KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-6379 Tsiviilasi A.K. hagi X.X. vastu elatise vähendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 30. mai 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): A.K. (ik: XXXXXXXXXXX ), esindaja A.O. Vastustaja (kostja): X.X. (ik: XXXXXXXXXXX ), seaduslik esindaja L.L. RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 30. mai 2019 määrus muutmata. 2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud A.K. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD 1. A.K. (hageja) esitas 24.04.2019 Viru Maakohtule hagi X.X. i (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduses oli kostja elukohaks märgitud XXXXXXXXX . Maakohus võttis 06.05.2019 määrusega hagi menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagile kirjaliku vastuse esitamiseks. 2. Kostja leidis, et asi ei kuulu Eesti kohtute jurisdiktsiooni alla. Kostja elab alates 20.08.2018 koos oma seadusliku esindajaga Soomes. Hageja teadis sellest, kuna andis nõusoleku kostja elukoha muutmiseks. Kuivõrd kostja alaline elukoht on alates 11.12.2018 Soome Vabariigis, tuleb asi läbi vaadata Soome kohtus. MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohus jättis 30. mai 2019 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Määruse kohaselt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 järgi kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. TsMS § 70 lg 4 kohaselt käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud mh nõukogu määrusega (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes. Nõukogu 18.12.2008 määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes artikli 3 järgi on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama
- a)selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht; või
- b)selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht. Kostja teatas, et elab alaliselt Soomes. Rahvastikuregistri andmetel on kostja registreeritud elukoht alates 11.12.2018 Soomes. Hageja andis notariaalse nõusoleku kostja elukoha muutmiseks ja Soome elama asumiseks. Seega vastavalt rahvusvahelise kohtualluvuse sätetele ei ole Eesti Vabariigi kohus pädev tsiviilasja lahendama ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Asja lahendamine on lapse elukohajärgse ehk Soome kohtu pädevuses. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. A.K. esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. mai 2019 määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega võtta asi menetlusse või saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt võib Eesti kohus elatise muutmise asja lahendada ning hagejal on võimalik pöörduda hagiga Eesti kohtu poole nii EÜ määruse nr 4/2009 kui ka 2 tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel. Hageja õigus pöörduda Eesti kohtu poole tuleneb TsMS § 103 lg-st 4 (koosmõjus sama sätte lg-s 3 sätestatuga). Nimetatud sätete alusel võib kohus ülalpidamisasja lahendada mh juhul, kui vähemalt ühe poole elukoht on Eestis. Hageja elukoht on Eestis. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5. X.X. vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) võttis maakohus määruskaebuse ebaõigesti menetlusse, kuna see on esitatud peale määruskaebuse esitamise 15-päevase tähtaja möödumist; 2) kuivõrd kostja elukoht on Soome Vabariigis, ei kohaldu kohtualluvuse määramisel tsiviilkohtumenetluse seadustik, vaid lähtuda tuleb Euroopa Liidu määrustest. Rahvusvaheline kohtualluvus ülalpidamisasjades Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel on määratud EÜ määrusega nr 4/2009. Praegusel juhul on EÜ määruse nr 4/2009 artikli 3 nii punkti a kui ka punkti b kohaselt pädevad Soome Vabariigi kohtud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 30.05.2019 määrus muutmata. 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus jättis hagi õigesti TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata, kuna vastavalt rahvusvahelise kohtualluvuse sätetele ei ole Eesti Vabariigi kohus pädev asja lahendama. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda neid kõiki. 8. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebuse väidetele järgmist. Maakohus kontrollis õigesti kõigepealt TsMS § 75 lg 1 järgi, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Hageja on esitanud kohtule hagi elatise vähendamiseks. Seega tegemist on ülalpidamisasjaga TsMS § 103 lg 4 mõistes. Vaidlust ei ole selles, et kostja, s.o alaealise lapse, kes on õigustatud hagejalt elatist saama, alaline elukoht on alates 11.12.2018 Soome Vabariigis. Määruskaebuse esitaja tugineb väites, et hagejal on võimalik pöörduda hagiga Eesti kohtu poole, ebaõigesti TsMS § 103 lg-tes 3 ja 4 sätestatule. Euroopa Liidu määrustel on riigisisese õiguse (sh TsMS) suhtes prioriteet. Nimetatud põhimõte tuleneb selgelt TsMS §-st 70. Maakohus leidis õigesti, et lähtudes TsMS § 70 lg 4 p-st 3 kuulub asjas kohtualluvuse küsimuses kohaldamisele nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes. Nimetatud määruse artikli 3 p-de a ja b järgi on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht või selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht. Seega vastavalt rahvusvahelise kohtualluvuse sätetele ei ole Eesti Vabariigi kohus pädev asja lahendama. Asja lahendamine on nii nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 3 punkti a kui ka punkti b alusel lapse elukohajärgse ehk Soome kohtu pädevuses. Kuivõrd kostja leiab, et asi tuleb läbi vaadata Soome kohtus, ei ole alust kohaldada ka EÜ määruse nr 4/2009 artiklit 5. 3 Ringkonnakohus selgitab, et ülalpidamisasjades reguleerivad rahvusvahelist kohtualluvust ammendavalt Eesti õigusabilepingud ja nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 2. peatükk. Seega TsMS § 103 sätted reguleerivad ülalpidamisasjades üksnes riigisisest kohtualluvust. 9. Vastuseks kostja väitele vastuses määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et määruskaebus on esitatud kohtule tähtaegselt. Vaidlustatud kohtumäärus toimetati hageja lepingulisele esindajale kätte 31.05.2019. Lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-s 135 ning § 136 lg-tes 6 ja 8 sätestatust, oli viimane päev määruskaebuse esitamiseks esmaspäev, 17.06.2019 (TsÜS § 136 lg 8 kohaselt, kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval). 10. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud asja materjalidest nähtuvalt puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja