1-14-9712/65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-9712 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. juuni 2019 määrus Aleksei Mikišini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Aleksei Mikišini (ik 38903130251) kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Maakohtu
4. juuni 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
5. Määrata Advokaadibüroole Karl Saavo vandeadvokaat Karl Saavo poolt Aleksei Mikišinile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot).
6. Mõista Aleksei Mikišinilt riigituludesse välja menetluskuluna 90 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
7. Aleksei Mikišinil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
8. Tartu Maakohtu 18.11.2014 otsusega tunnistati A. Mikišin süüdi KarS § 199 lg 2 p 8 ja 9 järgi ning KarS § 65 lg-te 1 ja 2 alusel mõisteti talle ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 aastat 2 kuud ja 23 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 05.12.2016 ja lõpeb 28.02.
10. Tartu Vangla esitas 30.04.2019 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Mikišini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
11. Tartu Maakohtu 25.06.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on küll formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, kuid puuduvad sisulised eeldused.
12. A. Mikišin viibib kinnipidamiskohas juba kolmandat korda, mistõttu vangistus, kui karistusliik, ei ole süüdimõistetut senimaani suunanud oma eluviise muutma. Käesolevat liitkaristust kannab A. Mikišin süstemaatilise varguse, raske tervisekahjustuse tekitamise ja võõra identiteedi ebaseadusliku kasutamise eest. Pikaajaline eriliigiliste kuritegude toimepanemine viitab tugevalt juurdunud kuritegelikele mõtteviisidele ning käitumismallidele, millest vabanemine/loobumine ei toimu üleöö ning nõuab isikult endalt tugevat motivatsiooni. Käesolevat karistust kannab A. Mikišin kohtuotsuste kogumis, mis näitab ka suutmatust katseajal enda käitumist ohjeldada.
13. Kuigi kinnipeetav on osalenud rehabiliteerivates tegevustes, ei ole ka need sujunud tõrgeteta. Riigikeele omandamise A2 tasemel A. Mikišin katkestas, kuna isik paigutati eraldatud kambrisse seoses vanglasse joovastite organiseerimise ning selle levitamise kahtlusega.
14. aastal alustatud
15. klassi õpingud kestavad materjalidest nähtuvalt praeguseni ja isik ootab eksamitulemusi.
16. Vangla on märkinud, et kinnipeetav on nõudlik ning võib oma tahtmise saavutamiseks häält tõsta. Samuti on välja toodud, et isik oli sotsiaalprogrammis väga jutukas ja mõjus grupile vaigistavalt. Teised grupiliikmed jäid tema kõrval oma arvamuse avaldamisega kidakeelseks ja ei laskunud vaidlusesse. Seda näitas ka tund, kus isik ise ei viibinud - teised grupiliikmed olid väga aktiivsed ja kõik avaldasid oma arvamust. Kuigi isik oli teoorias väga tugev, tõi ta korduvalt välja olukordi, kus praktika teooriale ei vastanud. Kui isik räägib olukordadest, kus ta on suutnud kellegi oma tahtmise järgi käituma suunata, on näha teatud rahulolu. Eelnevast nähtub, et kinnipeetav võib olla manipuleeriv ning tunneb soovi esineda, ennast kehtestada ja domineerida ka olukordades, kus tasub koos teistega õppida, kuivõrd ka tema enda teooria ning praktika seos on puudulik. Selline iseloomustus viitab võimalusele, et läbitud programmid ei ole isikule avaldanud maksimaalset mõju ning isik ülehindab enda suutlikkust ning oskusi edaspidi käituda seadusekuulekalt.
17. Ohuprognoosi suurendab seegi, et elektroonilise valve alla vabastamise küsimuse arutamise eel kohaldati kinnipeetavale täiendavat julgeolekuabinõu 19.10.2017-09.02.2018 keelatud ainete vanglasse organiseerimise tõttu. Materjalid elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks edastati kohtule 10.07.
18. Kohus jättis kinnipeetava ennetähtaegselt elektoonilise valve alla vabastamata ning viitas eelkirjeldatud asjaolule kui ohumärgile. Sellest hoolimata on A. Mikišini suhtes uuesti täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud 30.07.2018 – 07.12.2018 taaskord keelatud ainete vanglasse organiseerimise tõttu. 2 Määruskaebus
19. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A. Mikišini kaitsja vandeadvokaat K. Saavo, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohad järgmised.
20. Maakohtu väide, et A. Mikišini suhtlusringkond on kriminaalne, ei ole millegagi põhjendatud. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et A. Mikišin oleks käesoleva vangistuse ajal suhelnud vabaduses viibivate kriminaalse taustaga isikutega ja kavatseks nendega suhtlemist jätkata ka pärast vanglast vabanemist. Süüdimõistetu avaldas kohtuistungil, et tal ei ole vajadust suhelda kriminaalse taustaga inimestega.
21. Seonduvalt A. Mikišini alkoholi tarbimisega on maakohus jätnud käsitlemata ja seega arvesse võtmata asjaolu, et A. Mikišin läbis kinnipidamiskohas esmakordselt sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. A. Mikišin on 100% kindel, et ta ei tarvita enam alkoholi. Süüdimõistetu arvamus ühtib programmi läbiviija omaga, mistõttu ei vasta maakohtu seisukohad selles osas asja materjalidele.
