← Eesti

3-19-206/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. juuli 2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-206 Haldusasi Z. (V.) B. (B.) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 05.11.2018 otsusele nr 15.3-24/763-1, millega keelduti e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisest Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja – Z. (V.) B. (B.), volitatud esindaja Olga Väina Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Grete Raidma Asja läbivaatamise vorm Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  2. Jätta kaebus rahuldamata.
  3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 28.08.
  4. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Iisraeli Riigi (edaspidi Iisrael) kodanik Z. (V.) B. (B.) esitas
  6. aasta augustis Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) taotluse e-residendi digitaalse isikutunnistuse (edaspidi eresidendi isikutunnistus) väljastamiseks. Pärast menetluse pikendamist 31.10.2018 tegi PPA 05.11.2018 otsuse (edaspidi 05.11.2018 otsus), millega keeldus Z. B.le e-residendi isikutunnistuse väljaandmisest. PPA põhjendas otsust sellega, et isik ohustab avalikku korda ning keeldumise aluseks oli isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) § 206 lg 2 punkt
  8. Z. B. vaidlustas PPA 05.11.2018 otsuse vaidemenetluses, kuid tema vaie jäeti 24.01.2019 vaideotsusega nr 15.3-24/763-4 (edaspidi vaideotsus) rahuldamata. Viitega ITDS § 207 lg-le 5 ei märgitud vaideotsuses selle aluseks olevaid asjaolusid ja tõendeid.
  9. 02.02.2019 saabus halduskohtule Z. B. kaebus, kus taotletakse PPA 05.11.2018 otsuse ja vaideotsuse tühistamist ning PPA kohustamist vaadata kaebaja taotlus e-residendi isikutunnistuse saamiseks uuesti läbi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  10. Kaebaja seisukoht 4.
  11. Taotluse menetlemine oli vastuolus hea tava ja seadusest tulenevate nõuetega. PPA oleks pidanud otsustama kaebajale e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamise hiljemalt 07.10.2018, kuid alles 31.10.2018 pikendas PPA menetluse läbiviimise tähtaega kuni 06.11.
  12. Ka vaidemenetluse läbiviimisel rikkus PPA seaduses sätestatud menetlustähtaegu. 4.
  13. E-residentsus on virtuaalne ning lähedane riigi alalise elaniku staatusele, mille võivad omandada isikud, kes riigis ei ela. Sellega kaasneb välismaalasele turvaline digitaalne identiteet, mis annab talle ligipääsu Eesti riigi e-teenustele (nt digitaalallkirja andmise võimalus) ja võimaluse neid kasutada. Kaebajal on täidetud e-residendi isikutunnistuse saamise eeldused. Tal on olemas seos Eestiga ning tal on põhjendatud huvi kasutada Eesti e-teenuseid. Kaebaja on Eestis pikaaegselt tegutseva ettevõtte juhatuse liige, kellel on vajalik suhelda äriregistriga ja muude portaalidega, samuti aitaks see lihtsustada ettevõtte sisest korraldust ja juhtimist. 4.
  14. Kaebaja esitas taustakontrolli tegemiseks vajalikud dokumendid, mille alusel saab väita, et kaebajat ei ole majanduskuritegude eest süüdi mõistetud ja ta ei ole saanud ärikeeldu. Samuti ei ole teda kriminaalkorras karistatud, sh ei ole teda karistatud avaliku korra rikkumise eest või Eesti julgeolekut ohustava paragrahvi alusel.
  15. Vastustaja seisukoht 5.
  16. Menetlustähtaegade rikkumine ei ole aluseks haldusakti kehtetuks tunnistamisele (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58). Menetlustähtaegade rikkumine oli seotud vajadusega uurida kaebaja profiili, mis võttis tavamenetlusest kauem aega. 5.
  17. E-residentsus ja sellega kaasnev digitaalne isikutunnistus on hüve, mitte õigus, ning sarnaselt viisaga puudub isikul subjektiivne õigus selle saamiseks. Kuna Eesti isikut tõendav dokument annab välismaalasele kohati suuremadki võimalused Eesti õigusruumis tegutsemiseks, on põhjendatud kohaldada isikut tõendava dokumendi väljaandmisel välismaalasele viisa või elamisloa andmise otsustamisega samu põhimõtteid. 5.
  18. Iga e-residendi isikutunnistuse taotleja läbib taustakontrolli, mille raames kogutakse andmeid erinevatest allikatest, tehes päringuid asjassepuutuvatesse andmekogudesse, ning kaasates asjassepuutuvaid asutusi. Praegusel juhul keeldus PPA kaebajale e-residendi isikutunnistuse väljastamisest, kuna ta ohustab avalikku korda. Avaliku korra mõiste ja korrarikkumise mõiste on sätestatud korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) §-des 4 ja 5 ning isiku ohtlikkus võib tuleneda tema kavandatava tegevuse kohta teada olevatest andmetest või varasematest süütegudest. ITDS seletuskirjast tulenevalt ei pea digitaalse isikutunnistuse väljastamisest keeldumiseks tõendama, et isik on põhjustanud kahju või seda kindlasti põhjustab. Piisab sellest, kui on välja selgitatud asjaolud, mille põhjal on tuvastatav piisav tõenäosus, et lähitulevikus võib isik ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut. Keeldumisel ei või olla karistavat iseloomu, st kui isik on minevikus pannud toime avalikku korda või riigi julgeolekut ohustavaid tegusid, kuid see tegevus 2

(4)on lõppenud, ei ole pelgalt see asjaolu keeldumise aluseks; seevastu, kui tegevus või suhted jätkuvad, on ohu kahtlus põhjendatud ja isikule tuleb keelduda e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamisest. Sellised asjaolud on PPA tuvastanud. 5.
