KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-138 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas

§ 184

lg 21 p 1 (alates 01.01.2015

§ 184

lg 21) järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. veebruari 2019 otsus Apellatsiooni esitaja Kolmandate isikute Evgeny Kotlyarovi (IK 35910312248) ja Svetlana Kotlyarova (IK 46205212223) esindaja vandeadvokaat Sergei Politšev Prokurör ringkonnaprokurör Jürgen Hüva Kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev Süüdistatav Natalia Kotlyarova isikukood 48409102218; elukoht Eesti Vabariigis puudub; tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
2. veebruari 2019 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks ringkonnakohtu kantselei kaudu
3. augustil 2019 ja samast kuupäevast on kohtumenetluse pooltel sellega võimalik tutvuda. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates
4. augustist
5. Maakohtu otsus
6. N. Kotlyarovat süüdistatakse

§ 184

lg 21 p 1 (alates 01.01.2015

§ 184

lg 21) järgi selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud narkootilise aine käitlemisega seotud kuriteo, tegeles grupis narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega suure varalise kasu saamise eesmärgil. Süüdistuses kohaselt käitles N. Kotlyarova ajavahemikul 01.01.2013 kuni 2014 juuni keskpaigani fentanüüli vähemalt summas 123 078 – 219 438 eurot. 2. Viru Maakohtu 25.02.2019 otsusega tunnistati N. Kotlyarova

§ 184

lg 21 p 1 järgi süüdi ja karistati 14 aastase vangistusega.

§ 68

lg 2 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti N. Kotlyarovale 13 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

1. Kuna N. Kotlyarova süüdi tunnistamist ja karistamist käesoleva apellatsioonimenetluse raames ei vaidlustata, ei pea ringkonnakohus vajalikuks ka sellel pikemalt peatuda.
2. Viru Maakohtu 25.02.2019 otsusega konfiskeeriti

§ 832lg 2 p 1 alusel ka kolmandatele isikutele E.

Kotlyarovile ja S. Kotlyarovale kuuluv ühisvara: - korter asukohaga AAA; - korter asukohaga BBB,; - korter asukohaga CCC ; - garaaž asukohaga DDD ; - kinnisasi asukohaga EEE .

1. Maakohus, hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis (vt maakohtu otsus lk 12-19), leidis, et N. Kotlyarova lasi kogu oma vara kirjutada enda vanemate nimele, kuna oli teadlik, et n-ö „vahele jäädes“, hakatakse ilmselgelt tema vara arestima. Kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendid ei kinnita kaitsja väidet, et kolmandatel isikutel oli endil raha ja rahalised vahendid kinnisvara soetamiseks pärinevad põhiliselt E. Kotlyarovilt.
2. Süüdistuse kohaselt teenis N. Kotlyarova narkootilise aine käitlemisega vähemalt 123 078 – 219 438 eurot. Üks doos fentanüüli maksis 15 eurot. N. Kotlyaroval legaalset sissetulekut ei olnud, tema teenistus pärines täielikult narkootikumide müügist ning tunnistaja A.U. i sõnul meeldis talle sellega ka vahel hoobelda.
3. Kotlyarovade leibkonnas oli E. Kotlyarov ainus isik, kelle ametlikuks sissetulekuks oli umbes 1000 eurot kuus, millele teenis lisa ka sõidukite remontimisega. S. Kotlyarova sissetulek oli marginaalne ja I.K. il puudus igasugune sissetulek. Samuti puudus sissetulek ka N. Kotlyarova elukaaslasel J.K. el, kes suurema osa süüdistuses nimetatud perioodist kandis karistust Viru Vanglas. Ka isikute pangakontodele on tehtud teadmata päritolu sularaha sissemakseid, s.o osa igapäevakuludest on kantud seega teadmata päritolu vahenditest. Väidetavalt Venemaalt ja Saksamaalt pärit raha kohta puudub igasugune dokumentatsioon, mis tõendaks raha päritolu.
4. Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav ka versioon, et E. Kotlyarov võttis
5. a tööandjalt laenu summas 50 000 krooni ning
6. a võetud laen summas 80 000 krooni oli sularahas kodus alles ja selle eest oli võimalik hakata kinnisvara soetama.
7. E. Kotlyarovi õe väitel sõitis ta sõpradega mitme päeva vältel maha tuhandeid kilomeetreid, et anda Eestis vennale üle 15 000 eurot. Samas oli
8. a võimalik teha riikidevahelisi ülekandeid, mis oleksid kindlasti olnud vähem kulukamad, kui reis Saksamaalt Eestisse ja 2 tagasi. Seega ei pea maakohus V.R. ütlusi usaldusväärseteks.
9. Maakohus nõustus prokuröri seisukohaga, et tähelepanuväärne on ka AAA tänava korteri ost. Nimelt osteti nimetatud korter kiiresti pärast N. Kotlyarova esimest kinnipidamist ja läbiotsimist 20.05.
10. Otsus korteriostuks tehti 15 minuti jooksul ja ettemaks 550 eurot tasuti 5-eurostes kupüürides, mis viitab nn „narkorahale“.
11. Garaažide osas on tunnistajad andnud ütluseid, et need osteti narkootilise aine müügist saadud tulu eest. Kuigi E. Kotlyarov väidab, et need on ostetud tema raha eest, siis leibkonna varalise seisundi analüüsi kohaselt pidi igapäevaste kulutuste katteks tulema sissetulekuid ka teadmata allikatest.
12. Kokkuvõtvalt on maakohus seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas arestitud kinnisvara tuleb lugeda kuritegelikul teel saaduks. Kinnisvara, mis on kolmandate isikute nimel ja mis on omandatud täielikult või osaliselt toimepanija, s.o N. Kotlyarova arvelt, kuulub

§ 832lg 2 p 1 alusel konfiskeerimisele.

