← Eesti

1-19-3754/30

Obsah (6)§ 238§ 326§ 175§ 180§ 185§ 337

1-19-3754 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2019, Tallinn Kohtuasja number 1-19-3754 Kohtukoosseis Meelika Aava, Julia Katškovskaja, Pavel Gontšarov Ape

§ 238lg 2 kohaselt vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. Kar

S § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu

  1. oktoobri
  2. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 11 kuu 12 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastaks 3 kuuks 12 päevaks. Karistuse kandmise aja alguseks on vanglasse asumise päev.
  3. Kaivo Lõppe tunnistati süüdi selles, et ta varem kelmuse toime pannud isikuna avaldas
  4. aasta lõpus veebipõhises suhtlusvõrgustikus kuulutuse, mille kohaselt ta organiseerib tundrareisi Soome virmaliste vaatamiseks. Kaks isikut avaldasid soovi reisil osaleda ja tegid reisi broneerimiseks ülekande Kaivo Lõppe pangakonto arveldusarvele. Tegelikult ei olnud Kaivo Lõppel algusest peale soovi ega võimalust seda reisi korraldada. Sellega lõi ta kannatanutes tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil.
  5. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik, kes vaidlustab kohtuotsust vaid Kaivo Lõppele mõistetud karistuse osas. Kaitsja on seisukohal, et Kaivo Lõppele mõistetud karistus on liiga range. Süüdistatav on nii kohtueelsel uurimisel kui kohtulikul uurimisel oma süüd tunnistanud ja avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust. Ta on kannatanutele tekitatud kahju vabatahtlikult ja täies ulatuses hüvitanud. Seega esineb kaks karistust kergendavat asjaolu. Kaivo Lõppe puhul on tegemist isikuga, kes omas enne ja omab ka praegusel ajal püsivat töökohta, legaalset sissetulekut igakuise töötasu näol. Ta elab koos perega ja ülalpidamisel olevate lastega kindlas elukohas, mistõttu on põhjendamatu eraldada Kaivo Lõppe nii pikaks ajaks eelkõige oma perest ja lähedastest. Selline pikk reaalne vangistus hävitaks Kaivo Lõppe puhul nii tema pereelu kui ka teeks võimatuks edasi töötada praeguses töökohas. Maakohus on märkinud, et Kaivo Lõppe on igati mõistnud ja aru saanud oma teo keelatusest. Veelgi enam, Kaivo Lõppe on koostöös kriminaalhooldajaga läbinud edukalt mitu sotsiaalprogrammi, nt sotsiaalprogrammi EQUIP, mis omakorda on igati kaasa aidanud tema ainult seaduslikule tegutsemisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  6. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Kohtukolleegium märgib, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
  7. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu

§ 326lg 3 alusel kujutab endast erandit.

Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu 2

(4)rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Kaivo Lõppet on varem kolm korda kriminaalkorras karistatud. Viimati pani ta toime samalaadse kuriteo, mille eest kandis vanglakaristust. Ta vabastati karistusest tingimisi enne tähtaega. Vabadusekaotuse kandmine aga Kaivo Lõppele mõju ei avaldanud, sest pärast ennetähtaegselt vanglast vabastamist pani ta katseajal toime uue kuriteo. Maakohus on juba karistuse mõistmisel arvesse võtnud nii puhtsüdamlikku kahetsust kui kahju vabatahtlikku hüvitamist, mistõttu kaitsja sellekohane taotlus on asjakohatu. Asjaolu, et isikul on kindel elukoht, töökoht ja perekond ei ole aluseks talle mõistetud karistuse kergendamiseks, sest samad asjaolud ei takistanud teda toime panemast uusi kuritegusid. On igati positiivne, et isik lubab edaspidi enam kuritegusid mitte toime panna, kuid enne seda peab ta ära kandma talle mõistetud vangistuse. Kuna Kaivo Lõppe pani uued kuriteod toime katseajal, siis on maakohus suurendanud KarS § 65 lg 2 alusel põhjendatult talle mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. 5. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.

§ 175

lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

§ 180

lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid.

§ 185

lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, s.o maakohtu otsus jäetakse muutmata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. Kuna praeguses asjas jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. Kaitsja vandeadvokaat Ants Nõmmik esitas taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses 90 eurot, sealhulgas käibemaks 15 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu maakohtu otsusega tutvumises ja apellatsiooni koostamises 3 pooltunni ulatuses. Ühe tööühiku (pooltunni) hind on 25 eurot. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ning nende tegemiseks kulunud aeg põhjendatud. Kohtukoosseis ei vaidlusta ka kaitsja poolt esitatud ühe tööühiku hinda. 3

(4)Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning justiitsministri 26.07.2016 määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste“ § 6 lg-st 3, määrab kohtukolleegium riigi õigusabi tasu suuruseks 90 eurot ja mõistab selle riigi kasuks välja süüdistatavalt. 6. Eelnevat silmas pidades leiab kohtukolleegium üksmeelselt, et Kaivo Lõppele mõistetud karistus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu apellatsiooni põhjendused selle tühistamiseks alust ei anna. Seega on apellatsioon ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes

§ 326lg-st 3 läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.