KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-18-6500 Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2019, Tallinn Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Kohtuasi AA avaldus BB vastu alaealiste laste CC ja DD suhtes suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.12.2018 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad AA määruskaebus Avaldaja: AA (isikukood xxxxxxxx), lepinguline esindaja Reimo Mets Puudutatud isik I: CC (isikukood xxxxxxxx) Puudutatud isik II: DD (isikukood xxxxxxxx) Puudutatud isikute I ja II riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik III: BB (isikukood xxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Senny Pello Eestkosteasutus I: Lääne-Harju vald (Lääne-Harju Vallavalitsuse kaudu) Eestkosteasutus II: Keila linn (Keila Linnavalitsuse kaudu) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu AA 23.02.2019 esitatud tõendid. 2. Jätta Harju Maakohtu 31.12.2018 määrus muutmata. 3. Määruskaebus jätta rahuldamata. 1
(9)- Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud CCle ja DDle riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud, millised jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Avaldus ja asjaolud
- AA (avaldaja, isa) esitas 25.04.2018 Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks laste CC (puudutatud isik I), DD (puudutatud isik II) ja isa suhtlemiskord.
- Avalduse kohaselt sündisid avaldaja ja BB (puudutatud isik III, ema) kooselust puudutatud isik I ja II. Lapsevanemad elasid koos ühise perena kuni 2015 aastani isa elukohas xxxxxxxxxxxxx. Pärast vanemate kooselu lõppu elasid lapsed koos emaga isast eraldi.
- Avaldaja leiab, et mõistlik oleks lastega suhtluskorra määramisel lähtuda võrdsuse põhimõttest ja faktist, et lastel on usaldusväärne suhe nii isa kui emaga. Kuna isa soovib osaleda rohkem laste elus, sh osaleda ka laste õppeprotsessides, siis on põhjendatud suhtluskorra võrdne jagamine. Erandiks saavad olla suvekuud, millal suhtlemine võib olla 14 päeva kaupa.
- Avaldaja palus määrata suhtluskord selliselt, et isa veedab lastega iga kalendrikuu esimese ja kolmanda nädala. Isa võtab lapsed pühapäeval ema elukohast kell 17.0018.00 ja toob ta tagasi järgmisel pühapäeval kell 17.00-18.
- Järgmisel aastal veedab isa lapsega iga kalendrikuu teise ja neljanda nädala, seejärel taas paaritud nädalad. Alternatiivselt palus isa määrata suhtluskorra selliselt, et isa ja laste kohtumised toimuvad 2 täisnädala kaupa järjest, kus lapsed veedavad isaga kuu esimese ja teise täisnädala ja ema kolmanda ja neljanda täisnädala. Lapse üleandmine toimub alati pühapäeviti kell 17.00-18.00 vahelisel ajal lapse ema elukohas. Isa soovib määrata, et perioodil 01.06-31.08 (suvekuud) on lastega suhtlemine alati 2 täisnädala kaupa. Puudutatud isikutele I ja II määratud esindaja seisukoht
- Lastele määratud esindaja peab mõistlikuks, et lastel oleks üks elukoht ja lahus elavat vanemat külastaksid nad regulaarselt vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele või kohtumäärusele. Laste elukohana eelistab esindaja ema elukohta. Selles elukohas on lapsed elanud viimased 3 aastat ja seal on välja kujunenud rutiin. Laste elu jagamine nädala kaupa kahe erineva elukoha vahel ei soodusta eluks vajaliku rutiini tekkimist ning tekitab igapäevaelus tülikaid takistusi. Nö „pikad nädalavahetused“ ja kohtumised nädala sees aitavad taastada isa ja laste vahelist sidet ning seda tugevdada. Nädalavahetuste veetmine isaga on lastele tõenäoliselt rõõmus sündmus, mitte stressiallikas, kui nad peavad terveks nädalaks kogu oma elamise ja asjad isa juurde kolima ning siis mõne päeva pärast jälle tagasi. See muudab lapsed kodutuks ja neil 2
(9)kaob turvatunne, et see on nüüd nende kodu ja siia ta saab jääda. Ülaltoodust tulenevalt ei toeta esindaja avalduse rahuldamist sellisel kujul, kus lapsed elavad isa juures nädala või alternatiivselt kahe nädala kaupa. Laste huvides on määrata nende elukohaks ema elukoht ning kokku leppida suhtluskord, kus lapsed külastavad isa üle nädala nädalavahetustel reedest pühapäevani või esmaspäevani ja nendel nädalatel, kui ei toimu nädalavahetuse kohtumist, kohtub isa lastega koolipäevade õhtul. Puudutatud isiku III seisukoht
- Laste ema avaldusega ei nõustu.
