Obsah (6)

§ 126§ 180§ 179§ 308§ 245§ 248

1-19-6015 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. august 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-872 (19233000608) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud Vabastada alaealine K K

§ 180

lg 3 alusel menetluskulude tasumisest, jättes kaitsja Tatjana Massalina poolt osutatud õigusabi kulud summas 240 eurot riigi kanda.

§ 179lg 3 kohaselt alaealisele K K Kar

S § 87 lg 1 alusel mõjutusvahendi kohaldamisel sundraha ei määrata. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku

1. peatüki
2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS
3. K K süüdistatakse selles, et ta 22.05.2019.a kella 23.18 paiku, viibides alkoholijoobes XXX asuvas korteris, lõi oma eestkostjat ning vanaema S G rusikatega vähemalt ühe korra vastu vasakut ning seejärel vastu paremat kätt. Seejärel tõukas K K S G , kes saadud tõukest kaotas tasakaalu ja kukkus põrandale. Oma tahtliku tegevusega tekitas K K S G füüsilist valu. Sel moel pani K K toime teisele inimesele füüsilist valu tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
4. Kooskõlas K K , tema seadusliku esindaja S G , tema kaitsja Tatjana Massalina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkini vahel 24.07.2019 sõlmitud kokkuleppega, taotleb prokurör kohtus K. K suhtes kohaldada KarS § 87 lg 1 p 6 alusel mõjutusvahendina käitumiskontrollile allutamist vastavalt KarS §-s 75 sätestatule ning KarS § 87 lg 4 alusel allutada K. K käitumiskontrollile 1 aastaks. Käitumiskontrolli ajal kohustub K. K järgima 2 1-19-6015 KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 87 lg 1 p 7 alusel kohustub K. K tegema 30 tundi üldkasulikku tööd, mille tegemise tähtajaks määrata 3 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendiks olev CD-R plaat tuleb

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

§ 180

lg 3 alusel jätta menetluskulud, s.o kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 150 eurot ja kohtumenetluses tekkinud õigusabikulud summas 90 eurot riigi kanda.

§ 179lg 3 alusel sundraha ei määrata.

1. 30.08.2019 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkuleppes kajastatud õiguslike järelmitega. Prokurör, kaitsja ja süüdistatava seaduslik esindaja toetasid sõlmitud kokkulepet ja neil ei jäänud kokkuleppega seoses üles ühtegi küsimust. Kõik nimetatud pooled olid kohtuistungil nõus ka prokuröri pakutud parandustega kokkuleppes, mille kohaselt kuriteo toimepanemise kellaaeg oli 23:18 ning käitumiskontrolli ajal karistatud isikutega suhtlemise keeld tuleb sõnastada järgmiselt: „10) mitte suhtlema kriminaalhooldusametniku loata talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega“. Seega saavutati kohtuistungil neis kahes asjas värskendatud kokkulepe. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
2. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohus nõustub kokkulepitud mõjutusvahendiga, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ning antud mõjutusvahendi kohaldamine on vajalik pidades silmas alaealise kasvatuslikke eesmärke. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. 5.

§ 308

näeb ette, et kui kohus jõuab kriminaalasja arutamise tulemusena järeldusele, et alaealisena või karistusseadustiku § 87 lõikes 7 sätestatud tingimustel alla kahekümne ühe aastasena teo toimepannud isikut saab mõjutada ilma teda karistamata, kohaldab kohus karistusseadustiku §-s 87 sätestatud mõjutusvahendeid. KarS § 87 lg 1 näeb ette, et kohus võib vähemalt neljateist-, kuid alla kaheksateistaastaselt kuriteo toimepannud isikule, kelle kõlbelise ja vaimse arengu tase ning võime oma teo keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on piiratud, kohaldada muuhulgas allutamist käitumiskontrollile vastavalt KarS §-s 75 sätestatule (p 6) või määrata 5-60 tundi üldkasulikku tööd (p 7). Arvestades toimikus olevaid tõendeid ja kohtuistungil kuuldut, on kohus veendunud, et kokkuleppes valitud mõjutusvahendid on süüdistatavale sobivad ning karistust mõista ei ole vaja. 6. Kuigi

§-st 245 ei nähtu otseselt, et seadusandja oleks mõelnud kokkuleppe sõlmimisele alaealise mõjutusvahendi osas, ei keela seadus selles osas kokkuleppe sõlmimist, kui alaealise mõjutusvahendi kohaldamine karistuse asemel on õigem.

§ 245

lg 1 p 9 näeb küll ette, et kokkuleppes märgitakse karistus, aga samuti näevad sama lõike p-d 6 ja 10 näiteks ette, et kokkuleppes märgitakse ka tõkend ja konfiskeerimisele kuuluv vara. Ometi on selge, et kui tõkendit ega konfiskeerimisele kuuluvat vara ei ole, siis pole selles osas ka midagi positiivset kokkuleppesse märkida ja see pole põhjus, et kokkulepet seadusevastaseks lugeda. Käesoleval juhul veendus kohus, et karistuse mõistmise vajadus tõepoolest puudub ja kohtuotsuse kokkuleppemenetluses saab teha ilma karistuseta.

§ 248

lg 1 p 5 näeb ette, et kokkuleppega nõustudes teeb kohus kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta. Kohus jääb siinkohal sama tõlgenduse juurde ja leiab, et kui kokkuleppes on leitud, et esinevad seadusest tulenevad alused jätta karistus kohaldamata, siis saab kohtu seisukoht kokkuleppekohase karistuse küsimuses väljenduda selles, et ta nõustub karistuse kohaldamata jätmisega ja kohaldab alaealisele kokkulepitud mõjutusvahendit. Ka

§-st 249 nähtub, et kokkuleppemenetluse kese on mujal kui 3 1-19-6015 sanktsiooni õiguslikus iseloomus, sest nimetatud säte näeb ette, et kokkuleppemenetluse süüdimõistva kohtuotsuse põhiosas märgitakse, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab ning kokkuleppe sisu. Seda saab kohus käesolevas asjas ka igati korrektselt teha.

1. Kohtu hinnangul on antud juhul kokkuleppemenetluse kohaldamine alaealise süüdistatava huvides ning soodustab mitte vaid võimalikult kiiret mõjutusvahendi kohaldamist, aga ka alaealise süüdistatava vastutustunde kasvu, sest sellisel juhul nõustub ta ise oma teo tagajärjel saabuvate piirangutega.
2. Kohus vestles kohtuistungil süüdistatavaga, veendumaks, kas ta saab aru, millise vastutuse ta võtab ja mille eest see tagajärg saabub. Kohtuistungil osales ka alaealise süüdistatava seaduslik esindaja ja kaitsja ning tema õiguste tagamise seisukohalt ei tekkinud mingisuguseid puudujääke. Kokkuvõttes leiab kohus, et otsuse tegemine mõjutusvahendi küsimuses vastavalt süüdistatava, kaitsja ja prokuröri kokkuleppele ei ole vastuolus kokkuleppemenetluse reeglitega, vaid vastupidi – see on alaealise süüdistatava huvides.
3. Nõuetekohane kokkulepe on saavutatud ka menetluskulude ning asitõenditega toimimise osas. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kohus teeb otsuse vastavalt sõlmitud kokkulepetele ning juhindudes

§ 248-249.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heili Sepp Kohtunik 4