Teisisõnu ei ole E. Kotlyarov ja S. Kotlyarova tõendanud, et nende nimel olev kinnisvara on soetatud legaalsete vahendite arvelt.

1. Maakohus ei nõustunud kaitsja väitega, et 2010 a. soetatud vara ei saa olla omandatud N. Kotlyarova poolt ebaseaduslike sissetulekute arvelt, kuna temale esitatud süüdistus hõlmab ajavahemikku alates aastast
2. Nimelt tuvastas maakohus, et N. Kotlyarova ei ole aastaid omandanud legaalset sissetulekut. Tema elatusallikaks ja põhiliseks tegevusalaks ongi olnud narkootiliste ainete käitlemine. Seda kinnitab ka Viru Maakohtu 05.05.2011 otsuse alusel tema süüdi tunnistamine ja karistamine

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi.

1. Tuginedes eeltoodule leidis maakohus, et süüdlasele kuuluv vara pärineb varasematest kuritegudest. Arvestades N. Kotlyarovale etteheidetavaid kuritegusid ja asjaolu, et juba enne
2. a tegeles N. Kotlyarova narkootiliste ainete käitlemisega suures koguses, puudusi leibkonna sissetulekutes ja tõsiasja, et ainsana teenis legaalset sissetulekut E. Kotlyarov, tuleb nentida, et käesolevas kriminaalasjas arestitud kinnisvara on omandatud kuritegelikul teel. Seega tuleb nimetatud kinnisvara konfiskeerida. Apellatsioon
3. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kolmandate isikute esindaja S. Politšev, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist konfiskeerimise osas ja tühistatud osas uue otsustuse tegemist, millega jätta kolmandatele isikutele kuuluv vara konfiskeerimata ja vabastada see aresti alt. Ühtlasi taotletakse menetluskulude riigi kanda jätmist. Kokkuvõtvalt leitakse, et kõnealune kinnisvara on soetatud legaalsete vahendite arvelt, mitte aga N. Kotlyarova poolt kuriteo toimepanemise teel saadud vahendite arvelt.
4. Korter aadressil BBB , on ostetud 10 000 krooni eest 20.01.2010 kohtutäitur N. Malahhova poolt täiteasjas nr 042/2009/3172 läbi viidud enampakkumisel. Korter aadressil CCC , on ostetud 50 000 krooni eest 07.12.2010 müügi – ja asjaõiguslepingu alusel, mis sõlmiti L.P. ga.
5. Maakohus leidis, et süüdistatavale kuuluv vara pärineb eeldatavalt tema varasematest kuritegudest, kuna N. Kotlyarova tegeles juba enne 2011 a. narkootilise aine käitlemisega, mille eest mõisteti ta Viru Maakohtu 05.05.2011 otsusega süüdi. Kaitsja on seisukohal, et kuna eespool nimetatud korterid on ostetud aastal 2010, siis ei saa väita, et korterid on ostetud kuriteo teel saadud raha arvelt, mida N. Kotlyarova sai käesoleva süüdistuse kohaselt alates 01.01.
6. Kaitsja on seisukohal, et laiendatud konfiskeerimist ei saa kohaldada viitega tema varasematele kriminaalasjadele. Kui Viru Maakohtu 05.11.2011 otsusega tuvastati, et N. Kotlyarova sai narkootilise aine käitlemisest tulu, tulnuks tema vara konfiskeerida toonase kriminaalasja raames. Seadust ei saa kohaldada tagant järele. 3
7. Samuti ei nähtu maakohtu otsusest, missuguses ulatuses on viidatud korterid ostetud N. Kotlyarova arvelt ja missuguses ulatuses kolmandate isikute arvelt. Maakohus viitab oma otsuses tunnistajate R.Š. i, J.N. ja V.R. ütlustele. Maakohus rõhutab, et tunnistajad J.N. ja V.R. kinnitavad, et N. Kotlyarova ostis narkomüügist saadud rahade eest nii korteri kui ka garaaže. Samas ei väitnud kohtuliku uurimise käigus tunnistajad, et XXX asuvas majas olevad korterid osteti N. Kotlyarova raha eest. Tunnistajad R.Š. ja J.N. rääkisid pigem kuulujuttudest, mitte faktidest. Tunnistaja V.R. avaldas üksnes seda, et N. Kotlyarova elas aadressil CCC ja kasutas BBB asuvat korterit salongina. Maakohus on tunnistajate ütluseid ebaõigesti hinnanud.
8. Viidatud korterid on ostetud
9. a kolmandate isikute poolt saadud sissetulekute eest, mille kohta nad andsid kohtuliku uurimise käigus ka ütluseid. Maakohtule esitati tõendid kolmandate isikute varalise seisundi ja sissetulekute tuvastamiseks alates 01.01.
10. Samas on jäetud tähelepanuta kolmandate isikute sissetulekut, mis saadi enne 01.01.2008, kuna korterite ostmiseks võib isik koguda raha pika perioodi vältel. Kaitsja esitas maakohtule E. Kotlyarovi ja S. Kotlyarova pangakontode väljavõtted, millest nähtub, et isikutel oli enne 01.01.2008 piisav sissetulek, et osta aastal 2010 mõlemad viidatud korteriomandid.
11. E. Kotlyarovi pangakontoväljavõttest nähtub, et viimane sai aastatel 2006-2007 töötasu OÜdest ATI Grupp ja Formet Grupp kokku 10 000 krooni kuus, mis võrdub BBB ostuhinnaga. E. Kotlyarov avaldas kohtuistungil, et ta ostis nimetatud korteri kahe saadud töötasu arvelt. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta leiab, et nimetatud ütlused ei ole usaldusväärsed.
12. 03.07.2006 sai E. Kotlyarov OÜ-lt ATI Grupp laenu summas 50 000 krooni. 21.11.2006 sai E. Kotlyarov AS-lt SEB Eesti Ühispank laenu summas 80 000 krooni. Laenusumma 50 000 krooni ta kasutas 07.12.2010 korteri ostmiseks aadressile CCC . Tema ütlusi kinnitas ka tunnistaja L.P. , kes oli korteri müüja. Tunnistaja avaldas, et N. Kotlyarova oli talle avaldanud, et tema isa, s.o E. Kotlyarov laenas korteri ostmiseks 50 000 krooni. Maakohus leidis, et ei ole eluliselt usutav, et
13. aastal võetud laen on
14. aastal sularahas kodus alles ja selle eest soetatakse kinnisvara. Maakohus ei ole põhjendanud, miks eeltoodud asjaolu ei ole eluliselt usutav. See on iga isiku enda otsustada, missugusel viisil ta kasutab võetud laenu ja millal, kuidas ja kus ta hoiab võetud raha.
15. Aastatel 2005-2007 töötas S. Kotlyarova AS-s Balti Uniform, kust sai regulaarset töötasu. Samuti sai ta AS-lt Balti Investeeringute Grupp laenu summas 14 700 krooni ja 19 700 krooni. Samuti avaldas S. Kotlyarova, et ta osutas ka juuksuriteenuseid ja sai ka selle eest sissetulekut. Seda kinnitas ka tunnistaja Z.S. .
16. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et maakohus ei arvestanud kolmandate isikute varalise seisundi analüüsimiseks eeltoodud tõendeid ja olulisi asjaolusid. Arvestades kolmandate isikute eeltoodud sissetulekute olemasolu ja suurust, sealhulgas erinevate laenude suurust, oli kolmandatel isikutel reaalne võimalus osta 20.01.2010 korter aadressile BBB hinnaga 10 000 krooni ja 07.12.2010 korter aadressile CCC hinnaga 50 000 krooni enda raha arvelt.
17. Kolmandad isikud ostsid 30.05.2014 müügilepingu alusel O.K. lt korteri aadressile AAA ,. Müügilepingust nähtub, et korteri ostuhinnaks oli 12 000 eurot, millest 11 450 eurot tasuti sularahas. E. Kotlyarov ja S. Kotlyarova avaldasid, et raha viidatud korteri ostuks andis neile E. Kotlyarovi õde V.R. . Maakohus leidis, et V.R. ütlused ei ole usaldusväärsed. Samas ei ole maakohus arvesse võtnud V.R. ütluseid, et ülekande eest tuleb tasuda ja ta tahtis ka Eestisse oma pojale külla tulla. Nimetatud tõenditega on tõendamist leidnud, et korter osteti legaalsete sissetulekute arvelt.
18. Samuti leidis maakohus, et suure tõenäosusega osteti kõnealune korter kiiresti pärast N. Kotlyarova kinnipidamist narkorahade eest. Samas ei nähtu maakohtu otsusest, kuidas on seotud korteriost ja N. Kotlyarova kinnipidamine. Korteri sissemaks tasuti küll 5-eurostes kupüürides, kuid samas avaldas tunnistaja O.K. , et S. Kotlyarova sõnul oli pangaautomaat talle 4 raha sellistes kupüürides andnud.
19. Mis puudutab tunnistaja V.R. ütluseid, siis ei ole viimane väitnud, et N. Kotlyarova ostis just narkomüügist saadud rahade eest korteri. Tunnistaja V.R. ütlustest ei ole aga aru saada, missugusest korterist N. Kotlyarova talle rääkis. Kuna vestlus toimus
20. a maikuu lõpus, siis suure tõenäosusega rääkis N. Kotlyarova mingisugusest muust korterist, mitte aga aadressil AAA asuvast korterist. Samuti võis N. Kotlyarova ka valetada, kuna V.R. sõnul armastas N. Kotlyarova hoobelda. Samuti ei nähtu tunnistaja V.R. ütlustest, kelle rahade eest korter üleüldse osteti.
21. Mis puudutab kinnisasja aadressil EEE , siis kolmandatel isikutel ei ole antud aadressil korteriomandit. Kolmandad isikud ostsid 28.01.2014 garaaži aadressile EEE , asjaõiguslepingu alusel, mis sõlmiti V.P. ja T.S. ga. E. Kotlyarov avaldas, et garaaž osteti tema pojale, I.K. ile, kes elab XXX, s.o samas piirkonnas, kus garaaž asub. E. Kotlyarov tasus müüjale 200 eurot notari juures, kus garaaž ümber vormistati (kohtuistungi protokollis ekslikult märgitud „Natalia juures“). Hiljem tagastas poeg talle 200 eurot. Garaaž on I.K. i nimele vormistatud, kuna tema pojal on võlgnevused kohtukulude ja trahvide eest. E. Kotlyarovi ütluseid kinnitavad ka S. Kotlyarov ja E. Kotlyarov.
22. Kolmandate isikute sissetulek aastal 2013 ja jaanuaris 2014 võimaldas neil tasuda garaažihinna. Seda enam, et nende poeg I.K. tagastas neile 200 eurot. Sisuliselt andsid kolmandad isikud pojale võlgu summas 200 eurot garaaži ostmiseks. Maakohus on ka ise välja toonud, et E. Kotlyarovil oli ainsana ametlik sissetulek 1000 eurot kuus, millele ta teenis lisa autode remontimisega. Seega on eluliselt usutav, kui E. Kotlyarovil oli nimetatud sissetulek, oli tal võimalik osta garaaž 200 eurot eest või anda pojale selle ostmiseks võlgu.
23. Maakohtu hinnangul on J.N. ja V.R. avaldanud, et N. Kotlyarova ostis narkomüügist saadud rahade eest garaaže. Samas ei ole tunnistajad garaažide ostmise kohta midagi öelnud.
24. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et N. Kotlyarova ei oma garaažiga aadressil EEE , mingisugust puutumust. Garaaž osteti kolmandate isikute ja tunnistaja I.K. i raha eest summas 200 eurot. Maakohus ei ole põhjendanud, miks pidi N. Kotlyarova endale ostma garaaži, kui tal ei ole juhiluba ega sõidukit.
