Obsah (5)

§ 101§ 141§ 139§ 40§ 41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 26. august 2019.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-15-313 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Prokurör Ingrid Koddo

§ 101

p 1,6,7,8 järgi surmanuhtlusega,

§ 141

lg 2 p 2,3,4 järgi 8 aastase vabaduskaotusega,

§ 139

lg 2 p 2 järgi 1 aasta ja 6 kuu vabaduskaotusega.

§ 40

lg 1 alusel mõisteti kuritegude kogumi eest karistuseks surmanuhtlus.

§ 41

alusel loeti selle karistusega kaetuks Lääne-Viru Maakohtu 04.09.1992 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus ja lõplikuks karistuseks mõisteti kohtuotsuste kogumis erakordne karistus surmanuhtlus. 18.03.1998 võttis Eesti Vabariik vastu Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni lisaprotokolli nr 6 ratifitseerimise seaduse, mille alusel kaotati Eesti Vabariigis surmanuhtlus. 02.06.1998 Tallinna Linnakohtu määrusega asendati Sergei Krõlovile Lääne-Viru Maakohtu 18.05.1993 otsusega mõistetud karistus eluaegse vabadusekaotusega. 1 Viru Maakohtu 30.01.2015 määrusega (1-15-313) mõisteti KarS § 5 lg 2, KrMS § 432 lg 35 alusel Sergei Krõlovile kriminaalasjas 1-239/93 uus liitkaristus. Sergei Krõlov tunnistati LääneViru Maakohtu 18.05.1993 otsuse alusel süüdi ja karistada

§ 101

p 1,6,7,8 järgi eluaegse vangistusega, Sergei Krõlov tunnistati süüdi ja karistati

§ 141lg 2 p 2,3,4 järgi 8 aastase vangistusega, Kar

S § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega. KarS § 65 lg 1 alusel loeti Lääne-Viru Maakohtu 04.09.1992 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus 2 aastat vangistust kaetuks mõistetud karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti eluaegne vangistus. Sergei Krõlovi karistuse algus oli 23.11.

1. Kinnipidamisasutuses Sergei Krõlov kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas sotsiaalkorteris aadressil xxx. Süüdimõistetul on võimalik vabanemise korral asuda elama ühiselamusse aadressil xx. Kinnipeetaval on kesk-eriharidus puidu erialal. Vangistuses on
2. aastal omandanud ka puidupingitöölise eriala. Eesti keelt kõneleb emakeelena. On pensioniealine, kuid soovib siiski vabanemise korral töötada. Vanglas hetkel ei tööta, viimati töötas pesumajas, kuid tervislikel põhjustel seal enam töötada ei saa. Küsitletav saab vanglas hakkama väheste rahaliste vahenditega ja see ei tekita probleeme. Tasumata rahalisi nõudeid pole. Vabanemisfondis on hoiustatud xxx eurot. Viimasel lühikesel vabaduses viibitud perioodil
3. aastal töötas xxx. Isik kasvas xxx, lähedasi pole. Suhtlusringkond on väga piiratud. Veel mõni aasta tagasi võttis väga tõsiselt religioosseid tegevusi, kuid ütleb, et nüüd pühendab sellele vähem aega. Kirikus käib umbes kord kuus. Peab end mõjutatavaks. Vabaduses tarvitas suurtes kogustes alkoholi. Viimasel kaheksakuulisel vabaduseperioodil oli tingimisi vabastatud ning esimesed 2-3 kuud elas kainena ning töötas, kuid seejärel sattus kokku sõpradega vanglast ning hakkas taas alkoholi tarvitama. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholijoobes käitus agressiivselt ja vägivaldselt. Tunnistab täielikult alkoholi halba mõju enda elule ning ütleb, et vabanemise korral ta alkoholi tarvitada ei kavatse. Süüdimõistetu suhtlemisviis on rõõmsameelne ning avatud. Minevikus olnud probleemidele vaatab tagasi objektiivselt ja mõistab nüüd, millest negatiivsed sündmused algasid. On kauges minevikus toime pannud surmaga lõppenud kuritegusid, kuid vanglas veedetud aja jooksul pole ilmutanud impulsiivsust. On täielikult vanglarutiiniga kohanenud ning pole arvestanud võimalusega, et vabaneb kunagi. Soovib siiski vabaneda ning ettevaatlikult, tugiisiku abiga ühiskonda integreeruda. Ideaalis viibiks enne vabanemist mingisuguse perioodi avavanglas. Vangistuses läbinud
4. aastal taastava õiguse programmi Tee ning 26.10.2010 – 24.03.2011 osales eluaegsete kinnipeetavate tugiprogrammis. Kinnipeetav on karistatud 5 korda, vangistuses viibi
5. korda. Kinnipeetav täielikult tunnistab oma süüd ning kahetseb tehtut. Kaaskinnipeetavatega probleeme esinenud ei ole. Isiku sõnul oli tal palju aega elustiili ja oma käitumise üle mõtlemiseks ja kui saaks aega tagasi keerata, siis sellist kuritegu ta sooritanud ei oleks.
6. aastal sooritatud kuriteo pani toime olles tingimisi vabastatud. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on olemas. Kinnipeetav on usklik ning ütleb, et on läbi usu jõudnud oma mõtlemises ja maailmavaadetes tasemeni, mis võimaldab tal õiguskuulekalt elada. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 13%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 216%. Viru Vangla ei toeta Sergei Krõlovi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sergei Krõlov soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinipeetava arvamuse, leiab, et Sergei Krõlovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. 2 KarS § 77 lg 1,2 kohaselt eluaegse vangistusega karistatud isiku võib kohus katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kakskümmend viis aastat. Nimetatud isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel arvestatakse KarS § 76 lõikes 4 sätestatut. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Krõlov on kriminaalkorras karistatud 5 korda. Tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on ära kandnud juba ligi 27 aastat vangistust. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Sergei Krõlovil on võimalik asuda elama ühiselamus xxx, tal puudub kehtiv isikut tõendav dokument. Isik on xxx eas. Positiivseks võib lugeda, et vanglas osales ta tööhõives, osalenud sotsiaalprogrammides. Need asjaolud näitavad, et vangistuses viibimine on talle mõjunud hästi. Isikul puuduvad lähedased ja igasugune toetus. Ta viibib vangistuses alates
7. aastast. Enne vangistust tarvitas rohkelt alkoholi ning kuriteo pani toime alkoholijoobes. Isik avaldab küll soovi mitte tarvitada vabanedes alkoholi, kuid kuna tegu on enda sõnul mõjutatava isikuga, siis võib ta teiste isikute survel ja eeskujul hakata taas alkoholi tarbima, mis suurendav kuriteo toimepanemise riski. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei ole head, kuna tal puudub töökoht ning lähedaste toetus. Kohus leiab, et arvestades Sergei Krõlovi kuritegude toimepanemise asjaolusid (röövimine ja tapmine), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Sergei Krõlovi eluaegsest vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). 3 Samuti on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (puidupingitöölise eriala omandamine, sotsiaalprogrammides osalemine ) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine, alkoholi tarvitamine. Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka vangla ja prokurör. Kohus rõhutab, et isiku vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. siinjuures tuleb arvestada ka asjaolu, et tegu on eluaegse vangistusega, mida mõistetakse vaid väga raskete kuritegude eest. Seda enam, et algselt oli talle mõistetud surmanuhtlus, kuid mida Eesti Vabariigis juba täitmisele ei pööratud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole tingimisi vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Sergei Krõlovi vabastamisega temale LääneViru Maakohtu 18.05.1993 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4