- Laste huvides ei ole mitte vahelduv elukoht, vaid saavutada esmalt regulaarne suhtlus isaga. Seni ei ole isa lastega suhelda soovinud. Lastele ei ole hetkel võimetekohane isegi üle nädalavahetuse avaldaja juures viibimine. Poeg ei soovi avaldaja juurde sageli isegi üle nädala minna ja tütar ei soovi avaldaja juurde jääda kauemaks kui 1-2 päevaks. Seega suhtlemiskorra määramine, mille kohaselt lapsed viibivad avaldaja juures üle nädalavahetuse, ei ole laste huvidele vastav suhtlemiskord. Pigem on võimalik rääkida sellest, et enne, kui lapsed hakkavad avaldaja juures viibima enam kui ühel ööl üle nädalavahetuse, tuleb poja osas rääkida suhtlemiskorrast, mille kohaselt poeg viibib avaldaja juures ühe päeva, ilma ööbimiseta, üle nädala nädalavahetusel ning hiljem, kui suhted on taastunud, jõuda selleni, et suhtlemiskord on ööbimisega ja kahel päeval. Tütre osas on võimalik hetkel suhtlemiskorra määramine, mille kohaselt tütar viibib avaldaja juures üle nädala nädalavahetusel ühe ööbimisega. Eestkosteasutuste seisukohad
- Keila Linnavalitsus leiab, et laste huvides ei ole avaldaja taotletud pooleks jagatud suhtluskord. Lastele tagab turvatunde üks kindel kodu, kus on nende asjad, ja harjumuspärane elukorraldus. Laste senine harjumuspärane kasvukeskkond on olnud viimased aastad ema juures. Lastega vestlusest ilmnes, et ka lapsed ise soovivad ema juures elada. Laste huvides on oluline, et oleks olemas turvaline ja toetav suhe isaga ning seetõttu on vajalik määrata kohtu poolt laste huvidele ja vanusele vastav suhtluskord. Laste ema näitas juba
- aastal lastekaitsetöötajale välja aktiivset huvi, et isa suhtleks lastega ning kinnitas ka läbiviidud kodukülastusel, et seda endiselt soovib. Lastekaitsetöötaja hinnangul on mõistlik laste ja isa suhtluskord üle nädala nädalavahetus ja lisaks üks nädalasisene õhtu, kui isa ei viibi lastega nädalavahetusel. Laste ja isa omavahelises suhtluses on olnud pikk paus ning suhtlus on taastunud alates veebruarist
- Laste soovidest ja valmisolekust lähtuvalt ei ole laste huvides jagada suvi ema ja isa vahel kahe nädala kaupa. Avaldaja taotletud võrdseks jaotatud suhtluskord eeldab lapsevanemate omavahelist valmisolekut üksteisega rahumeelselt suhelda. Lähtudes nii varasematest vestlustest kui ka käesolevas tsiviilasjas toimunud vestlustest ja kohtumisest ning kohtule esitatud dokumentidest, saab järeldada, et lapsevanemate omavahelised suhted on väga konfliktsed ja puudub avaldajapoolne valmisolek osaleda ühises perenõustamises eesmärgiga parandada omavahelisi suhteid määral, et suudetakse ühiste laste teemal suhelda ja ühist hooldusõigust teostada. 3
(9)- Lääne-Harju Vallavalitsus hinnangul tagab lastele turvatunde ühe kindla kodu olemasolu: lastel on hea teada, kus on nende oma voodi ja isiklikud asjad. Samuti harjumuspärane elukorraldus tagab turvatunde säilimise. Käesoleval ajal ei ole laste harjumuspärase elukorralduse muutmine laste huvides, kuna avaldaja ei ole pikemaajaliselt regulaarselt lastega suhelnud ja usaldussuhe ei ole taastunud. Lapsevanemale võrdse aja võimaldamine on väikeste laste jaoks raske, lapsed on kiindunud emasse ja pikemaajalisel isa juures viibimisel tekib lastel igatsus ema järele, mis on laste jaoks emotsionaalselt raske. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused
- Maakohus määras 31.12.2018 määrusega kindlaks laste ja isa vahelise suhtluskorra selliselt, et laste isal on õigus kohtuda lastega üle nädala laupäeva ja pühapäeva päevasel ajal kell 11.00 kuni 18.