25. Kolmandad isikud ostsid 30.05.2014 asjaõiguslepingu alusel P.I. ilt 500 euro eest garaaži aadressile DDD ,. E. Kotlyarov avaldas, et garaaž osteti talle, kuna ta elab XXX ja garaaž asub tema kodu lähedal. Enne seda ta üüris garaaži umbes 8 aastat. Garaaži eest tasuti notari juures, kus vormistati garaaž ümber (kohtuistungi protokollis ekslikult märgitud „Natalia juures“). Maikuus andis E. Kotlyarovi õde talle 15 000 eurot korteri ostmiseks, millest jäi 3000 eurot järele ja selle arvelt ostis ta garaaži 500 euro eest.
26. Ka S. Kotlyarova on avaldanud, et garaaž osteti 500 euro eest, mis saadi E. Kotlyarovi palgast. Samuti oli E. Kotlyarovil ka oma raha ja ka E. Kotlyarovi õde andis talle korteriostuks raha, millest jäi raha ka järele.
27. Samuti võimaldas aastast 2013 kuni 30.05.2014 kolmandate isikute sissetulek neil tasuda garaažihinna 500 eurot. Samuti on tuvastamist leidnud, et E. Kotlyarov leidis võimaluse osta endale aprillis 2014 sõiduauto Toyota RAV 4 hinnaga 12 000 eurot. Seega on eluliselt usutav, et mais 2014 leidis ta ka võimaluse 500 euro suuruse garaaži ostuks. Ühtlasi puudus N. Kotlyaroval endal igasugune vajadus garaaži ostmiseks, kuna tal ei olnud sõidukit ja ta elas XXX.
28. Maakohtu hinnangul avaldasid ka tunnistajad J.N. ja V.R. , et N. Kotlyarova ostis narkomüügist saadud rahade eest garaaže. Samad ei ole tunnistajad garaažide ostmise kohta midagi öelnud. 5
29. Ühtlasi on maakohtu jätnud tähelepanuta isikute ütlused selle kohta, et
30. a suvel nad said V.B. lt 17 000 eurot N. Kotlyarova poja jaoks. Maakohus leidis, et Venemaalt saadud raha kohta puudub aga igasugune dokumentatsioon. Seadus ei sätesta aga, et raha saamist saab tõendada üksnes dokumentaalsete tõenditega, selleks võivad olla ka isikute ütlused. Maakohus ei ole põhjendanud, miks E. Kotlyarovi ja S. Kotlayrova ütlused selles osas on valed. Tõsiasi, et N. Kotlyarova ei pannud saadud raha korraga pangakontole, ei tähenda, et raha ei saadud V.B. lt. Kolmandad isikud ei saa vastutada selle eest, kuidas N. Kotlyarova 17 000 eurot kasutas.
31. Dokumentaalsete tõendite hulgas on Ida Prefektuuri 11.09.2014 päring ja päringu vastus selle kohta, et augustis 2012 E. Kotlyarov, S. Kotlyarova, N. Kotlyarova ja A.K. ületasid sõiduautoga Eesti-Venemaa piiri Venemaa suunas ja tulid tagasi Eestisse. Eeltoodu tõendab isikute ütluseid, et
32. a suvel nad viibisid Venemaal puhkusel koos tütre ja lapselapsega.
33. Kaitsja esitas
34. a kohtueelse menetluse käigus korduvalt taotluse Venemaal viibiva V.B. ülekuulamiseks, kuid taotlused jäeti rahuldamata. Rõhutati, et taotluse võib esitada uuesti kohtumenetluses. Kaitsja taotles viidatud isiku ülekuulamist ka kaitseaktis, kuid sügisel 2018 selgus, et isik põeb vanaduse tõttu dementsust ja ei ole võimeline ütluseid andma. Menetleja poolt esialgse taotluse rahuldamata jätmine tõi kaasa tagajärje, et kolmandatel isikutel ei olnud võimalik kohtule esitada V.B. ütluseid, mis kinnitaksid 17 000 euro legaalset päritolu.
35. Ühtlasi on maakohus jätnud tähelepanuta ka selle, et 21.02.2014 sai E. Kotlyarov I.D. ilt 1000 eurot. Selle kohta andsid kolmandad isikud kohtuliku uurimise käigus ütluseid, mida kinnitavad dokumentaalsete tõenditena AS Eesti Post vorm „Raha saamine“ ja AS Eesti Post dokument nr 215-659-
37. Kõnealuste korteriomandite ja garaažide puhul on nende turuväärtus XXX ja XXX linnas niivõrd madalal, et vajalikud kulutused, mis on seotud vara hoidmise ja müümisega on tunduvalt suuremad. Korterid aadressil BBB ja CCC , asuvad esimesel korrusel elamumajas, mida nimetatakse „hruštšovkaks“. Nende turuväärtus on umbes 200 eurot, kuna XXX linnas on palju tühje kortereid, mida ei ole võimalik müüa, kuna neile ei ole ostjat.
38. Korterite puhul tuleb silmas pidada ka seda, et konfiskeerimise korral kuni ostja leidmiseni kannab kulud, mis on seotud korterite kütte ja hooldusega, riik. On ilmselge, et toodud kulud kogumis võõrandamisega seotud kulutustega on tunduvalt suuremad kui korterite turuväärtus. Garaažide puhul on nende turuväärtus niivõrd madal, et konfiskeerimine ei ole otstarbekas, arvestades konfiskeerimisega seotud kulutusi.
39. Vaatamata eeltoodule on kaitsja seisukohal, et eelnimetatud kinnisvara konfiskeerimiseks ei ole alust eelkõige sel põhjusel, et korteriomandid ja garaažid on ostetud raha eest, mis ei ole saadud N. Kotlyarova poolt kuriteo toimepanemise tulemusena. Ringkonnaprokuröri kirjalik vastus apellatsioonile
40. Prokurör on seisukohal, et apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Maakohus on kõiki vara konfiskeerimisega seotud asjaolusid piisavalt põhjendanud ning kõik põhjendused tuginevad kohtus uuritud tõenditel.
41. Riigikohus on märkinud, et laiendatud konfiskeerimise puhul ei ole tähtis see, et konfiskeeritav vara pärineks kuriteost, milles isik arutatavas asjas süüdi tunnistatakse.

