagi sellist välja mõtlema, et teati küll, et saag käivitub üldreeglina kahest nupust korraga vajutades, kuid aktsepteeriti ka olukorda, et saag töötas ka vaid ühele nupule vajutades ning seda ei peetud rikkeks. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt on järkamissae lõikeala töökoha poolsel küljel saekettast vasakul rohelist värvi metallist piire ning lõikeala hoone seinapoolsel küljel on metallist piire (foto 15, lk 32). Kaitsepiirded, mis paigaldati saele peale A G toimunud õnnetust, kinnitati väljastpoolt eelmiste piirete külge (pilt 4, tl 105). Järkamissaagi JSK-600, millel A G töötas, on lubatud Euroopa Liidus kasutada ning sel on olemas ka vastav CEmärgis (vastavusdeklaratsioon) ning mis muutub kehtetuks, kui masinale on tehtud tehnilisi muudatusi ilma tootja nõusolekuta. Masina omavoliline ümberehitamine lõpetab järkamissae JSK-600 paigaldamise, kasutamise, hooldamise ja tööohutuse juhendi kohaselt masina kasutamise õiguse koheselt. AS Imprest seadme vastuvõtmise aktiga 01.09.2015 on tõendatud, et komisjon (koosseisus E M – AS xxxx töökeskkonnaspetsialist, V B – AS Imprest tehnikaspetsialist ja E T – AS Imprest tootmisjuht) veendus seadme järkamissaag K600, valmistamisaasta 2012 paigalduse õigsuses vastavalt kasutusjuhendile, ohutust tagavate kaitseseadmete olemasolus ja töökorras olekus (turvalülitid ja -väravad, stoppnupp, turvaahela automaatika jt), seadmega töötamiseks vajalike liikumisteede ja töölavade püsikindluses ning selles, et seade on töötajale töötamiseks ohutu. 06.01.2016 kontrollis Tööinspektsioon ettevõttes töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist, täpsemalt kontrolliti ventilatsiooni, kuid vajadusele järkamissaele JSK-600, kui ohtlikule seadmele kaitsepiirded paigaldada, tähelepanu ei juhitud. Eeltoodu pinnalt on kummastav süüdistatavale Kaili Raagale tehtud etteheide, et miks viimane ei katkestanud järkamissael JSK-600 tööd, ega teavitanud tööandjat ohtlikust seadmest, olles teadlik, et sael JSK-600 puuduvad kaitsepiirded ja seega on võimalik asetada käsi sae liikuvate terade töötsooni. Isegi kui eelnevalt oleks süüdistatav Timo Hermlin lasknud järkamissaele JSK-600 paigaldada kaitsepiirded (täiendavad) ja arvestades ühtlasi asjaolu, et kuskil ei ole sätestatud, millised need kaitsepiirded konkreetselt oleksid pidanud välja nägema, ei oleks see tööõnnetust ära hoidnud, kui oleksid esinenud samad asjaolud (valed töövõtted). Selle kohta, kas kaitsepiirded, mis saele paigaldati peale A G juhtunud õnnetust, on nõuetekohased, andmed puuduvad. Seadme erakorralisest ülevaatusaktist järkamissaag K-600 2012 õnnetusjärgse korrasoleku kohta nähtub, et seoses 14.01.2016 toimunud tööõnnetusega on seadmele teostatud tööõnnetusjärgne erakorraline ülevaatus 15.01.2016 kell 10.30, mille käigus tuvastati, et parempoolne paralleellüliti on kinni kiilunud, mis võimaldas sae käivitada ainult ühele lülitile vajutades. Turvaväravat ning automaatse seiskamisega kaitsekatet antud sael ei ole ette nähtud. Saag on varustatud saetera ning materjali pressi liikuma hakkamiseks kahe paralleelselt ühendatud lülitiga, mis välistab võimaluse kätel saetera töötsooni sattumise. Erakorralise ülevaatuse teostasid E T – töökeskkonnaspetsialist ja J F – OÜ xxxx elektrik. Kohus on seisukohal, et etteheide Timo Hermlinile, et ta ei lasknud järkamissaele JSK-600 paigaldada kaitsepiirdeid, mis oleks 27 välistanud töötaja juurdepääsu ja ohtliku kokkupuute töövahendi - järkamissae