lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 5 aastat vangistust;
lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati Mihhail Ignatjevile mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust.
lg 1 kohaselt arvestati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise alguseks 03.08.
lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Mihhail Ignatev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta, mis on kinnipeetava ja tema endise 2
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Mihhail Ignatjev kannab esimest kriminaalkaristust vägistamise ja lapseealise seksuaalse ahvatlemise eest. Süüdimõistetu kohtuistungil kuritegude toimepanemist ei tunnistanud. Ta ei saa aru, mille eest ta karistust kannab. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole Mihhail Ignatjev karistuse kandmise ajal veel ühtegi individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevust läbinud. Vabaduses on ta valmis läbima seksuaalkurjategijatele mõeldud kompleksravi. Tema käitumine on olnud korrektne, distsiplinaarkaristusi ei ole. Vabanemise korral on Mihhail Ignatjevil kindel elukoht. Väidetavalt on tal võimalus ka tööle saada. Tema sissetulekuks on lisaks pension. Vangla iseloomustuse kohaselt puudub süüdimõistetul vanglast vabanemisel toetav sotsiaalne võrgustik. Vangistuse ajal on Mihhail Ignatjevit toetanud majanduslikult tema endised elukaaslased. Hinnanud kõike eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Mihhail Ignatjevi vabastamine tingimisi enne tähtaega seaduses selleks ette nähtud esimese võimaluse avanemisel oleks ennatlik. Kohus ei ole veendunud, et Mihhail Ignatjev suudab vabaduses elada uusi kuritegusid toimepanemata. Süüdimõistetu ei ole karistuse kandmise ajal läbinud veel ühtegi individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevust. Seega ei ole tema riskikäitumisega tegeletud. Kinnipeetav küll avaldas kohtuistungil valmidust läbida seksuaalkurjategijatele mõeldud kompleksravi vabaduses, kuid kohtu arvates ei ole see kohtuistungil avaldatut arvesse võttes usutav. Süüdimõistetu ei näe oma tegevuses midagi taunitavat. Ta ei mõista oma tegude raskust ega mõju kannatanule. Kohtu hinnangul puudub süüdimõistetul tegelikult soov ravi saada. Nõusolek ravi läbida võib olla seotud sooviga vabadusse pääseda. Ainsa positiivse asjaoluna saab praegu märkida Mihhail Ignatjevi vabanemisjärgseid elutingimusi. Samas ei erine need varasematest, mistõttu ei ole ainuüksi elu- ja töökoha olemasolu piisavad, et hoida Mihhail Ignatjevit eemal uute kuritegude toimepanemisest. Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et karistus ei ole oma eesmärki saavutanud, mistõttu tuleb Mihhail Ignatjevil karistust edasi kanda. Menetluskulud Mihhail Ignatjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 26.08.2019. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 152,16 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 152,16 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Mihhail Ignatjevilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.