1-19-1080/9

1-19-1080 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.08.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-19-1080 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Alissa Jarova Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid Aleksandr Savini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu Aleksandr Savin (ik: 37907294718; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 21.08.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada Aleksandr Savin karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 14.04.
4. a, millest esimeseks 2 (kaheks) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada Aleksandr Savin katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada Aleksandr Savini suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismi- ning narkootikumidevastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 2 (kaks) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.
7. Aleksandr Savinile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. Aleksandr Savin vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esindusele ja Aleksandr Savinile. Viru Vangla Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 10.07.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Savini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Viru Maakohtu 19.02.
10. a kohtuotsusega tunnistati Aleksandr Savin süüdi KarS § 329 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 19.02.
11. a ja lõpp on 14.04.
12. a. Aleksandr Savini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikul on neli kehtivat kriminaalkaristust ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Viimati süüdi mõistetud täitmisele pööratud vangistusest teadliku kõrvalehoidmise eest. Kuritegusid sooritab enamasti impulsiivselt. Vägivallategude puhul on soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, varavastaste osas majandusliku kasu saamise eesmärk. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Alates 01.03.2019 osaleb vanglas tööhõives. Käitumine on vangistuse jooksul olnud hea ning probleeme esinenud ei ole. Kinnipeetav on varasemalt kahel korral olnud määratud kriminaalhooldusele. Esimesel korral ühtegi rikkumist katseajal ei olnud ning teisel korral kriminaalhooldus kulges probleemselt ja lõpetati erakorralise ettekandega. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on kahetoalise sotsiaalkorteriga, mille omanik on xxxx linnavalitsus. Linnapea andis digitaalselt allkirjastatud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud aadressile. Korteris elavad kinnipeetava elukaaslane ja kolm alaealist last. Isikud elasid antud aadressil koos ka enne vangistust ning eluasemega seoses probleeme ei esinenud. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval puudub kindel vabanemisjärgne töökoht. Eriala ta ei oma, kuid on töötamise käigus omandanud teatavaid tööoskusi, mis on vajalikud edaspidisel töötamisel. 15.05.2019 seisuga on K-Raha andmetel täitmata rahalisi nõudeid 9276,23 euro ulatuses ning vabanemisfondis on 160,97 eurot. Kinnipeetava elukaaslane on nõus isikut igati toetama. Aleksandr Savin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Kaito Puusepp esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Aleksandr Savini vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta ühes elektroonilise valve kohaldamisega (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub täielikult vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Aleksandr Savini võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandr Savini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 6 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda sõltuvusainete tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise üheks soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Aleksandr Savini tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise järelevalvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Aleksandr Savinile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus arvestab, et viimane kriminaalhooldus ei kulgenud isiku puhul positiivselt, kuid sellele eelnev katseaeg möödus rikkumisteta. Selline asjaolu viitab sellele, et isiku tahtmise juures suudab ta järgida talle määratud nõudeid ning käituda õiguskuulekalt. Seda seisukohta toetab ka asjaolu, et isikul puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused ning iseloomustuses on märgitud, et tema käitumine on olnud hea ning probleeme ei ole esinenud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et käesolev vangistus on täitnud enda eesmärgid ning kinnipeetav tuleks tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kinnipidamisasutuse iseloomustuses on märgitud, et isik on vestluses enamasti rahulik ja viisakas, ta ei väljenda kuritegelikku käitumist pooldavaid seisukoht ning tunnistab süüd kuritegudes ja teadvustab kuritegelikku käitumist soodustavaid tegureid. Kohus peab nimetatud asjaolusid väga oluliseks, sest need viitavad isiku arusaamale sellest, mis on õige. Seega kohus ei nõustu vangla ja prokuröri seisukohaga ning peab põhjendatuks kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Pärast vabanemist on Aleksandr Savinil olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Aleksandr Savin, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/