liikuvate osadega, ei ole kõike eeltoodut kogumis arvesse võttes põhjendatud. Järgnevalt analüüsib kohus süüdistatavale Timo Hermlinile tehtud etteheidet, et ta jättis enne A G tööle asumist järkamissaega JSK-600 korraldamata tema juhendamise ja töövahendi kasutamise väljaõppe (süüdistuses on ka, et ei juhendanud seadmel töötavat kannatanut) ja lubas juhendamata töötajal töövahendit kasutada ning süüdistatavale Kaili Raagale tehtud etteheidet, et viimane jättis oma vahetuses ja talle alluvale tootmistöölisele A G enne tööle asumist järkamissael JSK-600 tööohutusalase juhendamise läbi viimata ega korraldanud tema väljaõpet, samuti ei kontrollinud ta A G teadmiseid nimetatud seadmega töötamisel. A G ütlustega on tõendatud, et viimase poole aasta jooksul järkas ta kogu aeg ühe ja sama järkamissaega. Kui ta tööle tuli, siis ta vaatas töö käigus, kuidas saagi sisse ja välja lülitada. Juhendi tutvustamine toimus siis, kui ta tuli tööle, ühel korral. Konkreetset juhendamist ei toimunud. Juhendid olid kõik eesti keeles. Ta on ühe eesti keelse juhendiga tutvumise kohta allkirja andnud. Ta vaatas talle tutvumiseks antud ühte juhendit ja kirjutas alla. Eesti keelest kirjakeelena ta aru ei saa, suulisest kõnest saab natukene aru. Allkirja andmist põhjendas kannatanu sellega, et kui tahad tööd teha, siis kirjutad alla. Juhendamise registreerimise kaardi kohta, kus on 5 erinevat sissekannet erinevatel kuupäevadel ja tema allkirjad, märkis A G, et kuna ta oli vana töötaja, siis pärast lihtsalt toodi dokumendid, et kirjutage alla, et te olete selle läbinud ja nad kirjutasid. Nende dokumentidega ta ei tutvunud. Ta ei teadnud, mille kohta ta allkirja andis, kuna ei oska eesti keelt. Kui neil tekkis mingeid küsimusi seadmega töötamisel, siis nad pidid meistri (eestöölise) või mehaaniku poole pöörduma. Meister (eestööline) käis nende tööd vahetuse jooksul kogu aeg kontrollimas, olles peaaegu kogu aeg samas ruumis. Neil oli 27 inimest vahetuses, meistril (eestöölisel) oli vaja kõigile tööülesanded jagada ja jälgida nende tööd. Meister (eestööline) kontrollis töölistel ka isikukaitsevahendite olemasolu. Kui uued inimesed tulid, siis neile näidati, kas näitas tema või keegi teine. Neil ei olnud konkreetset inimest, kes oleks õpetanud. Eestööline tegeles ka uute töötajate juhendamisega. Uus töötaja pidi lugema läbi reeglid, need tööohutusnõuded ja siis lubatigi ta tööle, 1-2 päeva pärast. A G kirjeldas järkamissae JSK-600 tööpõhimõtteid kohtuistungil selliselt, et kõigepealt peab keerama avariistoppkraani, siis on mõlemal pool nupud, millele tuleb korraga peale vajutada, misjärel saag laskub alla ja hakkab tööle. Kui saag on töökorras, siis ühele nupule vajutades ei ole võimalik saagi tööle panna. Tal ei olnud kohustust kontrollida enne tööle hakkamist sae nuppude korrasolekut. Kui saag paigaldati, siis öeldi, et proovi, et kui sa vajutad ühte nuppu, siis saag allapoole ei lasku, see on garanteeritud. Aga igapäevaselt enne tööle asumist ta seda ei proovinud. Kohe kui saag paigaldati sai talle teatavaks, et järkamissae töölepanekuks või käivitamiseks tuli 2 nuppu korraga vajutada. AS Imprest töökaitsealase- ja üldkoolituse registreerimise kaardist A G kohta nähtub, et ta on 25.03.2004 läbinud tööohutuse alase juhendamise (ohutusjuhendid nr 1,2,18) ja 11.03.2005 läbinud tööohutuse alase juhendamise (ohutusjuhendid nr 1-20). A G on tööl alates 17.01.2002, kuid teda lubati pingitöölisena iseseisvale tööle alles 18.02.