§ 832

lg 1 kohaldamine põhineb selliste asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Eelöeldu tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest.

§ 832

lg 1 teise lause järgi peab vara legaalset päritolu tõendama süüdistatav ehk teisisõnu kehtib selle 6 konfiskeerimise aluse korral ümberpööratud tõendamiskoormis.

§ 832

sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib seega aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi (RKKK 3-1-1-6-16). Laiendatud konfiskeerimine on lubatav ainult seaduses nimetatud juhtudel.

§ 184lg 5 p 2 järgi on käesolevas asjas laiendatud konfiskeerimine lubatav.

1. Kõigepealt tekib õigustatud küsimus, miks oli kogu arestitud kinnisvara kirjutatud N. Kotlyarova vanemate nimele. Samal ajal on prokuratuur veenvalt ära näidanud, et korterid XXX ning AAA olid mõeldud just N. Kotlyarovale. Vastus sellele küsimusele on prokuratuuri hinnangul asjaolu, et juba enne
2. aastat tegeles N. Kotlyarova tulu teenimisega, mis pärines narkootikumide müügist. See tähendab, et isik oli väga hästi teadlik, et ühel hetkel kui peaks juhtuma õiguskaitseorganitele vahele jäämine, hakatakse otsima ning arestima isiku vara. Seetõttu olles ettenägelik ning teades, et ühel päeval see juhtub, lasi N. Kotlyarova kirjutada kogu oma maise vara vanemate nimele.
3. Asjaolu, et N. Kotlyarova tegeles juba enne käesolevas süüdistuses märgitud aega narkootikumide käitlemise ning müügiga on tõendatud tema suhtes tehtud Viru Maakohtu 05.05.2011 otsusega, kus ta mõisteti süüdi

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi.

Kuna nimetatud otsuses ei käsitletud praeguses asjas konfiskeerimisele kuuluvat vara, siis on igati õigustatud kasutada seda ühe argumendina näitamaks, et isik on tulu teeninud narkootikumide müügiga juba enne