- Laste isa tuleb lastele laste ema elukohta järgi ja viib lapsed ka tagasi laste ema elukohta eelviidatud kellaaegadel. Maakohus jättis rahuldamata puudutatud isiku III 10.07.2018 taotluse koguda tõendeid avaldaja tervisliku seisundi osas.
- Maakohtu hinnangul ei pea lastega suhtlemiskorda kindlaks määrates tagama igal juhul vanematele ajaliselt võrdset õigust lapsega suhelda, vaid lähtuda tuleb sellest, milline suhtlemiskord vastab laste huvidele. Lastega suhtluse aja pooleks jagamine tähendab laste kindlast elukohast ilma jätmist, kuivõrd sellisel juhul elaksid lapsed pool ajast ühe vanema juures ja pool ajast teise vanema juures. Kohus leidis, et üldjuhul on laste huvides elada ühes elukohas ning vahelduva elukoha määramine põhjustab lastes ebakindlust ja ebastabiilsust. Mõningatel juhtudel võib olla laste suhtlusaja pooleksjagamine laste huve mitte kahjustav, kuid seda maakohtu hinnangul üksnes teatud tingimuste ilmnemisel, mille väljaselgitamiseks tuleb hinnata laste väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust.
- Antud juhul on laste jaoks praeguseks viimase ca 3 aasta jooksul välja kujunenud elurütm ema juures ja laste isa juurde teise elukoha tekitamine pooleks ajaks muudaks väljakujunenud elurütmi. Lapsed on alla 10-aastased ja seega on kohtu hinnangul nende maailmapilt vanusest lähtudes väga kodu keskne, mis asub nende ema juures. Kodu all ei mõtle kohus mitte korterit või maja, vaid kodu kui üksust, mis antud juhul on olnud viimased ca 3 aastat emaga. Maakohus ei nõustunud laste isa seisukohaga, et kuna tema elab ikka edasi selles majas, kus nad enne perena koos elasid, ei ole laste jaoks tegemist muutusega. Umbes 3 aasta pikkune periood on sellises vanuses laste jaoks pikk aeg (kolmandik või pool nende elust), et nende tunnetus kodu osas muutuks. Isa täiskasvanud inimesena võib muidugi teisiti tunda, kuivõrd täiskasvanud inimese jaoks ei ole 3 aastat pikk aeg, kuid seda tundmust ei saa üheselt üle kanda väikelastele. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et laste isa vabatahtlikult kadus laste elust peaaegu täielikult ca kolmeks aastaks ja on asunud alles käesoleval aastal lastega suhtlust taastama (lisaks üksikud kohtumised 2017 aastal), mistõttu oleks niivõrd väikeste laste, kelle elust isa on ca kolmandiku või lausa poole ajast puudunud (vastavalt kummagi lapse vanusele), jaoks ühtäkki kadunud isa juurde pooleks ajaks elama minemine ilmselgelt kardinaalne elurütmi muutus. Laste isa poolt nõutava suhtlemiskorra või pigem vahelduva elukoha määramine ei vasta antud juhul laste huvidele. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, 4
(9)et suhtluskord peab antud asjas olema selline, kus lastel on ühe vanema juures stabiilne elukoht ja teisele vanemale on tagatud võimalus kindlatel väiksematel ajaperioodidel lastega suhelda, et vältida lastele kahest elukohast tulenevaid negatiivseid tagajärgi ja samas laste ning lahuselava vanema võõrdumist.
- Maakohus ei pidanud põhjendatuks ema seisukohta suhtluskorra osas, mis näeb ette kummalegi lapsele erineva suhtluskorra isaga. Kohus nentis, et lähtuda tuleks iga lapse puhul eraldi asjaoludest, kuid kohtu hinnangul olukord, kus õde ja vend isaga suhtlemisel eraldada, traumeeriks ilmselt lapsi nende eraldi kohtlemise pinnalt.
- Laste isal tuleb enne seda, kui ööbimistega suhtlusperioodide või mitmenädalasi suvitusperioodide kaaluda saaks, taastada kontakt lastega läbi väiksemamahuliste päevaste suhtlusperioodide. Laste isa on küll väitnud, et lastega kontakti puudumine on paljasõnaline jutt, kuid kohus leidis faktilistele asjaoludele tuginedes, et kontakti ebapiisavus on hinnanguliselt pigem tõene. Laste isa võib küll tunda, et tema poolt on kontakt lastega olemas, kuid laste isa on täiskasvanud inimene, mitte väike laps ja tema mälu ning tunnetus on väikelapse omast ilmselgelt erinev ja laste isa ei saa oma tunnetust omistada väikelastele. Vaidlust ei ole ka selles, et isa on hakanud käesoleval
- aastal lastega suhtlema, mis on kohtu hinnangul positiivne ja seda tuleks jätkata.
