1-18-2844/34

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-2844 Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. juuli 2019 määrus Jevgeni Sirotkini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jevgeni Sirotkini (Sirotkin; isikukood 39204173713) kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. juuli 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Barrister Narva osakonna kaudu 60 (kuuskümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 10 (kümme) eurot, vandeadvokaat Robert Sprengkile süüdimõistetu Jevgeni Sirotkinile määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Menetluskulud jäävad süüdimõistetu Jevgeni Sirotkini kanda. Süüdimõistetu Jevgeni Sirotkinil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Harju Maakohtu 18.04.2018 otsusega karistati Jevgeni Sirotkinit KarS § 200 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi 3 aasta vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 28.06.2017 kuni 30.06.2017, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti J. Sirotkinile lõplikult ärakandmisele 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistus Viru Maakohtu 11.09.2017 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 3 aastat 10 kuud – ning mõisteti J. Sirotkinile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 3 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise tähtaega arvestati alates 19.07.
8. Karistuse kandmise aja lõpp 19.05.
10. Viru Maakohtu 16.07.2019 määrusega jäeti J. Sirotkin ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. 2.
11. Süüdimõistetu J. Sirotkin ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele ning seda olenemata asjaolust, et isik soovib vabanemisjärgselt läbida MTÜ-s Lootuse Küla 10-kuulise uimastisõltuvusest taastumise programmi. J. Sirotkinil on karistusregistri andmetel 5 kehtivat kriminaalkaristust. Seega näitab kinnipeetava varasem elukäik kohtule, et isik ei ole vabaduses varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Vastupidi, isik jätkas kuritegude toimepanemist ning tema kuriteod on muutunud raskemaks (röövimised). 2.
12. Kinnipeetaval on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht MTÜ-s Lootuse Küla, mis asub aadressil Harju maakond, Saue vald, Laitse küla. Seal oleks kinnipeetaval võimalik läbida rehabilitatsiooniprogramm ning ka kohapeal töötada. J. Sirotkinile on garanteerinud vabanemisjärgselt töökoha maalrina OÜ BaltiSigma. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et kinnipeetaval oli ametlik töökoht olemas ka enne vangistust, kuid isik pani sellest hoolimata toime uusi õigusrikkumisi majandusliku kasu saamise eesmärgil, et osta narkootilisi aineid. Majanduslikku toimetulekut võivad tema puhul mõjutada kindlasti tasumata rahalised nõuded, mida K-Raha andmetel on kinnipeetaval 05.06.2019 seisuga 4975,76 eurot. Kui võtta arvesse, et J. Sirotkin on pannud kuritegusid toime grupis, siis võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuulub ka kriminaalse taustaga isikuid, kes võivad talle vabaduses negatiivset mõju avaldada ning mõjutada teda uue kuriteo toimepanemisel. 2.
13. Maakohus võttis arvesse J. Sirotkini nõuetekohast käitumist karistuse kandmise ajal. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal ei ole ametiisikutega probleeme olnud. Lisaks on isik võtnud osa uue kuriteo toimepanemise riski vähendavatest tegevustest. J. Sirotkin on vangistuses töötanud ja töötab, ta on osalenud koerateraapias ning tegelenud sõltuvusainete kuritarvitamise probleemiga (läbis sõltuvusrehabilitatsioonisektsiooni osakonna ja sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning osales Corrigo ja anonüümsete narkomaanide tugigrupis). Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et kinnipeetav on valmis tegelema narkootikumide probleemiga ka vabaduses. Täpsemalt on kinnipeetav avaldanud soovi läbida MTÜ-s Lootuse Küla 10-kuuline uimastisõltuvusest taastumise programm. Kohus nendib, et kinnipeetav on käesolevaks ajaks kandnud temale mõistetud karistust juba peaaegu kaks aastat, kuid tähelepanuta ei saa jätta sedagi, et vangla sõnul on J. Sirotkin staažikas narkootikumide tarvitaja, mistõttu tuli maakohtul paratamatult tema puhul pidada narkootikumide tarvitamist üheks uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. 2.