7. AS Imprest esmase juhendamise tööohutusjuhendite registrist nähtub, et ohutusjuhend nr 1 on Töökaitsejuhend järkamissael töötajale, ohutusjuhend nr 2 on Töökaitsejuhend ketassael töötajale ja ohutusjuhend nr 18 on Töökaitsejuhend pendeltüüpi järkamissael töötamiseks. Töökaitsejuhend järkamissael töötajale (nr 1) on kinnitatud oktoobris 2001 ning selle üldnõuete p 1.
8. kohaselt töövahendid, seadmed, kontrollmõõteriistad, tööriistad, käsi-tööriistad, tooted, detailid jms peavad olema paigutatud selliselt, et oleks tagatud ohutus ja käepärasus; p 1.
9. kohaselt töötaja peab tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töösisekorraeeskirju. Enne tööd p 2.
10. kohaselt tuleb korrastada töökoht, eemaldada kõik üleliigne, mis võiks töö ajal segada; p 2.
11. kohaselt tuleb kontrollida käivitusseadmete korrasolekut (vinnaklülitid, käivitus-nupud); p 2.
12. kohaselt tuleb veenduda, et ei toimuks pinge iseeneslikku sisselülitumist ja p 2.
13. kohaselt 28 tuleb tööpingi riketest teatada töölõigu juhile (eestöölisele). 08.09.2015 toimunud AS Imprest töötajate üldkoosolekul oli üks käsitletav teema töötajate ohutu käitumine ning seadmetega ohutu töötamine. Koosolekul räägitud info, mis oli sõnastatud Infoks kõikidele seadmetega töötajatele!, oli koostanud E M ja selle kohaselt kõik töötajad on kohustatud enne tööle asumist kontrollima kasutatava seadme töökorras olekut, turvalülitite ja avariinuppude töökorras olekut, kaitsekatete olemasolu. Kui kontrollimise käigus tuvastatakse seadmel töötamise rike, turvalüliti rike või tahtlik blokeerimine ehk „turvasüsteemi lollitamine“, avariinuppude mitte töötamine, kaitsekatete puudumine, siis on töötaja kohustatud koheselt sellest teatama oma otsesele juhile või tootmisjuhile. Kui töötaja ei edasta vastavat infot otsesele juhile või tootmisjuhile, eemaldab ise seadme kaitsekatted või kasutab sellist seadet, blokeerib ise seadme turvalülitid või kasutab sellist seadet, siis vastutab see töötaja, kes hetkel antud seadet kasutab. Tööõnnetuse toimumise ajal oli AS Imprest töökeskkonnaspetsialist E T ja AS xxxx töökeskkonnaspetsialist oli E M. Kuna üldkoosolekud olid eesti keelsed ja A G on väitnud seda, et ta eesti keelest kirjakeelena aru ei saa, suulisest kõnest saab natukene aru, oli tunnistajate E T ja E M sõnul alati võimalik küsida, kui miski ei olnud arusaadav. TTOS § 13 lg 1 p 13 alusel on tööandja kohustatud korraldama töötajale enne tööle asumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus- ja töötervishoiualase juhendamise ja väljaõppe. Juhendamist või väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid või tehnoloogiat vahetatakse või uuendatakse. Vabariigi Valitsuse
14. jaanuari 2000.a määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 1 lõike 6 p 1 alusel tagab tööandja kasutajale töövahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe ja ohutusalase juhendamise. Ohutusalane juhendamine peab hõlmama teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi. Tunnistaja R T ütlustest nähtub, et aastal 2016 määras selle tema, mis juhendit uus töötaja lugema peab. Täiendjuhendamine toimub ettevõttes siis, kui on kellegagi juhtunud õnnetus või on uus seade tulnud. Juhendatakse neid töötajaid, kes selle peal tööle asuvad. Tänasel päeval viib juhendamise läbi meister, kuid 2016.a alguses tegeles