) § 424 järgi kokkuleppemenetluses. Põhja Ringkonnaprokurör Heleri Randmaa Süüdistatav Igor Kiseljov isikukood 39403126823, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, põhiharidus, elas enne vahistamist xxxx, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas, töötas enne vahistamist xxxx. Tõkendina kohaldati vahistamist alates kahtlustatavana kinni pidamisest 07.07.2019. Varem kriminaalkorras karistatud, viimati: - Harju Maakohtu 21.11.2018 otsuse alusel
lg 1 järgi vangistusega 6 kuud, mida suurendati
§-de 65 lg 1, 64 lg 1 alusel Tartu Maakohtu 25.09.2018 otsuse alusel mõistetud 3 kuu pikkuse vangistuse võrra. Mõistetud liitkaristusest, 7 kuu pikkusest vangistusest arvati
Kandmisele kuuluv 6 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus asendati
§-de 65 lg 3, 69 lg 1, 3 alusel 208 tunni üldkasuliku tööga. Töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta. Käitumiskontrolli ajaks pandi mh
lg 2 p 2, 8 sätestatud kohustused mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Seisuga 09.07.2019 on Igor Kiseljovil tegemata 66 üldkasuliku töö tundi. Kaitsja Yaroslav Radiwill RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 3, 3, 9 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus otsustas: 1) Süüdi mõista Igor Kiseljov
2) Asendada
lg 7 alusel Igor Kiseljovile eelmise, Harju Maakohtu 21.11.2018 otsuse alusel mõistetud ja
lg 1, 3 alusel asendatud karistuse ärakandmata osa, so 66 (kuuskümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd vangistusega ja lugeda kooskõlas
3) Suurendada
lg 2 alusel Igor Kiseljovile käesoleva otsuse alusel mõistetud 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkust vangistust eelmise, Harju Maakohtu 21.11.2018 otsuse alusel mõistetud, kuid kandmata 2 (kahe) kuu ja 6 (kuue) päeva pikkuse vangistuse võrra. Mõista Igor Kiseljovile liitkaristus – 1 (ühe) aasta, 5 (viie) kuu ja 6 (kuue) päeva pikkune vangistus. 4) Lugeda
lg 1 alusel Igor Kiseljovi eelvangistus karistusaja hulka ja arvestada tema karistust alates 07.07.2019. 5) Igor Kiseljovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada see kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ära kandmisel. 6) Kohaldada Igor Kiseljovi suhtes
lg 1 alusel lisakaristust ja võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks. 7) Konfiskeerida
8) Jätta kaitsjatasu 50,00 eurot riigi kanda. Välja mõista Igor Kiseljovilt menetluskulud: sundraha 810,00 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 227,00 eurot ja kaitsjatasu 175,00 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kokku 1212,00 eurot tuleb tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on seega 101,00 eurot. Makseinfo on käesoleva otsuse lahutamatu lisa ja edastatakse süüdimõistetu e-posti või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. 9) Asitõendid: 10.1) Säilitada kriminaaltoimikuga selle juurde võetud salvestis, 1 CDR plaat. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna Kohtumajale. Asjaolud: Igor Kiseljovi süüdistatakse selles, et tema, olles 21.11.2018. a Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud
lg 1 järgi, juhtis uuesti, s.o korduvalt, ja tahtlikult 15.05.2019 kella 02.41 ajal Tallinnas Peterburi tee xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (etanooli 2,09 mg/g veres). Samuti juhtis ta uuesti, s. o korduvalt, ja tahtlikult 07.07.2019 kella 19.41 ajal Tallinnas Järveotsa tee xxxx juures mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (alkoholi 0,90 mg/l väljahingatavas õhus). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Igor Kiseljov pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad: Süüdistatava, tema kaitsja ja abiprokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: 1)
lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 3 kuud; 2)
lg 7, 65 lg 2 alusel liitkaristuse moodustamist, so 1 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistuse suurendamist Harju Maakohtu 21.11.2018 otsuse alusel mõistetud ärakandmata karistuse, 66 tunni üldkasuliku töö ehk 2 kuu ja 6 päeva pikkuse vangistuse võrra ja süüdistatavale 1 aasta, 5 kuu ja 6 päeva pikkuse vangistuse mõistmist; 3)
lg 1 alusel eelvangistuse arvestamist karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks 07.07.2019 lugemist; 4)
lg 1 p 1 süüdistatavale lisakaristuse kohaldamist ja temalt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks ja 6 kuuks; 5)
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele abiprokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtuistungil jäid prokurör, süüdistatav ja kaitsja kokkuleppe juurde. Süüdistatav avaldas, et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooniga, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb süüdistatavale mõista kokkuleppe kohane karistus. Kohtu hinnangul tuleb KrMS § 306 lg 1 p 9 alusel Igor Kiseljovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata, tõkend tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse kandmisel. Kohus märgib, et Igor Kiseljov vahistati eeluurimiskohtuniku määruse alusel põhjendusega, et tema puhul on uute kuritegude toimepanemise oht märkimisväärselt suur. Kohus nendib, et vahistamise alused on jätkuvalt aktuaalsed. Kriminaalasja materjalidest nähtub (vt nt Igor Kiseljovi elukaaslase ütlused), et süüdistataval on kalduvus (kuri)tarvitada alkoholi, sh maandab ta negatiivseid emotsioone alkoholi kaasabil. On enesest mõistetav, et perspektiiv veeta edaspidi pea poolteist aastat kinnipidamisasutuses mõjub süüdistatavale rusuvalt. Kohtu arvates ei ole süüdistatava varasemat elukäiku arvestades mittemingisugust garantiid, et süüdistatav hoidub purjuspäi sõidukit juhtimast. Menetluskulud: KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalasja menetluskulu KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810,00 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamise kulu 227,00 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 150,00 eurot. Kaitsja esitas riigi õigusabi tasu taotluse istungil osalemise eest summas 75,00 eurot, millest 50,00 eurot palus kaitsja jätta riigi kanda seoses sellega, et istung lükkus tema kaitsealusest mitteolenevatel põhjustel edasi. Kohtu hinnangul on kaitsja taotlus põhjendatud ja riigi õigusabi tasu 50,00 euro suuruses summas tuleb jätta riigi kanda. Kokku on süüdistatavalt välja mõistetava kaitsjatasu suurus seega 175,00 eurot ja kriminaalasja menetluskulu seega kokku 1212,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; pooled on kokkuleppes märkinud, et süüdimõistetul tuleb tasuda menetluskulud igakuiste maksetena 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest. Igakuise makse suurus on seega mitte vähem, kui 101,00 eurot. Menetluskulu tasumiseks vajalik viitenumber on kajastatud käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks olevas makseinfos. Asitõendid: KrMS § 126 lg 3 p 1 ja 4 alusel säilitada kriminaaltoimikuga selle juurde võetud salvestis 1 CDR plaadil. /allkirjastatud digitaalselt/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.