1-14-10226/58

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. august 2019.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-10226 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Tõlk Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul Valentina Michelson Natalja Firsova (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 27.08.2019 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Sergei Lehismaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Sergei Lehismaa, isikukood 37005082233, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Sergei Lehismaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 20.06.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Sergei Lehismaa tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Sergei Lehismaa on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 18.12.2014 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristusega 20 aastat vangistust. Karistuse kandmise algus 23.06.2000 ja lõpp 23.06.
2. Kinnipidamisasutuses Sergei Lehismaa kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 13 kehtivat distsiplinaarkaristust. Enne vangistust elas aadressil xxx. Käesolevaks hetkeks on hoone hävinenud. Kinnipeetav ei avalda, kuhu ta vabanedes elama plaanib minna. Elukoha puudumisel on võimalik isikul elama asuda xxx aadressiga xxx. Puudub isikut tõendav dokument ning keeldub selle taotlemisest. Kinnipeetaval on keskharidus. On õppinud ehituse eriala, mis jäi vangistuse tõttu pooleli. Riigikeele oskus B2 tasemel. Vanglas omandas abikoka eriala. Enda sõnul kinnipidamise ajal töötanud lukksepa ja elektrikuna. Periooditi töötanud ka Viru Vanglas majandustöödel, viimati
3. aastal. Käesoleval ajal keeldub töötamast. Ennetähtaegse vabanemise korral garanteeritud 1 töökoht puudub. Lähivõrgustikku kuuluvad õde ja poeg. Veel on olemas vend, kellega ei suhtle. Kuritegelikust käitumisest tuleneb, et isikul on teisi ärakasutav ning riskiv ja hoolimatu elustiil. On võimeline teisi manipuleerima enda eesmärkide saavutamiseks. Ei arvesta tegude tagajärgedega. Tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse tustaga inimesed kellega hoiab kontakti ka vangistuse jooksul. Alkoholi tarvitas aeg-ajalt, tunnistab, et jõi end väga purju. Sõltuvust diagnoositud pole. Alkoholijoobes toime pandud vägivaldne kuritegu. Läbinud vestlused psühholoogiga - käesoleval ajal probleemi ei esine, kuna on viibinud pikka aega vangistuses. Põhjendamatult liiga kõrge enesehinnang, egotsentriline, xxx probleemid mille tõttu võib isik käituda ka vägivaldselt. Kroonilisi haigusi diagnoositud ei ole. Sotsiaalsed oskused vähesed - suhtlemisel võib karjuda, sõimata, ropendada põhjendamatult, teinud kohatuid märkuseid ametnike suhtes. Stressiolukorras võib muutuda agressiivseks. Käesolev kuritegu on kehaline väärkohtlemine (kaaskinnipeetava ründamine). Isik on impulsiivne, käitub mõtlematult. Vangistuses läbinud
4. aastal sotsiaalprogrammi Inimese areng, suhtlemine, rollid, perekond kui süsteem;
5. ja
6. aastal programmi Viha juhtimine; sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete Oskuste Treening 2011.aastal;
7. aastal läbinud taastava õiguse programmi Tee. Mitmed kriminaalkorras karistatused ja distsiplinaarkorras karistatused vangistuses olles viitavad probleemide lahendamise oskamatusele. Nõuab teistelt tähelepanu kuid ei arvesta teistega, tõlgendab teiste kavatsusi valesti (kõik tema suhtes vaenulikud), arvestab ainult enda vajadusi ning ei arvesta tagajärgedega. Vangistuse jooksul on ähvardanud ametnikke ning kasutanud suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid ja käitunud ebaviisakalt. Kriminaalhooldusel varasemalt ei ole olnud. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest puudub, kuna on vanglas korduvalt rikkunud sisekorraeeskirju ning viimane kuritegu on sooritatud vanglas, kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamine. Samuti alustati 04.04.2019 kriminaalmenetlus seoses vanglaametniku ähvardamisega. Isikul on kaks kehtivat väärteokaristust vanglaametniku solvamise eest. Mitmed kriminaalkorras karistatused ning vanglas olles vangistust reguleerivate õigusnormide rikkumine viitavad sellele, et isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid norme. Suhtlemisel ametnikega on impulsiivne, üleolev ning võib olla ebaviisakas ja solvata. Viimaste kuude jooksul on korduvalt olnud intsidente, kus kinnipeetav sülitab ametnike pihta või nende suunas. Tugev antipaatia õigussüsteemi ja selle asutuste vastu. On seisukohal, et tema negatiivne suhtumine ametnikesse tuleneb sellest, et ametnikud ise provotseerivad teda. Tegelikkuses aktsepteerib üksnes enda seisukohti ja midagi vastupidist valmis mõistma ei ole. Vangistuse jooksul on korduvalt olnud vajalik isiku suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Kinnipeetav on karistatud 13 korda, kehtivaid on 7, viimase kuriteo pani toime vanglas. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 48%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 56%. Viru Vangla ei toeta Sergei Lehismaa tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sergei Lehismaa seletas, et tal on üks kõik, kas vabastatakse teda või mitte. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Sergei Lehismaa arvamuse, leiab, et Sergei Lehismaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik 2 süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Sergei Lehismaa on kriminaalkorras karistatud 13 korda, millest 7 on kehtivad, viimased 2 kuritegu pani toime vangistuses. Tal on 13 kehtivat distsiplinaarkaristust. Tema suhtes on algatatud kriminaalasi vanglaametniku ähvardamise tõttu. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et Sergei Lehismaa´l puudub vabanemisel elukoht, kuid tal on võimalik asuda elama ühiselamus xxx, samuti puudub garanteeritud töökoht ning kehtiv isikut tõendav dokument. Positiivseks võib lugeda, et vanglas osales ta tööhõives, millest küll viimasel ajal keeldub, on õppinud riigikeelt ja omandanud abikoka eriala, osalenud sotsiaalprogrammides. Need asjaolud näitavad, et vangistuses viibimine on talle mõjunud hästi. Kohus leiab, et kuna isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimased 2 kuritegu pani toime vanglas, tal on 13 kehtivat distsiplinaarkaristust, ei ole seega varasem karistus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Tema käitumine vangistuses on väga impulsiivne ja agressiivne nii kaaskinnipeetavate kui ka vanglaametnike suhtes. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei ole head, kuna tal puudub kindel elukoht (vangla arvates võib ta asuda elama ühiselamusse) ja töökoht ning lähedaste toetus. Kohus leiab, et arvestades Sergei Lehismaa kuritegude toimepanemise asjaolusid (kehaline väärkohtlemine, võimuesindaja solvamine, tapmine), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Sergei Lehismaa ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval asjal pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 13 kehtivat distsiplinaarkaristust ning vanglas on ta toime pannud 2 kuritegu, mis näitab, et ka range järelevalvega asutuses ei suuda ta alluda kehtestatud korrale. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Samuti on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Nii hindabki käesoleval juhul kohus süüdimõistetu pingutusi (riigikeele ja abikoka eriala omandamine, sotsiaalprogrammides osalemine ) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kohtul ei teki antud juhul veendumust, et süüdimõistetu võiks vabaduses seadusekuulekalt elada. Sellise veendumuse tekitab eelkõige tema varasem käitumine – korduvate kuritegude toimepanemine ning käitumine vangistuses (2 uut kuritegu, 13 kehtivat distsiplinaarkaristust). Nii eksisteerib suur risk, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta ka vangla ja prokurör. Kohus rõhutab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel kriminaalhoolduse alla on tegemist riigi poolt ellu kutsutud institutsiooniga tagamaks järelevalvet kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise üle ning soodustamaks isiku sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Samas peab kohtul tekkima veendumus, et vabastatav isik on kriminaalhooldusele sobilik. Kui aga süüdimõistetud isik ei suuda hoida end käitumast seadusekuulekalt, olles varasemalt korduvalt karistatud, näitab see vaid tema veendumusi ja hoiakuid õiguskorra suhtes. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Sergei Lehismaa vabastamisega temale Viru Maakohtu 18.12.2014 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. 4 Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 5