14. Maakohus võiks J. Sirotkini vanglast vabastamise võimalust kaaluda siis, kui tema uue kuriteo toimepanemise risk oleks minimaalne, kuid J. Sirotkini puhul sellist järeldust teha veel ei saa. Süüdimõistetu on oma varasema käitumisega kohtule näidanud, et tema puhul ei ole kriminaalhooldus asjaolu, mis hoiaks ära uusi kuritegusid. Sarnasele seisukohale kohtuga on asunud ka prokuratuur ja vangla. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks ning sõltuvusainete probleemiga tegelemiseks. 2 Määruskaebus
15. Viru Maakohtu 16.07.2019 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu J. Sirotkini kaitsja vandeadvokaat Robert Sprengk, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja vabastada süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. 3.
16. Määruskaebuse esitaja leiab, et vaidlustatavas kohtumääruses ei ole analüüsitud piisavalt kinnipeetava varasemat elukäiku ja tema poolt toime pandud kuritegusid ning kohus on seetõttu põhjendamatult asunud seisukohale, et ennetähtaegne vabastamine ei ole veel võimalik. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus on sellega rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi ning kohaldanud seetõttu valesti materiaalõiguse normi. Maakohus ei ole analüüsinud, millisel põhjusel on kuriteod toime pandud. Kui süüdimõistetu sõltuvushäirest vabaneb, ei ole tema poolt uusi kuritegusid oodata. 3.
17. Maakohus ei ole analüüsinud, millisel põhjusel ei ole kinnipeetava poolt narkootikumide tarvitamisest loobumine olnud edukas. Kinnipeetav on varasemalt vangistuses läbinud erinevaid programme, kuid ka need pole aidanud. Seega saab järeldada, et vangistus iseenesest ja vangistuses pakutud võimalused sõltuvushäire raviks pole olnud piisavad ja pole piisavalt motiveerinud kinnipeetavat vabanemisel narkootikumide vaba elu jätkama. Määruskaebuse esitaja on seetõttu seisukohal, et kinnipeetava sõltuvushäiret saab ravida vastavale tegevusele spetsialiseerunud rehabilitatsioonikeskuses ning muud meetodid ei ole selleks piisavad ja ei anna tulemusi. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kui kinnipeetavale pakkuda piisavalt asjakohast tuge narkootikumide tarbimisest loobumisel, siis ta enam kuritegusid toime ei pane. Seni ei ole vangistused ega pakutud ravi ja muud teenused seda taganud. Samas sõltuvusravi rehabilitatsioonikeskuses pole kinnipeetav läbinud. Kuna rehabilitatsioonikeskused on teadaolevalt kõige efektiivsemad ja tulemuslikumad narkootikumide sõltuvushäirest vabanemiseks, siis on määruskaebuse esitaja arvates võimalik ka kinnipeetava puhul eeldada, et 10-kuulise perioodi läbimisel rehabilitatsioonikeskuses saab ta piisavalt asjakohast tuge edaspidiseks iseseisvaks eluks selliselt, et ta narkootikume ei tarbi. Määruskaebuses korratakse veelkord üle süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud.
18. Tartu Ringkonnakohtu 14.08.2019 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti aega esitada määruskaebuse kohta oma kirjalikke seisukohti ning taotlusi kuni 21.08.
19. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
20. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
21. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et maakohus on arvestanud süüdimõistetu suhtes nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid kogumis tulenevalt KarS § 76 lg-st
22. Maakohtule ei saa ette heita kaalutlusvea tegemist. Määruskaebuses taaskord positiivsete asjaoludel ülekordamine ei anna neile asjaoludele suuremat kaalu.