- Määratud suhtluskord aitab ära hoida laste ja isa võõrdumist ning samas ei muuda laste väljakujunenud elurütmi ülemäära ega kahjusta laste heaolu. Juhul kui laste ja isa vaheline kontakt tugevneb ja lapsed hakkavad nõudma isaga rohkem läbikäimist, kuid laste ema seda mingil põhjusel ei võimalda, on laste isal võimalik pöörduda kohtu poole suhtluskorra muutmiseks. Määruskaebus ja selle põhjendused
- Laste isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada suhtluskorra punkti 1.1 osas ning teha uus määrus, millega määrata laste ja isa suhtluskord selliselt nagu isa oma avalduses taotles.
- Maakohus ei lähtunud lahendi tegemisel õigetest kaalutlustest – kohus ei teinud lahendit lähtudes laste huvidest, vaid laste ema subjektiivsetest soovidest ja arvamistest. Lapsed on jäetud üle kuulamata. Kohtu järeldused on nii faktiliselt kui õiguslikult motiveerimata. Maakohus ületas diskretsiooni piire. Kohtul ei olnud põhjust ega õigust vähendada ühe vanema suhtlemist lastega seni juba vanemate vahel kokkulepitud korrast vähemaks. Olukorras, kus isa seatakse fakti ette lastega suhelda üle nädala laupäev ja pühapäev ilma ööbimiseta, ei ole piisav ega mistahes aspektist vaadates mõistlik suhtluskord. Lühiajalise visiidi jooksul ei ole isal võimalik mistahes tegevusi planeerida, veel vähem neid realiseerida. Selline suhtluskord on eluvõõras ja kindlasti mitte ei isa ega laste tegelikke suhteid ja huve arvestav. Sellist suhtluskorda ei ole vaja üldse määrata isale õiguse andmisena - see on lapsevanema mõnitamine ning isarolli solvamine kohtuvõimu poolt.
- Isa ei pea põhjendatuks, et laste huvid on üksikasjalikult välja selgitatud pelgalt laste ema juures kohtumise pinnalt. Keegi ei ole kordagi pidanud vaevaks vaadelda, kuidas lapsed isaga koos olles end tunnevad ja kuidas isaga suhtlevad. Olukorras, kus jäetakse laste seisukohad välja selgitamata, on lõplik otsus ennatlik. Isa ei saa kohtuga nõustuda ka seetõttu, et ema sõnadele omistati kontrollimatult suuremat kaalu kui laste enda 5
(9)tahtele. Ema väited, et lapsed ei soovi olla isaga üldse või tütar soovib olla 1-2 päeva, on paljasõnalised.
- Nõustuda ei saa ka kohtu põhjendustega, et kuna ei ole esitatud vastavat uuringut, mis käsitleks konkreetses vanuses lapsi, siis ei ole tõendatud, kas isa ja laste vahelise suhte teadlik piiramine on laste huvides või mitte. Kohus on ema õigused miskipärast seadnud esiplaanile isa õigustega võrreldes. Sellisena ei kohtle kohus pooli võrdselt. Olukord, kus vanemate vahelised suhted on konfliktsed, ei anna automaatselt teisele vanemale õigust monopoliseerida lapsed.
- Isa ei nõustu kohtu järeldusega, et kuna viimasel kolmel aastal on väljakujunenud mingisugune elurütm, siis on see argumendiks teise vanema õiguste piiramiseks. Kohtumenetluse kestel on isa ja laste suhtlemine oluliselt intensiivistunud ja sellega oleks pidanud kohus arvestama. Terve aasta on möödunud ja suhtlemine isaga taastatud.
- Väär on ka kohtu järeldus sellest, et isa ei tegelenud lastega 3 aastat ainult seetõttu, et tegeles xxxxxxxxxxx. See oli ainult üks osa protsessist, mis poolte lahkumineku tagajärjel isa tabas. Olulisem oli aga fakt, et isa on algusest peale nõudnud võrdset kohtlemist ja võrdset ajajaotust laste osas. Isa oli ema tegevuse tõttu lastest võõrutatud 1,5 aastat mitte 3 aastat. Kuna ema ja lastekaitse seisid isa soovile algusest peale jõulisest vastu, siis ei olnud isal jaksu ja psühholoogiliselt jõudu sel hetkel tõendada oma isaks olemise võimekust ja oskusi laste eest hoolitsemisel.