  1. Kooskõlas ITDS-iga ei tutvustatud kaebajale 05.11.2018 otsuse ja vaideotsuse aluseks olevat muud menetlusteavet. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. PPA 05.11.2018 otsus1 vastab ITDS § 207 lg-s 4 sätestatud põhjendamisnõuetele, st selles on märgitud HMS § 55 lg-s 4 ja § 57 lg-s 1 sätestatud rekvisiidid ning selles on viidatud keeldumise õigusliku alusena ITDS § 206 lg 2 punktile
  3. Ka vaideotsus vastab ITDS § 207 lg-s 5 sätestatud nõuetele.
  4. Kuigi kohus nõustub kaebajaga, et PPA on nii haldus- kui ka vaidemenetluse läbiviimisel rikkunud siseministri 18.12.2015 määruse nr 772 § 34 lg-s 7 ning HMS §-s 84 sätestatud tähtaegu, siis ei ole need minetused sellised, mis tooksid endaga kaasa kaebuse rahuldamise. Menetlustähtaegade rikkumine ei mõjutanud 05.11.2018 otsuse ja vaideotsuse sisu (HMS § 58).
  5. Kohus nõustub PPA-ga, et e-residentsus ja sellega kaasnev digitaalne isikutunnistus on hüve ning isikul puudub subjektiivne õigus nõuda, et riik talle selle väljastaks. See aga ei välista isiku subjektiivset õigust õiguspärasele menetlusele.
  6. Ei saa olla vaidlust, et võõrriigi kodanikule e-residendi isikutunnistuse väljastamine toob kaasa kohustusi ka dokumendi väljastanud riigile, kuna see annab võimaluse kasutada riigi loodud identiteeti ning võimaldab kasutada Eesti loodud e-teenuseid, sh osaleda Eestis avalik-õiguslikus ja eraõiguslikus asjaajamises. Kuna Eesti riik annab e-residendi isikutunnistuse selle taotlejale välja heauskseks kasutamiseks ja õiguspäraste toimingute tegemiseks, siis on oluline välistada selle andmine isikutele, kelle puhul on PPA-l riskihinnangu alusel põhjus eeldada, et ta võib ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut (ITDS § 206 lg 2 punkt 1). Praegusel juhul tuginebki PPA 05.11.2018 otsus asjaolule, et kaebaja ohustab avalikku korda, mistõttu on talle e-residendi isikutunnistuse väljastamine ITDS § 206 lg 2 punkti 1 alusel välistatud. Tegemist on imperatiivse alusega. Avaliku korra mõiste tuleneb KorS §-st 4, mille kohaselt on avalik kord ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. Ohu tasemed ja korrarikkumise mõiste on sätestatud KorS §-s
  7. Ohtu avalikule korrale tuleb sageli hinnata äärmiselt piiratud informatsiooni alusel ja selle olemasolu saab põhjendada näiteks isiku varasema käitumisega ja tema sidemetega või muude asjaoludega (Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, punkt 12). Otsuse tegemine, kas isik võib ohustada avalikku korda või mitte, on PPA prognoosotsus, mille tegemisel kohaldab PPA kaalutlusõigust, mille otstarbekust kohus eraldivõetuna ei hinda ja millesse kohus ei sekku (HKMS § 158 lg 3). Halduskohus saab üksnes kontrollida, kas PPA on e-residendi isikutunnistuse väljastamise menetluses järginud menetlusnorme ning lähtunud asjakohasest teabest. 1 Vt 14.03.2019 menetlusdokumendi lisa 1, lk 29–
  8. „Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning väljaandmise tähtajad“. 2 3
(4)
  1. PPA kohustub e-residendi isikutunnistuse väljastamise menetluses välja selgitama kõik asjas tähtsust omavad asjaolud (ITDS § 1 lg 2 kooskõlas sama seaduse § 92 lg-ga 8 ja HMS §-d 6 ja 38). Seega tuleb PPA-l koguda teavet ka selle kohta, kas esineb asjaolusid, mis välistavad isikule e-residendi isikutunnistuse väljastamise. Vaidlust ei ole, et PPA-l on dokumentide väljastamise menetluses pädevus hinnata isikust lähtuvat ohtu avalikule korrale ning asjaolusid kogumis hinnates ei nähtu, et PPA järeldus, et kaebajast võib lähtuda oht avalikule korrale, mistõttu tuleb talle e-residendi isikutunnistuse väljastamisest keelduda, oleks põhjendamatu või vale.
  2. Kohus tutvus teabega, mis on PPA otsuse ning kaebaja osas tehtud ohuhinnangu aluseks ja mille osas on kohus kaebaja juurdepääsu menetlusdokumentidele piiranud, ning on veendunud, et PPA on põhjendatult keeldunud kaebajale e-residendi isikutunnistuse väljastamisest, kuna kaebaja ohustab Eesti avalikku korda. Seejuures nähtub kohtule esitatud tõendistest, et PPA tugines nii avalikult kättesaadavatele materjalidele kui ka teabele, millele PPA-l on juurdepääs (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2019 määruse punkt 14). PPA otsuse aluseks on isiku varasem käitumine ning sidemed ja kohtule ei nähtu, et PPA kogutud teabe hulgas oleks asjasse puutumatut teavet, millega otsuse tegemisel ei oleks tohtinud arvestada. Seda ei muuda ka asjaolu, et kaebajat ei ole tunnistatud süüdi majanduskuritegude toimepanemises või tema suhtes ei ole kohaldatud ärikeeldu. Kuna on alust arvata, et kaebaja puhul esineb oht avalikule korrale, on PPA vaidlustatud otsuses põhjendatult tuginenud ITDS § 206 lg 2 punktile
  4. Eelnevast tulenevalt jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulud
  5. Kuna kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, siis kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.