23. Kohtupraktikas on tõesti asutud seisukohale, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Sarnaselt maakohtuga puudub ringkonnakohtul veendumus, et J. Sirotkini puhul on uute kuritegude risk maandatud sellisel määral, et teda oleks võimalik vabastada tingimisi 3 ennetähtaegselt elektroonilise valve alla. Isiku puhul, keda on korduvalt karistatud ja seda eriliigiliste karistustega, puudub väga suurel määral usaldus tema väidetesse muutuda.
24. Puudub veendumus, et J. Sirotkini puhul oleks täidetud tingimus õiguskuulekaks käitumiseks. Süüdimõistetu vabastamine käesoleval ajal oleks liialt ennatlik. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et puudub veendumus, et süüdimõistetu kriminaalhooldus mööduks edukalt. Süüdimõistetu varasem elukäik näitab, et kriminaalhooldus ei ole tema jaoks sobiv vahend aitamaks ära hoida uusi kuritegusid. J. Sirotkini käitumist iseloomustab vangistuses kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ning individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes osalemine. See ei too kaasa süüdimõistetu automaatset vabastamist. Nagu kohtupraktikas märgitakse, tuleb süüdlase resotsialiseerumise võimalusi hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Ringkonnakohus märgib, et süüdimõistetul oli ka enne vangistust olemas elukoht ja võimalus töötada. Vaatamata sellele pani süüdimõistetu toime kuritegusid, seda majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lisaks on märkimist väärt, et ka vangla iseloomustusest tuleneb, et MTÜ Lootuse Külas olles puudub võimalus käia väljaspool küla tööl. Süüdimõistetule on töökoht garanteeritud aga OÜ-s BaltiSigma. Vangla iseloomustusest tuleneb, et ka Lootuse külas on koha peal võimalik töötada, kuid tuleb arvestada, et kuna süüdimõistetu on kuritegusid toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis on tal vangla andmetel 05.06.2019 seisuga rahalisi nõudeid summas 4975,76 eurot, mis võib olla uue kuriteo toimepanemise riskiks. Toimepandud kuritegudest ja süüdimõistetu isikust tuleneb, et süüdimõistetul on tõsiseid probleeme narkootikumide tarvitamisega. Ringkonnakohtu hinnangul puudub veendumus, et käesoleval ajal oleks J. Sirotkini soov narkootikumidest loobuda tõsikindel. Vangla iseloomustuse kohaselt on tegemist staažika narkootikumide tarvitajaga, olles tarvitaja üle 10 aasta. Kuritegude toimepanemise põhjus on väidetavalt põhjustatud sellest, et süüdimõistetul oli vaja narkootikume omandada. Väidetavalt saab süüdimõistetu aru, et narkootikumidel on halb mõju ning tema tahab täisväärtuslikku elu elada. See aga ei väljendu süüdimõistetu käitumises, kuna vaatamata sellele, et isik läbis programme nii selle kui eelmise vangistuse ajal, ei ole need avaldanud isikule mõju. Ka MTÜ Lootuse Küla rehabilitatsiooniprogramm koosneb õppetööst, kodustest ülesannetest, kohustustest, vastutusest, suhtlemisest, tööteraapiast ja osalemisest teistes küla eluks vajalikes töödes. Seega ei erine sealne programm suuresti vanglas läbiviidavatest programmidest, vestlustest ja teraapiatest. Ükski rehabilitatsioonikeskus ega sotsiaalprogramm ei suuda muuta isikut, kui isik ise seda piisavalt ei taha. Käesolevalt ei selgu, kust tuli just nüüd J. Sirotkini soov oma käitumist muuta. See ei selgu ei vangla iseloomustusest ega ka määruskaebusest. Määruskaebus jääb edutuks.
25. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu määruskaebuse koostamise ja esitamise eest 60 eurot, sh käibemaks 10 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb kaitsjatasu summas 60 eurot hüvitada süüdimõistetul.
26. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
27. juuli 2019 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Mati Kartau Aarne Sarjas 4