← Eesti

1-17-3994/64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-3994 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
  2. juuli 2019 määrus Sergei Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Sergei Kuznetsovi (ik 50002251516) kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga, määruskaebus RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. juuli 2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  5. Määrata advokaadibüroole K. Kooga Advokaadibüroo vandeadvokaat Kaido Kooga poolt Sergei Kuznetsovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 90 eurot (sh käibemaks 15 eurot).
  6. Mõista Sergei Kuznetsovilt riigituludesse menetluskuluna välja 90 eurot määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.
  7. Sergei Kuznetsovil tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  8. Viru Maakohtu 25.04.2017 otsusega tunnistati S. Kuznetsov süüdi KarS § 263 lg 1 p 2 ja § 274 lg 1 järgi ja mõisteti karistuseks 5 aastat 5 kuud ja 29 päeva vangistust. Viru Maakohtu 02.02.2018 määrusega vabastati S. Kuznetsov vangistusest tingimisi enne tähtaega ja teda kohustati täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 ja 8 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi. Harju Maakohtu 20.06.2018 määrusega pöörati S. Kuznetsovile mõistetud ärakandmata karistus 1 aasta 10 kuud 29 päeva vangistust täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.05.2018 ja lõpeb 26.04.
  9. Viru Vangla esitas 23.05.2019 Viru Maakohtule materjalid süüdimõistetu S. Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
  10. Viru Maakohtu 16.07.2019 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata.
  11. S. Kuznetsov on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja viibib kinnipidamiskohas teistkordselt. S. Kuznetsov vabastati käesoleva vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt, kuid juba 2,5 kuud pärast vabastamist ta tarvitas narkootilisi aineid ja lahkus ilma loata elukohast. Ka vangistuses on kinnipeetavat karistatud kriminaalkorras vägivalla kasutamise eest võimuesindaja suhtes seoses tema ametiülesannete täitmisega. Samuti omab S. Kuznetsov kinnipidamiskohas kolme kehtivat distsiplinaarkaristust, millest saab järeldada, et viimane on impulsiivse käitumisega. Seetõttu leiab maakohus, et S. Kuznetsovi puhul on kriminaalhoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus pigem negatiivne. Positiivseks pidas maakohus S. Kuznetsovi puhul sotsiaalprogrammides osalemist ja majandustöödel töötamist. Samas läbis S. Kuznetsov ka aastal 2016 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid sellest hoolimata jätkas vabaduses narkootikumide tarvitamist. Seega on olemas oht, et vabaduses võib toimuda tagasilangus ja S. Kuznetsov jätkab narkootiliste ainete tarvitamist. Vabanemise korral puudub S. Kuznetsovil kindel töökoht ja tal on võlgnevusi kokku summas 1743 eurot, mis halvendab tema materiaalset olukorda. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et S. Kuznetsovi puhul on olemas suur uute kuritegude toimepanemise risk, mistõttu ei ole tema ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Määruskaebus
  12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse S. Kuznetsovi kaitsja vandeadvokaat K. Kooga, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist.
  13. Maakohus leidis, et korduv kriminaalkorras karistatus ja kinnipeetava käitumine katseajal viitavad otseselt sellele, et kinnipeetav ei ole oma käitumist korrigeerinud õiguskuulekuse suunas. Maakohus on viidanud ka kinnipeetava käitumisele vangistuses, kuid ka selles osas on püüdnud leida just negatiivseid näiteid. Kinnipeetava distsiplinaarrikkumised on olnud kerged, teda on karistatud noomitusega. Maakohus küll möönab ka positiivseid asjaolusid ja tunnustab kinnipeetavat selle eest, kuid samas märgib ära, et vaatamata eelmise vangistuse ajal läbitud sotsiaalprogrammi läbimisele, jätkas ta vabaduses narkootikumide tarvitamist. Tegemist on samas eelmise vangistusega ja sellele järgnenud käitumisega.
  14. Maakohus on jätnud arvesse võtmata, et käesoleva vangistuse ajal on kinnipeetav muutunud rahulikumaks ja täiskasvanumaks, isik võtab rohkem vastutust oma tegude eest ja suudab oma käitumist rohkem kontrollida. Positiivselt on iseloomustuses ära märgitud ka see, et mõlema vangistuse ajal on kinnipeetav suhtunud töösse kohusetundlikult, samuti, et ta soovib asuda tööle. 2
  15. Maakohtu määruses on märgitud, et vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda taaskord elama rehabilitatsioonikeskusesse – maakohtu hinnang sellesse on negatiivne, kuna asja materjalide kohaselt ta pärast eelmist ennetähtaegset vabastamist elas kahes erinevas rehabilitatsioonikeskuses, kuid põgenes mõlemast ja jätkas narkootikumide tarvitamist. Maakohtu istungil seletas kinnipeetav, et varem ei olnud ta vabanemiseks valmis, kuid nüüd on. Maakohus pidas seda kinnitust paljasõnaliseks, kuna kinnipeetava käitumine seda ei toeta.