1. aastat.
2. Kolmandate isikute esindaja väide kogu menetluse vältel on olnud, et kogu raha, mis on liikunud kontodel, leitud sularaha ning soetatud kinnisvara pärineb E. Kotlyarovilt.
3. Prokuratuuri esitatud tõendid sellist väidet ei kinnita. Tunnistajad on rääkinud, et N. Kotlyarova ostis endale narkomüügist saadud raha eest nii korteri kui ka garaaže. Seda kinnitasid kohtus tunnistajad J.N. ning V.R. . Kõik tunnistajad, kes puutusid N. Kotlyarovaga kokku igapäevaselt, on kinnitanud, et aadressil Sõpruse 10a, kus väidetavalt asus ühes N. Kotlyarova poolt kasutatavas korteris ilusalong, mitte kunagi ühtegi klienti ei käinud.
4. Kohtule on esitatud Kotlyarovade leibkonna varade analüüs. Ainuke, kes Kotlyarovade leibkonnas omas ametlikku sissetulekut, oli pereisa E. Kotlyarov, kelle ametlik sissetulek jäi tuhande euro ringi. Kolmanda isikuna kaasatud E. Kotlyarovi sõnul teenis ta ka lisa autode remontimisega. Abikaasa S. Kotlyarova sai marginaalselt töötasu, mille tõenduseks on kolmandate isikute esindaja esitanud vastavad õiendid. N. Kotlyaroval ning tema vennal I.K. il igasugune sissetulek puudus. Samuti puudus igasugune sissetulek N. Kotlyarova elukaaslasel J.K. el, kes veetis suurema osa süüdistuses nimetatud perioodist karistust kandes Viru vanglas. Tähelepanuväärne on asjaolu, et pangakontode vaatlusest nähtuvad mitmed teadmata päritolu sularaha sissemaksed ning järeldusena on leitud, et mitmed igapäeva kulutused peavad olema kantud teadmata päritolu vahenditest.
5. Ühe sissetuleku allikana on kolmandad isikud näidanud sugulastelt saadud raha, mis on toodud üle piiri Eestisse Venemaalt ja Saksamaalt. Ühelgi juhul seda raha deklareeritud ei ole. Samuti puudub dokumentatsioon, mis tõendaks raha üleandmist.
7. aasta alguses osteti korter number 1 XXX elamus. Korteri eest maksti sularahas 10 000 krooni. Sama aasta lõpul osteti jällegi sularahas 50 000 krooni eest samas majas korter nr
8. Viimase ostmisega tegeles N. Kotlyarova, kui tegi korteri omanikule ettepaneku. Kuid jällegi kirjutati mõlemad korterid tema vanemate nimele. Nimetatud korterite ostmiseks saadud raha kohta on väidetud, et E. Kotlyarov sai laenu oma tööandjalt. Tõesti selline laekumine summas 50 000 krooni on kolmandate isikute esindaja poolt esitatud panga väljavõttes nähtav. Ülekanne laenu osas tehti E. Kotlyarovile 2006 juulis. Vahepealsel perioodil võeti E. Kotlyarovi poolt laenu summas 80 000 krooni, et teostada kodus remonti ja osta uut mööblit. Nüüd jõudes aastasse 2010 on neli aastat tagasi saadud laen endiselt neil alles ning selle eest on võimalik soetada tütrele korter. Nimetatud versioon ei ole loomulikult võimatu, kuid see on äärmiselt 7 ebausutav. Mis eesmärkidel võtab tavakodanik endale laenu – reeglina selleks, et tasuda millegi kalli asja eest, mille jaoks kogumine võtaks liialt kaua aega. E. Kotlyarovi väidet pisendab ka asjaolu, et vahepealsel perioodil oli ta sunnitud võtma 80 000 krooni laenu.
9. E. Kotlyarovi õde V.R. väitis kohtule, et tema sõitis autoga ligi 30 tundi, viibis Eestis vähem kui ööpäeva ning seejärel sõitis sama pika maa Saksamaale tagasi, andes Eestis üle sularahas 15 000 eurot. Väidetav raha üleandmine toimus
10. aasta mais. Samal ajal on teadupärast võimalik teostada ülekandeid riikide vahel paljude erinevate maksevahendussüsteemide alusel, mis on kindlasti vähem kulukamad kui see, et mõne päevaga sõidetakse maha tuhandeid kilomeetreid.
11. Peale seda kui 20.05.2014 toimus N. Kotlyarova esimene kinnipidamine ning läbiotsimine soetati 30.05.2014 korter AAA tn-le 12 000 euro eest. Väidetavalt pärines raha Saksamaal elavalt V.R. lt. Samal ajal paneb kogu see asi mõtlema – miks kohe peale kinnipidamist pöörduti korteri müüja poole, 15 minutiga tehti otsus korteri ostuks ning mõned päevad hiljem sõlmiti notari juures tehing. Lisaks tasuti ettemaks 550 euro ulatuses 5 eurostes kupüürides. Teadaolevalt kui fentanüüli doos maksis 15 eurot, siis tõenäoliselt maksti tihti peale just nimelt väikestes kupüürides.
12. Garaažide osas on tunnistajad kuulnud, et narkomüügist saadud tulu läks osaliselt garaažide ostule. Kuigi E. Kotylarov on väitnud, et need ostud tegi ta oma raha eest, siis leibkonna vara analüüs on tõdenud, et igapäevaste kulutuste tarbeks pidid sissetulekud pärinema teadmata kohast.
13. Arvestades N. Kotlyarovale etteheidetavaid tegusid ning asjaolu, et juba enne 2011 aastat isik tegeles narkootikumide müügiga suures koguses, puudusi isikute sissetulekutes (s.o. teadmata päritolu sularaha sissemaksed), ainuke legaalse sissetuleku saaja oli E. Kotlyarov, siis tuleb jõuda järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas arestitud kinnisvara on saadud kuritegelikul teel ning tuleb lugeda tõendatuks kuritegeliku eluviisi tuvastamine. Seetõttu tuleb kinnisvara eelpool loetletud alustel arestida. Kolmandate isikute nimele, s.o. N. Kotlyarova vanematele, vormistati kinnisvara ilma tasuta ning eesmärgiga vältida võimalikku tulevikus toimuvat konfiskeerimist.
14. Kolmandate isikute esindaja on kaebuses väitnud, et maakohtu otsusega konfiskeeritud vara väärtus on praktiliselt olematu, tuginedes üldistele kinnisvara madalatele hindadele Ida-Viru maakonnas. Selline väide on jäänud paljasõnaliseks ning kolmandate isikute esindaja ei ole konkreetsete kinnisasjade puhul suutnud esitada ühtegi dokumenti, mis seda väidet kinnitaksid.
15. Kaebuses on läbivalt rõhutud sellele, et prokuratuur ega ka kohus oma otsuses ei ole ära näidanud tõsikindlalt, et N. Kotlyarova soetas kinnisvara kuritegude tulemusel saadud raha eest. Laiendatud konfiskeerimise puhul ei ole oluline konkretiseeritud seos kuriteo ja konfiskeeritava vara vahel. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-10-16 märkinud, et põhjustena, mis annavad seadusliku aluse eeldada, et füüsilisest isikust kuriteo toimepanija kogu vara või osa sellest on saadud

§ 832

lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena, nimetab seadus järgmisi: 1) kuriteo olemust; 2) isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevust või 3) muud põhjust. Praegusel juhul oli N. Kotlyarovale esitatud süüdistus narkootikumide käitlemises, mis on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Maakohus luges selle süüdistuse ka tõendatuks. Samuti on prokuratuuri poolt esitatud ja maakohtus uuritud tõenditest nähtav ilmselge erinevus isikute (süüdistatava ja kolmandate isikute) legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme vahel. Kolmandad isikud ei ole suutnud veenvalt seda väidet ümber lükata ning tõendatuks tuleb lugeda asjaolu, et kogu käesolevas kriminaalasjas konfiskeerimisele kuuluv kinnisvara pärines täielikult N. Kotlyarova poolt kuriteoga saadud varast ning kolmandate isikute nimele kirjutamine täitis ainult ühe eesmärki – vältida hilisemat konfiskeerimist. 8 Ringkonnakohtu järeldused

1. Kriminaalkolleegium, tutvudes kohtuotsuse, apellatsiooni, prokuröri kirjaliku seisukoha ja kriminaalasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
2. Apellatsioon on esitatud tõendite hindamise peale. Apellandi arvates ei ole tõendatud maakohtu järeldus, et arestitud kinnisvara on saadud kuritegelikul teel, sest kinnisvara, mis kuulub kolmandatele isikutele, on omandatud täielikult või olulises osas kuriteo toimepanija, s.o N. Kotlyarova arvel. Apellant leiab, et tegelikult on nimetatud kinnisvara omandatud kolmandatele isikutele kuulunud legaalsete vahendite arvel.
3. Ringkonnakohus apellandi väidetega ei nõustu, sest need on ümber lükatud maakohtus üle kuulatud tunnistajate J.N. i ja V.R. ütlustega ning N. Kotlyarova leibkonna legaalse sissetuleku, varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevuse analüüsiga perioodil 01.01.200816.06.
5. Hinnates nimetatud tõendeid kogumis, leiab ringkonnakohus, et maakohtu järeldused vastavad kohtuistungite protokollides fikseeritule. Maakohtu otsus vastab KrMS § 312 nõuetele. Selles on näidatud kohtuliku uurimise käigus tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse ning samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ja vastavad põhjendused (vt maakohtu otsuse lk 12-19). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega ning KrMS § 342 lg 3 p 1 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Põhistamiskohustust KrMS § 339 lg 1 p 7 tähenduses rikutud ei ole. Kokkuvõtvalt puuduvad KrMS §-s 338 toodud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused.
6. Ringkonnakohus märgib, et konfiskeerimisele kuuluva vara osas on eelnevalt tehtud vara arestimise määrused 18.07.2014 nr 1-14-6062 ja 29.07.2014 nr 1-14-6309, millistes on ka välja toodud vara arestimise aluseks olevad tõendid (III kd lk 95-103 ja 107-111), mida käesoleva asja kohtulikul arutamisel kontrolliti.
7. Seoses apellandi väidetega ringkonnakohus märgib järgmist.
8. Apellant leiab, et tunnistajate J.N. i ja V.R. ütlustega ei ole tõendatud, et N. Kotlyarova ostis narko-müügist saadud raha eest nii korteri kui ka garaaže.
9. Eeltoodud väide on aga ümber lükatud. Maakohtu istungiprotokollist nähtub, et tunnistaja J.N. i ütluste kohaselt (X kd, lk 54-56) N. Kotlyarova ostis narko-müügist saadud raha eest korteri ja garaaži. Tal oli ühes majas kaks korterit, korterite numbriteks olid 1 ja
10. Tunnistaja V.R. ütluste kohaselt (X kd, lk 58-61) kuulus N. Kotlyarovale XXX linnaosas ühes majas esimesel korrusel kaks korterit. Ta ise ütles tunnistajale, et ostis narko-müügist saadud raha eest korteri, uhkustades sellega. Eeltoodust nähtub, et nimetatud tunnistajate ütlustega on siiski tõendatud, et vähemalt kaks korterit ja üks garaaž olid ostetud N. Kotlyarova poolt narko-müügist saadud raha eest. Kriminaalkolleegiumil puudub alus nimetatud tunnistajate ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks.
11. Apellant leiab, et kolmandate isikute sissetulekud olid nii suured, et nad said legaalsete vahendite arvel endale kõik nimetatud kinnisasjad soetada ning N. Kotlyarova poolt narkomüügist saadud raha selleks ei kasutatud.
12. Ringkonnakohus ei nõustu eeltoodud väitega ja leiab, et kogu konfiskeerimisele kuuluv vara, s.o kolm korterit ja kaks garaaži on soetatud N. Kotlyarova poolt narko-müügist saadud raha eest. Seda võimaldas tema poolt teenitud väga suur kriminaalne tulu (vt käesoleva otsuse p 6), millega võrreldes tema leibkonna legaalne sissetulek oli marginaalne.
