KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 27. august 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-18-14288 Tsiviilasi Kulno

§ 156

lg 1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

§ 156

lg 1 eesmärk on võimaldada kinnisasja omanikule vajalik juurdepääs avalikult teelt üle teise kinnisasja oma kinnisasjale nii, et võimalikult vähe koormata koormatava kinnisasja omaniku huve. Seega on juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus avalikult teelt vajaliku juurdepääsu puudumine avaldaja kinnisasjale. Võru valla esitatud fotodest (tl 53-54), Salev Peemoti esitatud fotost (tl 60) ja 11.04.2019 toimunud paikvaatlusel (tl 112- 114) tuvastatud andmetest nähtuvalt on avaldajal juurdepääs avalikult kasutatavale teele; avaldaja on ka selgitanud, et selle tee kaudu saab ta sõita otse enda kinnistule ja kuuri juurde. Põhjendatud ei ole juurdepääs rajada üle AS-le Võru Vesi kuuluva X kinnistu ja üle Salev Peemotile kuuluva X kinnistu. X kinnistul asub puurkaev, millel on sanitaarkaitseala. Tee läbiks X kinnistu sisehoovi ja see rikuks ebamõistlikult S. Peemoti privaatsust ja turvalisust. Avaldaja juurdepääsu avalikult kasutatavale teele aktsepteerib Maanteeamet. Edaspidise tee korrastamise ja korrashoiu kulud ei ole avaldaja jaoks ebamõistlikult suured võrreldes üle X puurkaevu ja X kinnistute rajatava teega. Maakohus märkis, et veendus paikvaatlusel, et olemasolev juurdepääs võimaldab liikluseeskirjade kohaselt sõita kinnistule sisse ja välja. Seda teed on kasutatud juba kaks aastat.

§ 156lg 1 kohaldamise eeldus on järelikult täitmata.

Maanteeamet võib seada mahasõidu rajamisele enda tingimused, kuid ei saa tee kasutamist keelata. Maanteeameti keeldumise otsuses märgitud määrus lubab mahasõite rajada ka tihedamalt kui 150 meetrit ja vajadusel on õigus piirata kiirust. Teeregistrist kande kustutamine ei kõrvalda õigust teed kasutada. Põhjendatud ja õiglane on jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosaliste vahel ei ole menetluse jooksul tekkinud sisulist vaidlust, avaldaja ja Maanteeameti vahel oli haldusvaidlus mahasõidu rajamise üle. On alust eeldada, et naabrid, kes elavad paarismajas, suhtlevad omavahel heanaaberlikult ja ilma kohtu vahenduseta. Antud vaidlus puudutab nii avaldaja kui ka puudutatud isikute huve, sest ka X kinnistu omanik oli huvitatud sellest, et juurdepääsutee ei hakkaks kulgema hoonete vahelt ja läbi tema sisehoovi. MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Eesti Vabariik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus läbi vaatamata osas, millega paluti lubada mahasõit riigiteelt nr X ja rahuldada avaldus osas, millega sooviti juurdepääsu määramist üle X ja X kinnistute. 3 Maakohus rikkus TsMS § 232 lg
2. Maanteeamet ei ole X kinnistule omavoliliselt rajatud mahasõitu aktsepteerinud. Tegemist on avaldaja tehtud ja refereeritud järeldusega, mille kohta märkis Maanteeamet 10.05.2019 kirja nr 2-2/18-01425/55497-14 punktis 2.8, et teeregistri andmetel on vaid informatiivne tähendus ning avaldaja viidatud mahasõit numbriga X teeregistris ei muuda seda õiguspäraseks ega aktsepteeritavaks. Maakohus jättis arvestamata Sõmerpalu valla üldplaneeringuga ja Maanteeameti antud selgitustega seoses planeeringute sidususega. Maakohus jättis vääralt arvestamata tee kasutamise tavaga. Ajalooliselt on avaldaja kinnistule pääsenud X kinnistul asuvalt mahasõidult. See on nähtav
3. a topokaardilt ja
4. a ortofotolt.X kinnistule rajatud mahasõidu näol ei ole tegemist ajalooliselt välja kujunenud juurdepääsuteega. Maakohus ei ole analüüsinud kõiki võimalikke juurdepääsu alternatiive. Sellega rikuti TsMS § 5 lg 3 esimeses lauses ja § 477 lg-s 5 sätestatut. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei ole hagita menetluses seotud avaldaja taotletud juurdepääsuga, vaid võib määrata juurdepääsu ka mujalt, olemata seejuures seotud menetlusosaliste seisukohtadega.

§ 156

lg 1 ei anna avaldajale õigust nõuda teisele isikule kuuluvale kinnisasjale juurdepääsu määramist üle omaenda kinnisasja. Mahasõidu rajamine on haldusasi, mida tsiviilkohus poleks saanud lahendada.

