1-16-2592/123

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus

1. juuni 2019 1-16-2592 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Maarika Kuusk Madis Pretke (isikukood 35704182727) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. mai
3. a määrus Süüdimõistetu Madis Pretke, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Madis Pretke määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Tartu Maakohtu
5. juuli
6. a otsusega tunnistati Madis Pretke süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 120 lg 1 ja § 2751 lg 1 järgi. Talle mõisteti KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Tartu Maakohtu
7. detsembri
8. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 2 aasta 6 kuu 11 päeva vangistuse võrra. See varasem karistus hõlmas üksikkaristusi, mis olid M. Pretkele mõistetud KarS § 418 lg 1; § 25 lg-te 1 ja 2–§ 199 lg 2 p 4; § 25 lg 1 ja 2–§ 114 p-de 1 ja 5 ning § 200 lg 2 p-de 4, 7 ja 9 järgi. T. Pretke kannab karistust Tartu Vanglas ja tema vangistuse lõpptähtpäev on
9. aprill
12. aprillil 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid M. Pretke tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur M. Pretke ennetähtaegset vabastamist ei toetanud.
13. Tartu Maakohtu
14. mai
15. a määrusega jäeti M. Pretke vangistusest vabastamata.
17. juunil 2019 esitas M. Pretke Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse, paludes maakohtu määruse muuta ja vabastada ta ennetähtaegselt vangistusest.
18. Tartu Ringkonnakohtu
19. juuni
20. a määrusega jäeti M. Pretke
21. juuni
22. a määruskaebus KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
24. juunil 2019 esitas M. Pretke Tartu Maakohtu
25. mai
26. a määruse peale teise määruskaebuse, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus ei olnud objektiivne ja ületähtsustas kuriteo asjaolusid. M. Pretke märgib, et ta on läbinud kõik ITK-s ettenähtud programmid ja osalenud tööhõives ning õppetöös. Süüdimõistetu arvates kõnelevad tema ennetähtaegse vabastamise kasuks järgmised asjaolud: 1) tal on 39 aastat tööstaaži ning ta oli registreeritud FIE-na; 2) MTÜ Rehabilitatsioonikeskus Valge Eesti garanteerib talle alguses elukoha; 3) süüdimõistetu ema töötas 49 aastat stomatoloogina; 4) tema isa oli 18 aastat peatehnoloog ja leiutas ning juurutas juustuvorsti tootmise tehnoloogia; 5) süüdimõistetu elas 31 aastat korralikult kooperatiivkorteris, kust teda ebaseaduslikult tagaselja välja registreeriti. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27. Kolleegium märgib esmalt, et kuna M. Pretke
28. juuni
29. a määruskaebus on esitatud tähtaegselt, tuleb ringkonnakohtul hinnata selles sisalduvate väidete perspektiivikust, vaatamata sellele, et kolleegiumi
30. juuni
31. a määrusega jäeti KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata M. Pretke
32. juuni
33. a määruskaebus sama kohtumääruse peale. Määruskaebuse esitamiseks õigustatud isik saab realiseerida oma kaebeõigust kogu määruskaebuse esitamise tähtaja jooksul.
34. Samas leiab ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis üksmeelselt, et ka M. Pretke teine määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
35. Sarnaselt M. Pretke varasemale määruskaebusele ei leidu ka tema uues määruskaebuses ühtki sellist argumenti, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse maakohtu ammendavalt ja veenvalt argumenteeritud määruse tühistamiseks ja M. Pretket ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks. Süüdimõistetu vanemate tööalastel saavutustel pole M. Pretke ennetähtaegse vabastamise seisukohalt vähimatki tähendust. Maakohtu määruses osutatud uue kuriteo toimepanemise riskifaktorite taustal on vähene kaal ka M. Pretke enda vangistuseelsel tööstaažil ja isegi asjaolul, et ta on vangistuses läbinud kõik ITK-s ettenähtud programmid ja osalenud tööhõives ning õppetöös. Märgitu ei sea kahtluse alla maakohtu järeldust, et M. Pretke käitumise üldpilt on jätkuvalt negatiivne: tema puhul ilmnevad jätkuvalt agressiivsus märgid, ta kaldub oma kuritegusid õigustama ning probleemolukordades süüdistab üksnes teisi. M. Pretket vabaduses ootava elukoha ja tugiisiku olemasoluga on maakohus arvestanud, pidades neid faktoreid retsidiivsusriski maandajatena ebapiisavaiks.
36. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus M. Pretke
37. juuni
38. a määruskaebuse Tartu Maakohtu
39. mai
40. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Mati Kartau Maarika Kuusk 2