sellega tema. Sellele järkamissaele, millega tööõnnetus juhtus, on eraldi kasutusjuhend välja töötatud. See on iga järkamissaega, see ei ole ainult konkreetse masina puhul, et töötsooni käsi ei panda. See on igas juhendis sees. Enne tööle asumist oleks töötaja pidanud kontrollima, et kõik käivitusnupud on töökorras, sest saag ei tohi käivituda ühe nupuga. Ta eeldas, et seda on töötajale kindlasti räägitud, kui ta pandi esimest korda tööle selle peale, või ta sai selle inimese käest teada, kes temaga koos seal töötas sel hetkel, kui ta esimest korda tööle hakkas. See on kõigis sarnaste seadmete ohutusjuhendites, kasutusjuhendites kirjas. Talle ei meenunud, et A G oleks tööohutusega kunagi varem probleeme olnud, viimane oskas seda, mida ta tegema pidi. Tunnistaja E M ütlustest nähtub, et tootmisjuht (R T) oli see, kes pidi tegema teoreetilise juhendamise ja meister korraldama väljaõppe, praktilise juhendamise. Täiendjuhendamist peab tegema siis, kui töötaja tööprotsess muutub, kui teda suunatakse tööle täiesti uue ja uute põhimõtetega seadme juurde, kui ta on olnud tööst eemal 3 kuud ja kui ta on rikkunud ohutusnõudeid, samuti kui keegi, kas ettevõtte juht, töötaja ise või siis tööinspektor peab seda vajalikuks. A G oli selle järkamissaega töötamiseks, millega õnnetus juhtus, suuliselt juhendatud ja väljaõpetatud. See tuli välja vestlusest meistriga, kui ta õnnetuse uurimist juhtis, kuid registreeritud seda kuskil ei ole. A G on juhendatud väga sarnase seadmega varasemalt töötamiseks, see on ka registreeritud. 29 Kogutud tõenditest nähtub, et varasemalt on AS-s Imprest olnud ka järkamissaag, mille osas on A G juhendamine tööandja poolt tehtud aastaid tagasi ja see on ka registreeritud, kuid järkamissaag JSK-600 osas, millega tööõnnetus juhtus, ei olnud tunnistaja Evelin Martini sõnul täiendjuhendamist registreeritud. Samas nähtub A G ütlustest, et teda juhendati uue saega töötamise osas. Järkamissaega JSK-600 oli ta enne õnnetuse toimumist töötanud 6 kuud. Arvestades eeltoodut, oleks tulnud A G läbi viidud juhendamist ja väljaõpet korrata, kuna töövahendit oli uuendatud. Tunnistaja R T ütlustest järeldub, et A G täiendjuhendamist oleks pidanud tegema tema. Mis puutub süüdistatavasse Kaili Raagasse, siis tema oli läbinud tööohutuse alase esmase juhendamise 30.01.2006 ohutusjuhendi nr 1 Töökaitsejuhend järkamissael töötajale osas, kuid ei olnud peale järkamissae JSK-600 kasutusele võtmist 2012.a läbinud ise nimetatud sae osas täiendjuhendamist. Seega ei leidnud kohtu hinnangul tõendamist süüdistatavale Kaili Raagale tehtud etteheited, et viimane jättis oma vahetuses ja talle alluvale tootmistöölisele A G enne tööle asumist järkamissael JSK-600 tööohutusalase juhendamise läbi viimata ega korraldanud tema väljaõpet, samuti ei kontrollinud ta A G teadmiseid nimetatud seadmega töötamisel, kuna ta ei olnud selleks pädev, kuid tõendamist leidsid etteheited selles osas süüdistatavale Timo Hermlinile, et ta jättis enne A G tööle asumist järkamissaega JSK-600 korraldamata tema juhendamise ja töövahendi kasutamise väljaõppe ja lubas juhendamata töötajal töövahendit kasutada. Kuna A G teadis järkamissae JSK-600 töötamise põhimõtteid, samuti seda, et saeketta töötsooni ei tohi ta mingil juhul kätt asetada, siis arvestades kannatanu käitumist, oleks raske tagajärg saabunud ka siis, kui