  16. Maakohus on jätnud tähelepanuta kinnipeetava selgitused kohtuistungil, et seekord on ta teadlik oma kohustustest rehabilitatsioonikeskuses, ta on seal käinud, ta tunneb seal töötavaid inimesi ja seetõttu on olukord erinev. S. Kuznetsov allutatakse elektroonilisele valvele ja see on täiendav garantii uute õigusrikkumiste ärahoidmiseks.
  17. S. Kuznetsovi iseloomustavad positiivsed asjaolud kaaluvad üles negatiivsed ja seetõttu on S. Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud.
  18. Tartu Ringkonnakohtu 02.08.2019 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 16.08.2019 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi, kuid neid ei esitatud. Ringkonnakohtu järeldused
  19. Ka ringkonnakohus ei vabasta S. Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
  20. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused ammendavad ja määruskaebuses toodud põhjendustel maakohtu määrus tühistamisele ei kuulu.
  21. Mis puudutab aga S. Kuznetsovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist, siis on viimase puhul täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine karistuse kandmise ajal (vt ka RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). Nimelt omab S. Kuznetsov kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastupidiselt määruskaebuses toodule ei ole distsiplinaarkaristusi oma olemuselt võimalik määratleda kergemateks ega raskemateks, vaid tähtsust oma distsiplinaarkaristus tervikuna, mis näitab, et süüdimõistetu ei ole kinnipidamiskohas suutnud kehtivale korrale ja ametnike korraldustele alluma. Eeltoodu tekitab aga kriminaalkolleegiumis tõsiseid kahtlusi, kas S. Kuznetsov oleks sellest tulenevalt vabaduses suuteline kriminaalhooldustingimusi täitma.
  22. Üldjoontes on S. Kuznetsovi peamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise põhjuseks tema varasemast elukäigust lähtuv äärmiselt suur uute kuritegude toimepanemise oht. S. Kuznetsovi, kes on 19-aastane, on kriminaalkorras karistatud juba kahel korral. Ka kinnipidamiskohas viibib S. Kuznetsov juba teistkordselt. Isiku varasem elukäik viitab, et S. Kuznetsovilt on oodata eelkõige vägivallaga seotud kuritegude toimepanemist (varasemalt karistatud muuhulgas kehalise väärkohtlemise ja vägistamise eest, mis on toime pandud noorema, kui 18-aastase isiku suhtes), mistõttu tuleb eriti põhjalikult kaaluda tema võimalikku ennetähtaegset vabastamist. Siinkohal leiab ringkonnakohus, et S. Kuznetsovi kriminaalhooldusele allutamine ei aitaks tagada tema õiguskuulekust. Nimelt on S. Kuznetsovi juba varasemalt vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid S. Kuznetsov rikkus kõigest paar kuud pärast vabanemist kriminaalhooldustingimusi. Samuti on S. Kuznetsovi kriminaalkorras karistatud ka kinnipidamiskohas toime pandud kuriteo eest (vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega), mis viitab S. 3 Kuznetsovi äärmiselt kõrgele retsidiivsusriskile, kuna isiku õiguskuulekus ei ole tagatud isegi kinnipidamiskohas. Kriminaalhoolduse võimalikule ebaõnnestumisele ja uute kuritegude toimepanemise ohule viitab ka S. Kuznetsovi sõltuvuskäitumine, s.o S. Kuznetsov alustas regulaarselt alkoholi tarvitamist 9-aastaselt ja kanepi tarvitamist 11-aastaselt. S. Kuznetsov on ka varasemalt läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja viibinud sõltlastele mõeldud MTÜ Lootuse küla programmis, kuid sellest hoolimata jätkas narkootiliste ainete tarvitamist. Seega ei ole välistatud, et vabaduses tekib S. Kuznetsovil tagasilangus ja jätkab erinevate mõnuainete tarvitamist, mis on tema puhul aga kindlasti uue kuriteo toimepanemist soodustavaks teguriks.
  23. Kokkuvõtvalt, arvestades S. Kuznetsovi isikut, tema varasemat elukäiku ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, on isikust lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht käesolevalt veel äärmiselt suur. Sellest tulenevalt tuleb S. Kuznetsov jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna kriminaalhoolduslike vahenditega ei oleks võimalik tagada S. Kuznetsovi õiguskuulekust.
  24. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 16.07.2019 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  25. Kaitsja vandeadvokaat K. Kooga taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 90 eurot (sealhulgas käibemaks 15 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu summas 90 eurot S. Kuznetsovi kanda. /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.