← Eesti

1-17-4413/62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

  1. august 2019 1-17-4413 Maarika Kuusk, Mati Kartau, Juhan Sarv Jevgeni Šijan (isikukood 38612012237) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. juuli
  3. a määrus Jevgeni Šijan, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur RESOLUTSIOON Jätta Jevgeni Šijani määruskaebus Viru Maakohtu
  4. juuli
  5. a määruse peale läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Viru Maakohtu Narva kohtumaja
  7. juuni 2017 otsusega tunnistati Jevgeni Šijan süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi ning mõisteti talle karistuseks 3 aastat 11 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti otsusega mõistetud karistusele Viru Maakohtu
  8. aprilli 2017 kohtuotsusega mõistetud karistus (10 kuud 11 päeva vangistust). Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti J. Šijanile liitkaristuseks 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise algust loeti
  9. november
  10. Karistuse lõpp saabub
  11. novembril
  14. juulil
  15. a edastas Viru Vangla kohtule materjalid J. Šijani tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur vabastamist ei toeta.
  16. Viru Maakohtu
  17. juuli
  18. a määrusega jäeti J. Šijan karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
  19. J. Šijani on korduvalt väärteo- ja kriminaalkorras karistatud. Tal on neli kehtivat kriminaalkaristust ning kaksteist väärteokaristust. Ta kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteo pani toime nii enda sõltuvusainetega varustamiseks kui ka majandusliku kasu eesmärgil. Korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning isikul puuduvad oskused toime tulla seaduskuulekalt.
  20. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust viiendat korda. Seega võib järeldada, et varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud.
  21. J. Šijani käitumine vanglas on küll seaduskuulekas, aga ei veennud kohut, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused.
  22. Väärtuslik on see, et kinnipeetav osaleb oma täitmiskava täitmisel aktiivselt. J. Šijan on vangistuse jooksul töötanud majandustöödel koristajana, alates
  23. septembrist 2017 töötab õmblejana. Ta on läbinud SRS osakonna. Perioodil
  24. oktoobrist kuni
  25. detsembrini 2017 osales sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening", pärast programmi läbimist on kindel, et saab vabaduses kainena hakkama. Ajavahemikul
  26. septembrist kuni
  27. detsembrini 2017osales Corrigo tugigrupis. Tugigrupis osalemine oli tema jaoks kasulik. Ta saab omandatud teadmisi kasutada peale vanglast vabanemist.
  28. märtsil 2018 ja
  29. aprillil 2018 osales koerateraapias. 12.oktoobril ja
  30. novembril 2017 ning
  31. märtsil ja
  32. septembril 2018 osales AN tugigrupis. Perioodil
  33. augustist kuni
  34. detsembrini 2018 omandas riigikeele oskuse A1 tasemel. Eksam on sooritatud tulemusega 83,75%.
  35. septembril 2018 osales vestlusel impulsiivsuse olemusest ja vägivaldsest käitumisest, sellise käitumise võimalikest tagajärgedest ja edaspidiselt hoidumiseks, õppimaks probleeme lahendama teisiti ja suutmaks leida teistsuguseid lahendusi.
  36. Positiivseks loeb kohus ka seda, et kinnipeetaval on toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Suhted vanematega on rahuldavad, isiku vabanemisel ning peale sõltuvusrehabilitatsiooni läbimist on nad nõus poja enda juurde elama võtma.
  37. Kohus on seisukohal, et J. Šijanil puudub kindel elukoht. Ta soovib vabaneda Viljandi Rehabilitatsioonikeskusesse. Registreering keskuses ei garanteeri koha olemasolu. Keskuses viibimine on piiratud ajaliselt (haiglas Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravikeskus osutab statsionaarset teenust 5-8 kuud) ning rehabilitatsiooniteenusel viibimine on vabatahtlik, ega taga isikule elukohta.
  38. J. Šijanil on algharidus. Põhikool jäi Viljandi Vanglas lõpetamata. Vabaduses ei ole huvitatud edasi õppimisest. Vanglas avaldas soovi omandada eriala, kuid siiski loobus. Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole. Töökogemus on väike. Ülaltoodud arvestades võib rahaliste probleemide saabumine vabaduses olla kohtu hinnangul küllaltki tõenäoline. Arvestades aga seda, et isik on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil, puudus kohtul veendumus, et majanduslike raskuste tekkimise korral keeldub isik narkokuritegude toimepanemisest. Toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada ka tasumata rahalised nõuded summas 12 685,78 eurot.
  39. Vanglas alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole. Meditsiiniosakonna andmetel on J. Šijanil diagnoositud narkosõltuvus. Narkootikumide tarvitamine ja kuritegude sooritamine on otseses omavahelises seoses, mistõttu on ilmne, et J. Šijani puhul võib soodustada uute kuritegude toimepanemist narkootikumide tarvitamine. Ta hakkas narkootikume tarvitama juba 15-aastaselt sõprade õhutusel. Tarvitas igapäevaselt ning viimane tarvitamine toimus vahetult enne vahistamist. Isiku sõnade kohaselt on ta tarvitanud amfetamiini, fentanüüli ja metadooni. Korduvalt on teda karistatud NPALS rikkumiste eest. Enne viimast vangistust 2