22. Kokkuvõtvalt on kaitsja seisukohal, et maakohus on alusetult suurendanud kinnipeetava ohuprognoosi hariduse valdkonnas, milline etteheide ei tulene vangla poolt esitatud ametlikust ohuhinnangust. Õppimise ja teadmiste omandamise edukus ei näita inimese kuritegelikku ohtlikkust, vaid tema vaimseid võimeid. Inimühiskonnas ei kehti põhimõte, et teatud vanuseks peab igaüks olema kõikide teadaolevate teaduste doktor. Samuti on maakohus kinnipeetava rehabiliteerivas tegevuses osalemise aktiivsuses näinud ohtu, et vanglast vabanedes avaldub samasugune aktiivsus kuritegelikus eluviisis. Kaitsja senises praktikas on sellise etteheite tegemine esmakordne. Programmide läbiviijad ei ole vangla iseloomustuses süüdistanud A. Mikišinit grupikaaslastele halbade ideede esitamises või nende negatiivses mõjutamises, millist käitumist juhendaja oli sunnitud takistama.
23. Ühtlasi ei ole maakohus arvesse võtnud, et A. Mikišinil on olemas ka kindel elu – ja töökoht. Lisaks reaalsele sissetulekule töötasu näol hakkab A. Mikišin ilmselt saama ka töövõimetuspensioni. Seega ei tohiks tekkida materiaalseid raskusi, mis võivad isikut kallutada varavastaste kuritegude toimepanemisele.
24. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et A. Mikišin on täitnud korrektselt individuaalse täitmiskava ja talle ei heideta vangla iseloomustusest nähtuvalt ette halba käitumist vanglas. Maakohus on hinnanud A. Mikišini retsidiivsusohu kõrgeks. Kõrgema astme kohtu praktikast tuleneb, et kohtumääruses peavad kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ja miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
25. Maakohtu määruse kohaselt kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Samas süütegude puhul, mille toimepanemise tõenäosust on suurendanud või suurendab alkoholi tarbimise risk, saab KarS § 75 lg 2 p 8 kohaselt süüdlasele kohustuseks määrata ka sotsiaalprogrammi(de) läbimise. Tunnustamist väärib ka võimalus, et sotsiaalprogrammi läbimisele allutatud isikut kohustatakse enda kulul tegema laboratoorset vereanalüüsi, tuvastamaks alkoholi tarvitamist, või osalema alkoholi tarvitamise häire uuringus. A. Mikišini puhul ei analüüsinud maakohus võimalusi alkoholi tarbimise vastaste meetmete rakendamiseks ja ei toetanud süüdimõistetu soovi ja lubadusi probleemiga edasi tegeleda.
26. Tartu Ringkonnakohtu 01.08.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 16.08.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. 3 Ringkonnakohtu järeldused
27. Ka ringkonnakohus ei vabasta A. Mikišinit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
28. Nimelt on kõrgema astme kohus õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased, veenvad ja ammendavad. Ühtlasi ei ole maakohus eksinud KarS § 76 lg-s 4 toodud sisuliste eelduste hindamisel. Maakohus on arusaadavalt põhjendanud, miks A. Mikišin tuleb ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätta. Sellest tulenevalt ei anna määruskaebuses märgitu alust maakohtu määruse tühistamiseks ja A. Mikišini ennetähtaegseks vabastamiseks.
29. Samas ei saa eitada, et A. Mikišini iseloomustamiseks on võimalik välja tuua ka mõningaid positiivseid asjaolusid – isik jätkab põhihariduse omandamist, omandanud riigikeele tasemel A1, on läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“, omab vabanemise korral kindlat elukohta ja väidetavalt ka töökohta ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Samas ei kaalu eeltoodu siiski üle A. Mikišinist lähtuvat äärmiselt suurt uute kuritegude toimepanemise ohtu. Karistusregistri andmetel on A. Mikišin korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kinnipidamiskohas viibib isik juba neljandat korda. A. Mikišin on toime pannud äärmiselt eriliigilisi kuritegusid, olles mõjutatud kriminaalsest mõtte – ja eluviisist ning mõnuainete tarvitamisest. Samuti on A. Mikišin kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Sellest tulenevalt võib tema käitumine olla sellevõrra ettearvamatum, kuna võimaliku tagasilanguse korral on temalt oodata nii isiku – kui ka varavastaste kuritegude toimepanemist. Lisaks on A. Mikišin kuritegusid toime pannud ka kohtuotsusega määratud katseajal.
30. Kokkuvõtvalt viitab A. Mikišini varasem elukäik, et kriminaalhooldusele allutamisest ei oleks viimase puhul midagi sellist, mis aitaks täie kindlusega tagada tema õiguskuulekust. Isikut on korduvalt üritatud läbi eriliigiliste karistuste, sealhulgas ka reaalsete vanglakaristuste, seaduskuulekusele suunata, kui tulututult. Ka kindla töö – ja elukoha omamine ei ole A. Mikišini puhul midagi taolist, mis tagaks täie kindlusega tema õiguskuulekuse, kuna varasemalt see A. Mikišinit seaduskuulekal teel hoidnud ei ole. Seega, arvestades A. Mikišini isikut ja tema varasemat elukäiku, on tema vabastamata jätmise peamiseks põhjuseks eelkõige temast lähtuv keskmisest suurem uute kuritegude toimepanemine oht.
31. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 25.06.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
32. Kaitsja vandeadvokaat K. Saavo taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 90 eurot (sealhulgas käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 90 eurot A. Mikišini kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 4