1. Salev Peemot esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. S. Peemot palub teha uue määruse, millega menetluskulud jätta avaldaja kanda. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehtud. Maakohus oleks pidanud menetluskulude jaotuse otsustamisel arvestama sellega, et avaldaja esitas perspektiivitu avalduse, kuna avaldajal oli juba olemas juurdepääs avalikult kasutatavale teele.
2. Avaldaja vaidles mõlemale määruskaebusele vastu. Mõistmatu on Maanteeameti vastuseis mahasõidu rajamisele. Maakohus jõudis õigele järeldusele, et kõnealune mahasõit võimaldab avaldajal liikluseeskirjade kohaselt sõita oma kinnistule ja sealt välja. Õiglane oleks menetluskulud jätta Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) kanda, kuna Maanteeamet on riigivõimu rakendades näidanud üles äärmist saamatust ja eiranud mitte ainult HMS § 4 lgs 2, § 5 lg-s 2 ja §-s 6, vaid ka põhiseaduse §-s 3 sätestatud põhimõtteid, rikkudes sellega avaldaja õigusi.
3. AS Võru Vesi palus jätta mõlemad määruskaebused rahuldamata.
4. Võru vald vaidles vastu Eesti Vabariigi määruskaebusele. Kuigi avaldajal on olemas juurdepääs, ei kohusta TsMS § 423 lg 2 p 2 jätma kohut hagi läbi vaatamata, see on vaid võimalus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ja S. Peemoti määruskaebus rahuldamata. Eesti Vabariigi määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohus jätab ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6. TsMS § 664 lg-te 1 ja 2 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud. Kui 4 määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus kaebuse määrusega läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et Eesti Vabariigil puudus kaebuse esitamise õigus, mistõttu on maakohus Eesti Vabariigi määrusekaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud. TsMS § 660 lg 4 kohaselt, kui hagita menetluses võib määruse teha üksnes avalduse alusel ja avaldus on jäetud rahuldamata, võib avalduse rahuldamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse üksnes avaldaja. Ringkonnakohus leiab, et avaldajale juurdepääsu tee määramine on hagita asi, mida saab algatada üksnes avalduse alusel ja kohus omal algatusel ei ole õigustatud kellegi kinnisasjale avalikult teelt juurdepääsu menetlemist algatama. Kuna avaldaja avalduse jättis maakohus rahuldamata, siis ei ole puudutatud isikul õigust määruskaebust esitada. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuna puudutatud isik on kaebuses vaidlustanud määruse põhjendusi, siis on kohane märkida, et määruskaebuse läbivaatamisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse sätteid, ning apellatsioonkaebuse esitamine kohtuotsuse põhjenduste peale ei ole lubatud ja selline kaebus jäetakse menetlusse võtmata või läbivaatamata.
7. Maakohus leidis õigesti, et

§ 156

lg 1 kohaldamise eeldused on täitmata.

§ 156

lg 1 ei võimalda määrata juurdepääsu üle võõra kinnisasja, kui avaldaja kinnisasjale pääseb otse avalikult kasutatavalt teelt. Maakohus koges paikvaatluses, et avaldaja kinnisasjalt on võimalus sõita otse avalikult kasutavale teele, põhjustamata seejuures liiklusohtu. Ringkonnakohtul ei ole põhjust selles kahelda. Maakohus põhjendas piisavalt oma seisukohta ja ei rikkunud otsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 448 lg 8) ja kaalutlusõigust. Maakohus hindas tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lõikega

1. Ringkonnakohus ei sekku maakohtu kaalutlusotsusesse, kui see tehti kooskõlas materiaal- ja menetlusõigusega.
2. AS Võru Vesi märkis põhjendatult, et maakohtule esitatud avalduse läbi vaatamata jätmine TsMS § 423 lõike 2 alusel ei ole kohtu kohustus, vaid võimalus. Seega ei tule maakohtu otsust tühistada põhjusel, et maakohus ei jätnud avaldust läbi vaatamata. Samuti pidi kahtluse korral kohus asja menetlema, mitte jätma avalduse läbi vaatamata.
3. Ringkonnakohus ei soostu S. Peemoti seisukohaga, et maakohus jagas menetluskulud vääralt. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna maakohus leidis, et menetluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda on õiglane ja põhjendas oma seisukohta, ei ole maakohus rikkunud TsMS § 172 lõiget
4. Avaldus ei ole esitatud pahatahtlikult. Kinnisasjade naabrusõigust puudutavates vaidlustes peavad puudutatud isikud oma seisukohti eelkõige suutma esitada ise vahetult, kuna asjas tähtsust omavaid asjaolusid teavad kõige paremini nemad. Hagita menetluses on kohtul suur kaalutlusruum ning õiguse kohaldamiseks ei ole tarvilik esindaja kaasamine. Kuna Maanteeamet väitis avaldajale, et tal ei ole õigust sõita otse riigimaanteelt oma kinnistule, võis avaldajal tekkida veendumus, et tal puudub vajalik juurdepääs.
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebusmenetluse kulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Üllar Roostoja Andra Pärsimägi 5