1-09-7966/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-7966 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuni 2019 määrus Nikolai Zvolinski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Nikolai Zvolinski (ik 35905060379) kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. juuni 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole vandeadvokaat Irina Žurina poolt Nikolai Zvolinskile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot).
6. Nikolai Zvolinskil tuleb väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank a/a EE891010220034796011, Luminor Bank a/a EE701700017001577198 või Swedbank a/a EE
7. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Nikolai Zvolinski, 1-09-7966 menetluskulud“.
8. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
9. Harju Maakohtu 21.05.2014 määrusega asendati N. Zvolinskile Harju Maakohtu 01.06.2009 otsusega mõistetud rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 219,56 eurot vangistusega 33 päeva. KarS 65 lg 2 alusel suurendati N. Zvolinskile Harju Maakohtu 01.06.2009 otsusega asenduskaristuseks mõistetud 33 päeva vangistust Harju Maakohtu 03.04.2013 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata vangistuse, s.o 9 aastat 11 kuud ja 1 päev vangistust võrra, mõistes liitkaristuseks 10 aastat ja 4 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 03.09.2012 ja lõpeb 07.09.
11. Viru Vangla esitas 29.04.2019 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu N. Zvolinski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
12. Viru Maakohtu 13.06.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
13. N. Zvolinski tingimisi ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse hindamisel võttis maakohus arvesse, et karistusregistri andmetel on N. Zvolinskil kaks kehtivat kriminaalkaristust ning mõistetud karistus on liitkaristus – N. Zvolinski kannab vanglakaristust viie süüteoepisoodi eest, millest neli on pandud toime oma elukaaslase suhtes. Viimane viitab kõrgele retsidiivsuse ohule. Vanglakaristust kannab N. Zvolinski esmakordselt.
14. Positiivsena tõi maakohus N. Zvolinski puhul välja tema kõrge töömoraali, asjaolu, et enne vangistust N. Zvolanski töötas, on ka kinnipidamiskohas olles töötanud ja on valmis vabaduses uuesti tööle asuma. Teiseks oluliseks aspektiks on suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikute puudumine. Samas ei olnud N. Zvolinski sooritatud kuriteod seotud töökohast ning suhtlusringkonnast tingitud riskiteguritega. Kumbki nimetatud positiivne asjaolu ei takistanud tal kuritegude sooritamist.
15. N. Zvolinski läbis vanglas edukalt sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“. Kuid pere – ja paarisuhete vägivalla vähendamise ning tegu-tagajärg programmid nii tulemusrikkad ei olnud. N. Zvolinski teab ja mõistab ühiskonnas kehtivaid norme, kuid ei ole kõigega nõus ega pea alati vajalikuks nende järgimist. Vägivalla vähendamise programmis osalemise N. Zvolinski katkestas, kuna ei sobitunud sellesse isikuomadustelt. Sealjuures oli ta programmis väga negatiivselt meelestatud. Süüdistas probleemides teisi ega näe oma käitumises probleeme. Neil asjaoludel ei nõustunud maakohus kaitsja argumendiga, mille kohaselt andsid läbitud programmid positiivseid tulemusi.
16. Viimaste tähelepanekute valguses on maakohtul alust arvata, et vabadusse pääsedes võib N. Zvolinski jätkata uute süütegude sooritamist, kuivõrd ta ei pea oluliseks ühiskonnas kehtivate käitumisnormide järgimist. Seega võib ta ebameeldivasse olukorda sattudes lahendada konflikte ja probleeme ühiselus mitteaktsepteeritaval viisil, nt vägivalda rakendades või võõrast vara ebaseaduslikult enda kasuks pöörates. Veelgi keerukamaks muudab olukorra asjaolu, et N. Zvolinski ei näe probleemide tekkimisel iseenda rolli ning süüdistab teisi. See näitab, et isik ei ole valmis oma käitumist kriitiliselt analüüsima ning vajadusel tegema jõupingutusi suhtumise ja käitumise muutmiseks. Viimast kinnitab ka tõik, et tema süütegude tagajärjel kannatanud 2 isikutesse suhtub N. Zvolinski jätkuvalt ignorantselt ega näe vajadust vabandamiseks või lepituse otsimiseks.
17. Eelnevat kokku võttes leidis maakohus, et N. Zvolinski puhul on uute kuritegude sooritamise peamiseks riskiteguriks tema ükskõikne ja ignorantne suhtumine ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse ning kaasinimestesse. Vangla iseloomustusest ja kohtuistungil väljendatust nähtuvalt ei ole neis küsimustes positiivseid arenguid märgata. Seetõttu ei pea maakohus antud hetkel põhjendatuks N. Zvolinski vangistusest tingimisi enne tähtaegset vabastamist. Määruskaebus
18. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse N. Zvolinski kaitsja vandeadvokaat I. Žurina, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.
19. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et N. Zvolinski kannab karistust viie episoodi toimepanemise eest, millest neli on toime pandud tema elukaaslase suhtes. Harju Maakohtu 03.04.2013 otsusest nähtub, et episoodide arv on tegelikkuses väiksem.
20. Käesolevaks hetkeks on N. Zvolinski vangistuse eesmärgid täidetud ja tema edaspidine vanglas hoidmine ei anna isikule midagi. KarS § 76 lg-s 4 toodut tuleb hinnata kogumis, mitte ainult isiku varasemat elukäiku või kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kõrgema astme kohtu praktikast tuleneb, et ennetähtaegse vabastamise kaks peamist eeldust on hea käitumine kinnipidamiskohas ja isiku individuaalse täitmiskavaga ettenähtud tegevused. Kaitsja hinnangul on need eeldused täidetud. N. Zvolinskil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogramme ja on olnud pidevalt tööga hõivatud.
21. Maakohtu järeldused, et N. Zvolinski ei ole valmis enda käitumist muutma, ei ole millegagi põhjendatud. Vangla iseloomustusest tuleneb, et süüdimõistetu kahetseb, et kaotas kontrolli ja on kindel, et on tulevikus suuteline enda käitumist kontrollima. Samuti soovib N. Zvolinski elada seaduskuulekat elu, milles aitasid teda läbitud sotsiaalprogrammid. N. Zvolinski katkestas küll sotsiaalprogrammi „Pere – ja paarissuhte vägivalla vähendamine“, kuid ta osales programmis 10.10.2018 – 22.11.2018, mistõttu on tulemus olemas. Samuti ei saa öelda, et tegemist on negatiivse tulemusega, kuna ta avaldas arvamust, et probleeme tuleb lahendada rahulikult, vägivalda kasutamata.
22. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et N. Zvolinski poolt ära kantud karistus on proportsionaalne tema poolt toime pandud kuriteoga.
23. Tartu Ringkonnakohtu 31.07.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 12.08.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
24. Ka ringkonnakohus ei vabasta N. Zvolinskit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
25. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on vastupidiselt määruskaebuses toodule maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased (vt käesoleva määruse p-d 4-8). Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on veenvalt põhjendanud, võttes arvesse ka N. 3 Zvolinskit positiivselt iseloomustavad asjaolud, miks tuleb viimane jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Seega ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja N. Zvolinski ennetähtaegseks vabastamiseks.
26. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Sellest tulenevalt, isegi juhul, kui N. Zvolinski individuaalne täitmiskava on täidetud ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head, ei too see käesolevalt veel kaasa süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna kriminaalkolleegium ei ole veendunud, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise risk on piisavalt maandatud.
27. N. Zvolinski omab kahte kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas esimest korda. Samas on N. Zvolinski poolt toime pandavate kuritegude raskuseaste suurenenud, ta kannab muuhulgas karistust ka kehalise väärkohtlemise ning raske tervisekahjustuse tekitamise ja tegevusetuse eest. Kuna N. Zvolinski pani kuriteo toime enda endise elukaaslase suhtes, kohustati teda osalema sotsiaalprogrammis „Pere – ja paarisuhte vägivalla vähendamine“, kuid N. Zvolinski oli programmi suhtes äärmiselt negatiivselt meelestatud. Seega on õige asja materjalides toodu, et N. Zvolinski võib mõningal määral õigustada enda kriminaalset käitumist, leides, et ka kannatanu oli toime pandus süüdi. Samuti nähtub, et N. Zvolinski on impulsiivse käitumisega ja võib võtta vastu otsuseid hetkeajendil. Seega ei ole sugugi välistatud, et konfliktsituatsioonides võib N. Zvolinski taaskord kaotada enda käitumise üle kontrolli ja asuda probleemolukordi vägivalda kasutades lahendama. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et N. Zvolinski ei ole sellest tulenevalt enda poolt toimepandud kuritegude tõsidusest aru saanud, mistõttu ei ole tema vangistuse eesmärgid veel saavutatud ja püsib uute kuritegude toimepanemise risk.
28. Kokkuvõtvalt, arvestades N. Zvolinski isikut ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, on isikust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht käesolevalt veel piisavalt suur. Sellest tulenevalt tuleb N. Zvolinski jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
29. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 13.06.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
30. Kaitsja vandeadvokaat I. Žurina taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 90 eurot (sealhulgas käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 90 eurot N. Zvolinski kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Maarika Kuusk Aarne Sarjas 4