1-18-9607/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. august 2019, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-18-9607 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Valentina Michelson Asja läbivaatamise kuupäev 27.08.2019 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Hosini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Hosin, isikukood 37906105217, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus RESOLUTSIOON: MÄÄRAS: Jätta Aleksandr Hosin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Hosini tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Hosin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 27.11.2018 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8,9 ja § 266 lg 2 p 1 järgi ning KarS 64 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega karistatud 11 kuu 28 päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus 27.01.2019 ja lõpp 24.01.
2. Kinnipidamisasutuses Aleksandr Hosini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Enne vangistust elas xxx poolt antud sotsiaalkorteris aadressil xxx. Telefonivestluses xxx sotsiaalosakonna juhatajaga selgus, et nimetatud elamispind ei säili kinnipeetava vabanemiseni, kuna see müüakse maha, kuid xxx otsib isikule uue elamispinna võimaliku vabanemise korral. TEV vabanemise korral soovib minna elama xxx. Tegemist on ühiselamuga. xxx juhataja sõnul on isikul võimalik nimetatud ühiselamus elada. Kinnipeetaval on põhiharidus, eriala puudub. Töökogemused ehituse, koristuse ning hooldamise alal, kuid mitte pikaajalised. Vangistuste vahelisel perioodil enda sõnul xxx-s pool aastat mitteametlikult ehitustöödel. Ei näe mõtet minna ametlikult tööle, kuna on maksmata trahvinõuded sest ei ole huvitatud trahvide maksmisest. Sai 1 xxx toimetulekutoetust perioodil, kui ei töötanud. Isikul on suuri raskusi tulude ja kulude tasakaalus hoidmisega. Kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Eelmiste vangistuste jooksul on töötanud erinevatel töödel sh ka majandustöödel koristajana. Vabanemisel isikul on võimalik ennast registreerida Töötukassas. Isik hakkas alkoholi tarvitama alaealisena (xxx), tunnistab, et tarvitas alkoholi ohtralt. Alkohol on tema praeguse ja ka varasemate kuritegude toimepanemisel soodusteguriks. On käitunud vägivaldselt alkoholijoobes. Vangistuses osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja Õige Hetk. Saab aru alkoholi tarvitamisest tingitud probleemidest, kuid tunnistab, et ei ole kindlustatud sellest, et ei hakka uuesti seda tarvitama. Väidetavalt korra tarvitanud amfetamiini vangistuses, paar korda suitsetanud kanepit ning korra proovinud süstida mooniõli. Väärteokorras karistatud NPAS § 15 lg 1 tunnustel ja kriminaalkorras KarS § 331 tunnustel (tarbis Ämari vanglas olles amfetamiini). Väidab, et praegu probleemi narkootikumide tarvitamisega ei ole ning vastupidised andmed vanglal puuduvad. Aleksandr Hosin on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib kuuendat korda. Viimased kuriteod enamasti varavastased. Kriminaalse käitumise mustrist nähtub korduv samasisuline käitumine, mis väljendub enamasti varguste toimepanemise näol majandusliku kasu saamise eesmärgil. Kõikide kuritegude puhul on soodusteguriks alkohol. Viimane kuritegu on toime pandud koos kuriteokaaslasega. Varasemad tingimuslikud karistused oma mõju ei avaldanud. Isik väidab, et on väsinud kuritegelikust elust. Tunnistab, et kinnipidamiste vahel ei osanud hoida end kuritegevusest eemal, kuid nüüd on motiveeritud oma käitumist parandama. Oht seisneb võimalikus vägivalla kasutamises ning varguste ja röövimiste toime panemises. Oht on kõige tõenäolisem hetkedel, mil isik viibib alkoholijoobes ning on seejuures majanduslikes raskustes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 82% Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 72% Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava Aleksandr Hosini tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aleksandr Hosini ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistungil Aleksandr Hosin avaldas, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Ei soovinud enam midagi lisada. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja leiab, et Aleksandr Hosini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3-1-1-12-17, p 20). Seoses isiku lühikese karistusajaga ei ole kinnipeetavale koostatud individuaalset täitmiskava ning taasühiskonnastavaid tegevusi ei ole läbi viidud. Kohus tuvastab rida positiivseid asjaolusid Aleksandr Hosin käitumises. Vangistuse ajal ei ole teda karistatud distsiplinaarkorras. Vabaduses on süüdimõistetul olemas võimalus asuda elama sotsiaalelamispinnale. 2 Samas, ei ole kohtul veendumust, et vabadusse sattudes ei hakka Aleksandr Hosin uusi kuritegusid toime panema. Distsiplinaarkaristuste puudumine on tingimata positiivne asjaolu, kuid ainuüksi sellest ei piisa isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. Enne vangistust süüdimõistetu kuritarvitas alkoholi ja pole välistatud, et tal võib olla tagasilanguse perioode, mida tuleb lugeda riskifaktoriks. Aleksandr Hosin on korduvalt kriminaalkorras karistatud valdavalt varavastaste kuritegude eest. Viimane karistus samuti mõistetud varavastaste kuritegude eest. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul. Kohtupraktikas on korduvalt karistatud isikute retsidiivsus suur ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Siinkohal arvestab kohus ka seda, et ei Viru vangla ega prokurör ei toeta Aleksandr Hosin ennetähtaegset vabastamist ning kohus ei tuvasta asjaolusid, mis lükkaksid nende arvamust ümber. Aleksandr Hosinil oli varasemalt allutatud käitumiskontrollile, kuid vaatamata sellele ei loobunud kuritegude toimepanemisest ja jätkas kuritegude toimepanemist. Varasema otsusega Hosinile määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik ning vangistus pöörati täitumisele. Hosinil on välja kujunenud hoolimatu elustiil käitumise muster, mistõttu kohtul puudub veendumus, et ta suudab seekord käitumiskontrolli läbida. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused Aleksandr Hosini tingimisi ennetähtaja vabastamiseks. Ohuprognoos Aleksandr Hosin puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu Aleksandr Hosin tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 3