Timo Hermlin oleks nõutavalt tegutsenud. Süüdistatavale Timo Hermlinile heidetakse ette ja tõendamist leidis see, et ta ei korraldanud ettevõttes uue töökeskkonna riskianalüüsi koostamist peale uue töövahendi kasutusele võtmist, jättes tähelepanuta riskianalüüsis toodud ohud. Kuna A G teadis järkamissae JSK600 töötamise põhimõtteid, samuti seda, et saeketta töötsooni ei tohi ta mingil juhul kätt asetada, siis arvestades kannatanu käitumist, oleks raske tagajärg saabunud ka siis, kui Timo Hermlin oleks nõutavalt tegutsenud. TTOS § 13 lg 1 p 5 alusel on tööandja kohustatud korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud, töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud, kui on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele, kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud või kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise. AS Imprest töökeskkonna riskianalüüsis, mis on koostatud xxxx AS poolt 2011 aastal (mitte aastal 2001, nagu on läbivalt esitatud süüdistustes) on tööõnnetustega seotud ohuteguritest muu hulgas välja toodud seadmetest tulenev õnnetusoht (sisselõikeoht – nt terade vahetamisel, teritamisel, saega töötamisel, üldjuhul mitte tööolukorras, vaid erijuhtudel, seadme hooldamine vms, ohutusnõuete eiramisel). AS Imprest soetas uue järkamissae JSK-600
15. aastal ja see oli ohutum, kui eelmine järkamissaag. Tunnistaja R T sõnul peale viimast riskianalüüsi koostamist oli neil seadmete paigutust muudetud, mis tähendas, et neil oli vaja koostada uus riskianalüüs. Uus AS Imprest töökeskkonna riskianalüüs, mis oluliselt vanast ei erine, on koostatud E T (AS Imprest tootmisjuht) ja Evelin Martini poolt aastal 2016 peale tööõnnetust. TsÜS § 31 lg 1 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku organid üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Rikkumised, millised leidsid tõendamist AS Imprest juhatuse liikme, süüdistatava Timo Hermlini puhul, on omistatavad ka süüdistatavale AS-le Imprest, kuid Timo Hermlinile esitatud süüdistusest ei nähtu see, miks on asjas kõrvale jäetud teine AS Imprest juhatuse liige R R. 30 Äriseadustiku § 187 lg 1 alusel peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. AS-s Imprest vastutasid töötervishoiu- ja tööohutusnõuete järgimise ja nende täitmise tagamise eest ka töökeskkonnaspetsialist E T ja AS xxxx töökeskkonnaspetsialist E M. Seega ei olnud Timo Hermlinil alust arvata, et Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad kohustused jäävad AS-s Imprest täitmata, kuna see oli korraldatud. Puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatavad Timo Hermlin ja AS Imprest oleksid jätnud tahtlikult (vähemalt kaudse tahtlusega) oma kohustused täitmata, eirates tegevusetuks jäädes töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid, rikkumised ei ole põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega ning nõutava tegutsemise korral ei oleks tagajärg jäänud saabumata. KrMS § 309 lg 2 kohaselt tehakse õigeksmõistev kohtuotsus juhul, kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav või kui prokurör on süüdistusest loobunud. Arvestades kõike eeltoodut, leiab kohus, et süüdistatavad Timo Hermlin ja Kaili Raaga tuleb neile esitatud süüdistuses KarS §

§ 197lg 1 järgi ning AS Imprest tuleb süüdistuses Kar

S §

§ 197lg 3 järgi õigeks mõista.