13. Maakohus lähtus N. Kotlyarova, tema isa E. Kotlyarovi, ema S. Kotlyarova, alaealise poja A.K. 9 i ja elukaaslase J.K. e kui ühtse leibkonna legaalse sissetuleku, varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevuse analüüsist perioodil 01.01.2008 – 16.06.2014 ning tuvastas järgmist. Nimetatud perioodil on teostatud teadmata allikatest pärit sularaha sissemakseid kogusummas 40 700 eurot, mille kohta on alust arvata, et see on saadud N. Kotlyarova kuritegeliku tegevuse tulemusena ja on käsitatav kriminaaltuluna. Kolmandate isikute ütlused rahaliste vahendite päritolu kohta on ebajärjekindlad ja eluliselt mitteusutavad. Nii näiteks saadi tööandjalt laenu, kanti see enda arvele, võeti sealt välja ja kanti siis jälle tagasi. Kui oli vaja tasuda kinnisvara eest, siis võeti raha jälle välja ja tasuti sularahas. Tuvastati, et N. Kotlyarova, tema elukaaslase J.K. e ja lapse A.K. i nimele kinnisvara registreeritud ei ole, kõik on kolmandate isikute, tema vanemate, nimel. Tuvastati, et leibkonnast oli E. Kotlyarov ainus, kellel oli ametlik sissetulek umbes 1000 eurot kuus, millele ta teenis lisa autode remontimisega. S. Kotlyarova sissetulek oli marginaalne, N. Kotlyaroval ja J.K. el sissetulek puudus. Väidetavalt kolmandatele isikutele Venemaalt ja Saksamaalt sugulaste poolt saabunud raha kohta puudub igasugune dokumentatsioon, mis seda kinnitaks. Tunnistajatest sugulaste sellekohaseid ütlusi maakohus ei pidanud usaldusväärseks. Eluliselt ei ole usutav, et aastal 2006 võetud laen 50 000 krooni ja hiljem võetud laen 80 000 krooni oli kõik veel aastal 2010 sularahas alles ja et selle eest soetatigi kinnisvara. Kõige eeltoodu alusel leidis maakohus, et kolmandad isikud ei ole tõendanud, et kinnisvara omandati nende legaalsete vahendite arvel.
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud järeldustega. Neid ei lükka ümber apellandi väited, et seadus ei sätesta, et raha kättesaamist võib tõendada üksnes dokumentaalsete tõenditega ning maakohus jättis alusetult tunnistajate sellekohased ütlused arvestamata. Seejuuures jäeti aastal 2014 kohtueelselt õigeaegselt üle kuulamata Venemaal elav tunnistajast sugulane V.B. , kes
15. a suvel andis kolmandatele isikutele Brjanskis 17 000 eurot.
16. a sügisel kohtumenetluses selgus, et V.B. põeb dementsust ja teda ei ole võimalik üle kuulata. Veel ei arvestatud, et 21.02.2014 sai E. Kotlyarov 1000 eurot I.D. ilt, mille kohta on ka dokumentaalsed tõendid.
17. Ringkonnakohus märgib, et iseenesest on õige väide, et seadus ei sätesta, et raha kättesaamist võib tõendada üksnes dokumentaalsete tõenditega. Kuna antud juhul sugulaste käest raha saamist kinnitas tunnistajana V.R. , kes on E. Kotlyarovi õde, siis tuli tema ütlusi hinnata. Seda ka maakohus tegi ja luges tema ütlused mitteusaldusväärseteks (vt maakohtu otsuse lk 14 ja 18). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega. Mis puutub teise sugulase, s.o V.B. , poolt raha andmist, siis teda ei olnud võimalik üle kuulata ning selles osas on ainult kolmandate isikute paljasõnalised väited temalt raha saamise kohta. Kuna muid tõendeid selles osas ei ole, siis pole alust kolmandate isikute ütlustele toetuda. Seda, et E. Kotlyarov sai oma juubeliks 1000 eurot I.D. ilt, on maakohus kolmandate isikute ütlustes kajastanud (vt maakohtu otsuse lk 12 ja 14), kuid ei ole tõepoolest eraldi käsitlenud, kas selle raha eest soetati kinnisvara või ei. Kuna tegemist on väikse summaga, siis see ei muuda üldjäreldust, et kinnisvara on omandatud täielikult või olulises osas kuriteo toimepanija, so N. Kotlyarova arvel.
18. Apellant leiab, et kuna Sõpruse tn korterid on ostetud aastal 2010, siis ei saa väita, et korterid on ostetud kuriteo teel saadud raha arvelt, mida N. Kotlyarova sai käesoleva süüdistuse kohaselt alates 01.01.
19. Kaitsja on seisukohal, et laiendatud konfiskeerimist ei saa kohaldada viitega tema varasematele kriminaalasjadele.
20. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga selle väitega ei nõustu (vt käesoleva otsuse p-d 13-14). Seda kinnitab ka kohtupraktika, kus on leitud, et laiendatud konfiskeerimise puhul ei ole tähtis see, et konfiskeeritav vara pärineks kuriteost, milles isik arutatavas asjas süüdi tunnistatakse (vt käesoleva otsuse p-d 43 ja 56). Antud asjas on tuvastatud, et juba enne 2011 aastat tegeles N. Kotlyarova narkootikumide müügiga suures koguses ja sai kriminaaltulu, mis oli tunduvalt suurem võrreldes tema leibkonna legaalsete sissetulekutega. Kolmandad isikud ei ole suutnud seda järeldust ümber lükata. 10
21. Apellandi väide, et konfiskeeritava kinnisvara turuväärtus on väga väike, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks (vt käesoleva otsuse p 40)
22. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 25.02.2019 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
23. Apellatsioonis on küll märgitud, et menetluskulud jätta riigi kanda, kuid vastavat menetluskulude nimekirja pole esitatud. Seega pole ringkonnakohtul võimalik ka seda taotlust käsitleda. Vaatamata sellele, kuna kohtuotsus jääb muutmata ja apellatsioon rahuldamata, siis KrMS § 185 lg 2 esimesest lausest tulenevalt jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau Aarne Sarjas 11 Tiit Lõhmus