(4)tegeles narkootikumide müügiga, varavastased kuriteod on toime pandud selleks, et saaks hankida narkootikume. Vaatamata sellele, et J. Šijan tegi vangistuses pingutusi narkosõltuvusest vabanemiseks: ta on läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osales AN tugigrupis, on läbinud SRS osakonna ning osales Corrigo tugigrupis, kahtles kohus arvestades kinnipeetava varasemaid kokkupuuteid narkootikumidega, et isik suudab vabaduses tegelikult narkootikumidest loobuda.
  1. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on J. Šijan impulsiivne, tegutseb tagajärgedele mõtlemata. Tagajärgedele mõeldes arvestab ainult oma vajadusi. Ta ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid reegleid. Tema motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks on madalal tasemel. Eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna.
  2. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et ei toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. MÄÄRUSKAEBUS
  3. Määruskaebuses taotleb J. Šijan maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada tingimisi ennetähtaegselt vangistusest.
  4. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, mille kohaselt jätkab J. Šijan endist eluviisi ja kuritegude toimepanemist. Selline seisukoht tugineb üksnes minevikul ning näitab J. Šijani kõige halvemast küljest. Suure riskiprotsendi tõttu ei toeta määruskaebuse esitaja vabastamist vangla ja prokuratuur. Kohus aga toetub nende arvamusele.
  5. J. Šijan palus kohut, et teda vabastataks Viljandi rehabilitatsioonikeskusesse. Seal ollakse nõus teda vastu võtma. Loomulikult ei ole tema vastuvõtmise vastu ka vanemad, ent enne sooviks J. Šijan läbida rehabilitatsiooni. Pärast rehabilitatsiooni läbimist aitab keskus leida tööd ning osutab tuge õige eluviisi juurde naasmiseks. Karistuse kandmise ajal läbis J. Šijan aastase rehabilitatsioonikursuse ning kohtus ka mitmete rehabilitatsioonikeskuste esindajatega, kes saavad teda aidata haiguse vastu võitlemisel. Sestap jääb J. Šijanile arusaamatuks, miks kohus ei soovi tema püüdlusi toetada. J. Šijanil on jäänud kanda 1 aasta karistust ning ta ei sooviks seda aastat raisata vanglas, vaid enda jaoks kasulikul viisil ning naasta ühiskonda seaduskuuleka kodanikuna. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et J. Šijani määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  7. Kolleegiumi hinnangul on niisiis määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse 3
(4)kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
  1. aprilli
  2. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  3. Peamiste kaalutlusõiguse rikkumistena on J. Šijan välja toonud, et kohus on liialt tuginenud tema minevikule, vangla ja prokuratuur aga riskiprotsendile. Samuti nähakse kaalutlusõiguse viga selles, et kohus on alahinnanud J. Šijani positiivseid püüdlusi ning soovib asuda rehabilitatsioonikeskussesse, et sealsete esindajate abil naasta ühiskonda seaduskuuleka kodanikuna.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus J. Šijani ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. J. Šijani vabastamata jätmist ei ole tinginud ainuüksi tema kriminaalne minevik, vaid ka J. Šijani isik (vt määruse p 12), samuti isiku ohud, mis võivad aktualiseeruda isiku ennetähtaegsel vabastamisel (vt määruse p 10) Ebaõiget kaalu ei ole maakohus omistanud ka süüdlase vabanemisejärgsetele tingimustele elukoha osas. Kohus on märkinud, et isikul puudub vabanemisel kindel elukoht. Vanemad on nõus poja enda juurde võtma alles pärast sõltuvusrehabilitatsiooni läbimist, ent praegusel juhul puudub otsus J. Šijani ravile võtmise kohta (see otsustataks alles pärast ennetähtaegset vabanemist). Keskus osutab statsionaarset teenust 5-8 kuud, ent seejärel suunatakse isik elukohale lähimasse keskusesse järelteenusele. Vabanemine haiglasse ei taga isikule elukohta (KoTo tl 40 pöördel).
  5. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et J. Šijani tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. I astme kohus on analüüsinud nii J. Šijani uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid. Maakohus ei jätnud J. Šijani vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lgt 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. J. Šijani vanglas tehtud püüdlused on väga kiiduväärsed, ent, ei veena ringkonnakohut maakohtust erinevale seisukohale asuma. Kuna ka ringkonnakohus ei ole veendunud, et J. Šijan suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebusel apellatsioonikohtus ei oleks.
  6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Juhan Sarv Mati Kartau 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.