Tsiviilhagi Kannatanu A G on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 55604,64 eurot. KrMS § 310 lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Kuna kohus mõistab süüdistatavad Timo Hermlini ja Kaili Raaga süüdistuses KarS § 13 lg 1 § 197 lg 1 järgi ning süüdistatava AS-i Imprest süüdistuses KarS §

§ 197lg 3 järgi õigeks, siis tuleb Kr

MS § 310 lg 2 alusel jätta kannatanu A G tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 55 604,64 eurot läbi vaatamata. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 1 sätestab, et menetluskulud on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Tasu mõistliku suuruse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta näiteks kriminaalasja keerukust ja mahukust, aga samuti näiteks kaitsja töö kvaliteeti. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Süüdistatavate Timo Hermlini ja AS-i Imprest kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn Advokaadibüroost Pürn & Tubin OÜ on kohtule esitanud taotluse ühes lisadega, paludes määrata kindlaks ja hüvitada AS-le Imprest Timo Hermlini ja AS-i Imprest õigusabikulud, kokku summas 8547,50 eurot. Õigusabikulusid palutakse hüvitada kokku 65,75 tunni ulatuses, tunnitasuks on olnud 130 eurot. Kohus leiab, et nimetatud taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt, sest hüvitamisele kuuluvat kaitsjatasu tuleb vähendada 2,5 tunni, s.o 325 euro võrra, arvestades kohtuistungitele 30.05.2018 ja 04.09.2018 protokollide kohaselt kulunud aega. 31 KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Arvestades kaitsja poolt tehtud tööde mahtu, vajalikkust ja kvaliteetsust, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks välja mõista riigieelarvest AS Imprest kasuks 8222,50 eurot Timo Hermlini ja AS Imprest valitud kaitsjale makstud menetluskulude hüvitamiseks. Kannatanu A G enda kanda tuleb jätta tema poolt lepingulisele esindajale Irina Vassiljevale Vesterinen Partnerid OÜ-st menetluskuludena tasutud 1900 eurot. Menetluskuluna ekspertiisitasu summas 61 eurot tuleb KrMS § 181 lg 1 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb CD-plaat ja DVD-plaat (tl 22 ja 136) kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 07.03.2019 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1.Tühistada Viru Maakohtu 4. septembri 2018. a otsus osas, milles kohus mõistis AS Imprest süüdistuses KarS § 13 lg 1 – § 197 lg 3 järgi õigeks. 2.Lõpetada AS Imprest suhtes menetlus KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 4 alusel AS Imprest lõppemise tõttu. 3.Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus sisuliselt muutmata, kuid asendada maakohtu põhjendused Timo Hermlini ja Kaili Raaga õigeksmõistmise osas käesoleva otsuse punktides 13–18 märgitud põhjendustega. 4.Prokuratuuri apellatsioon jätta rahuldamata. 5.Mõista Eesti Vabariigilt Timo Hermlini kasuks välja 390 (kolmsada üheksakümmend) eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. 6.Mõista Eesti Vabariigilt AS Palmako kasuks välja 390 (kolmsada üheksakümmend) eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Riigikohtu 19.08.2019 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg-s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta Riigiprokuratuuri kassatsioon menetlusse võtmata. 04.09.2018 kohtuotsus 1-17-7256 jõustus 19.08.2019 Riigikohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar referent