← Eesti

1-19-1846/43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

  1. august 2019 1-19-1846 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Mati Kartau Roman Ivanovi (isikukood 38009296534) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine elektroonilise valve kohaldamisega Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. juuli
  3. a määrus Süüdimõistetu Roman Ivanov ja tema kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, määruskaebused RESOLUTSIOON Jätta Roman Ivanovi ja tema kaitsja määruskaebused läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Viru Maakohus tunnistas
  5. märtsi
  6. a otsusega Roman Ivanovi süüdi KarS § 203 lg 1 järgi ja talle mõistis karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus seda karistust Viru Maakohtu
  7. augusti
  8. a otsusega R. Ivanovile mõistetud vangistuse kandmata osa 8 kuu ja 5 päeva võrra ning mõistis liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 6 kuud 5 päeva vangistust. R. Ivanovi karistusaja alguseks loeti
  9. jaanuar 2019 ja see lõpeb
  10. septembril
  11. juulil 2019 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid R. Ivanovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ja prokuratuur ei toeta R. Ivanovi ennetähtaegset vabastamist.
  12. Viru Maakohus jättis
  13. juuli
  14. a määrusega R. Ivanovi vangistusest ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohus märkis positiivsena ära, et R. Ivanovil puuduvad distsiplinaarkaristused, ta osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, tal on vabaduses elektroonilise valve tingimustele vastav elukoht ning lähedaseks inimeseks on elukaaslane. Positiivsed asjaolud ei kaalu aga üle negatiivseid – korduv karistatus (7 kehtivat kriminaalkaristust), samaliigiliste kuritegude korduv toimepanemine, kuriteo sooritamine katseajal, alkoholisõltuvus ja narkootikumide tarvitamine, võlgade olemasolu, töökoha ja eriala puudumine, riigikeele oskuse puudumine. Kohus ei ole veendunud, et toetav lähivõrgustik ning püsiv elukoht takistaks R. Ivanovi kuritegusid toime panemast. Mõningaid kuritegusid on võimalik sooritada ka elektroonilise valve all viibides ja kodunt lahkumata (nt elukaaslase kehaline väärkohtlemine, mille eest on R. Ivanov süüdi mõistetud
  15. aastal). Maakohus tõi veel välja, et R. Ivanov alles läbib sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning talle on ette nähtud ka vestlused agressiivsest ja impulsiivsest käitumisest. Süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegne vabastamine tähendaks, et sotsiaalprogramm jääks läbimata. Programmi läbimata jäämine mõjutaks R. Ivanovi väga negatiivselt, kuna ta on narkosõltlane, kes vajab abi sõltuvusest vabanemisel. Võttes arvesse seda, et R. Ivanovi on varem karistatud elukaaslase kehalise väärkohtlemise eest, peaks ta läbima ka vestlused agressiivsest ja impulsiivsest käitumisest. MÄÄRUSKAEBUSED
  16. Viru Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused R. Ivanov ja tema kaitsja Robert Sprengk.
  17. R. Ivanov leiab, et maakohus jättis ta põhjendamatult ennetähtaegselt vanglast vabastamata. Kohus ei arvestanud, et ta tegi koostööd uurimisega ja tema ütluste alusel peeti kinni A.S. , kes oli õhutanud teda kuritegudele. Tal on elukoht ja kolm last. Ta hakkaks olema kriminaalhooldaja kontrolli all. Ta saab töövõimetuspensioni ning samuti võetaks teda tööle.
  18. Kaitsja R. Sprengk palub kohtumääruse tühistada ning kaaluda R. Ivanovi vanglast vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole analüüsinud R. Ivanovi kuritegude asjaolusid ega põhjendanud, miks need ei võimalda teda ennetähtaegselt vanglast vabastada. Seetõttu on kohus põhjendamatult asunud seisukohale, mille kohaselt ei ole tema vabastamine võimalik. Samuti ei ole maakohus piisavalt analüüsinud süüdimõistetu varasemat elukäiku. Ka ei ole põhjendatud kohtu see seisukoht, et R. Ivanovi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla pole võimalik seetõttu, et elektroonilise valve all on võimalik sooritada teatud kuritegusid. Kuritegude sooritamise võimalus või võimatus ei saa ennetähtaegse vabastamise puhul olla küsimuseks, kuna peab lähtuma eeldusest, et elektrooniline valve vähendab võimalust kuritegude edaspidiseks sooritamiseks. R. Ivanovi käitumine vangistuses, kindel elukoht ning lähedaste toetus kaaluvad üles tema varasema eluviisi ja kuritegude sooritamised. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  19. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et R. Ivanovi ja tema kaitsja määruskaebused on tervikuna perspektiivitud, neis toodud argumendid ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks ning seetõttu tuleb mõlemad kaebused jätta KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  20. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  21. aprilli
  22. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
  23. Maakohus on R. Ivanovi vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates tema uue kuriteo tõenäosuse ülemäära kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt. Seejuures ei ole esimese astme kohus jätnud süüdimõistetu vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohtul ei oleks maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada. Määruskaebustes ei ole ühti tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks viidata maakohtu sellisele kaalutlusveale, mis lubaks ringkonnakohtul vaidlustatud määruse tühistada 2

(3)ja R. Ivanovi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. R. Ivanov palub arvestada tema koostööd uurimisega, samuti elukoha, laste ja sissetuleku (töövõimetuspension) olemasolu. Ringkonnakohus märgib, et uurimisasutusega koostöö tegemist arvestatakse juba karistuse mõistmisel. Olukorras, kus isikut on kriminaalkorras karistatud korduvalt, pelgalt koostöö tegemise fakti pinnalt tema edasist õiguskuulekust järeldada ei saa. Kodu ja pere olemasolu R. Ivanovi aga kuritegelikult teelt eemal hoidnud ei ole. Iseäranis tuleb tähele panna, et R. Ivanovi kuritegudes on kannatanuks olnud ka tema elukaaslane. Süüdimõistetu kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisavalt analüüsinud R. Ivanovi kuritegude asjaolusid ega tema varasemat elukäiku. Kohtukolleegium kaitsja selliste etteheidetega ei nõustu. Maakohus on R. Ivanovi eelnevat elukäiku, sh tema karistatust ja uue kuriteo toimepanemise riskitegureid piisavalt käsitlenud ning välistanud tema vabastamise mitte kuritegude asjaoludest tulenevalt, vaid ennekõike just seetõttu, et ta on jätkanud kuritegelikku elu vaatamata mitmetele karistamistele ja seda ka katseaja tingimustes. Praegune vangistus, mis on järjekorras juba kuues, ei ole kindlasti olnud ka sedavõrd pikaajaline, et seda eelnevatest mõjusamaks lugeda. Ka märkis maakohus õigesti ja asjakohaselt, et käitumiskontrolli kohaldamine ja elektroonilisele valvele allutamine ei oleks R. Ivanovi puhul tema seaduskuulekuse tagamisel küllaldased. 10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus R. Ivanovi ja tema kaitsja määruskaebused Viru Maakohtu 26. juuli 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ Juhan Sarv /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.