- Isa ei pea kuidagi põhjendatuks veeta lastega häbiväärselt 5 tundi laupäeviti ja sedagi üle nädala. Sellise suhtlemise tihenduse juures on ilmne, et side lastega kaugeneb veelgi. Isa soovib samuti laste igapäevaelus osaleda. Menetluse edasine käik
- Laste ema, eestkosteasutused ja lastele määratud esindaja paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
- Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määruskaebusmenetluses on vaidlus selle üle, kas on põhjendatud laste viibimine kummagi vanema juures vaheldumisi võrdses ajamahus. Laste isa on määruskaebuses endiselt jäigal seisukohal, et tal on võrdsuse põhimõttest tulenevalt õigus oma lastega koos olla pool ajast ja maakohus rikkus oluliselt menetlusõigusnorme, ületades diskretsiooniõigust ja piirates määratud suhtluskorraga ebaõiglaselt isa ja laste suhtlemist.
- Ringkonnakohtu hinnangul vastab maakohtu määrus TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Määruskaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist või diskretsioonipiiride ületamist ringkonnakohus esimese astme menetluses 6
(9)ega tehtud lahendis ei tuvastanud. Vastupidiselt määruskaebuses väidetule, on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti tuvastanud asja lahendamiseks vaidluse all olevad olulised asjaolud, juhindunud eelkõige laste huvidest ja jõudnud suhtluskorra määramisel õigele järeldusele, et isa soovitud suhtluskorra kindlaksmääramine ei olnud maakohtu määruse tegemise hetkel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
- Perekonnaseaduses ei ole sätestatud, mil viisil tuleb lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata. LasteKS § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Suhtlemiskorra määramise esmaseks eesmärgiks on tagada eelkõige lahus elava vanemale ja lapsele võimalus säilitada lähedased suhted.
- Maakohus on isa ja laste suhtluskorda määrates teinud PKS § 123 lg 1 järgi esmajoones laste huvidest lähtuva lahendi ning arvestanud seejuures kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Maakohtu määratud suhtluskorra regulatsioon tagab lahus elava vanema ja laste suhtlemisõiguse määral, mis vastab käesoleval hetkel laste huvidele ja tagab lastele LaKS §-s 28 sätestatud õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ja kontakti mõlema vanemaga.
- Vastuseks isa väitele, et tema kodu on lastele harjumuspärane keskkond, mis ei vaja kohanemist, märgib kolleegium, et uue olukorraga kohanemine ei tähenda üksnes kohanemist isakoduga, vaid eelkõige vanemaga, kellega koos ollakse. Lastele ei anna kindlust ja turvatunnet mitte koht ja asjad, vaid emotsioonid ja lähedustunne. Isa peab mõistma, et vahepealne pikaajaline eemalolek on paratamatult mõjutanud isa ja laste suhet ning läheduse taastamiseks peab varuma aega ja kannatust. Praegusel juhul ei oma määravat tähtsust see, millisel põhjusel isa ja laste suhe katkes, vaid oluline on kauaks see katkes. Maakohus on põhjendatult järelduste tegemisel lähtunud laste vanusest, kuna väikelapse tunnetus ja kohanemisvõime on võrreldes täiskasvanuga teistsugune. See, et isa soovib pärast pikemat pausi kohe lastega intensiivselt suhelda viisil, kus lapsed poole ajast elaksid temaga, ei tähenda, et lapsed selleks valmis on. Praegusel juhul on suhete taastamiseks oluline kohtumiste regulaarsus, mille maakohtu määratud suhtluskord tagab.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et laste elukorralduse stabiilsuse huvides on jätta lastele üks elukoht, kus nad on elanud viimased kolm aastat. Kuigi teoorias saavad lapsed elada ka vaheldumisi isa ja ema juures, ei ole käesoleva asja materjalidega tutvudes selline elukorraldus laste parimates huvides. Lapsed elavad hetkel koos emaga ja lähtudes laste vanemate omavahelistest suhetest, nende poolt kohtumenetluses väljendatud seisukohtadest ning tegelikkuses välja kujunenud olukorrast, ei ole tõenäoline, et lastel oleks vähemalt lähiajal võimalik elada ja kasvada üksmeelselt koos mõlema vanemaga. Vahelduv elukoht nõuab vanematelt väga head läbisaamist ja koostöövalmidust, mida asja materjalidest nähtuvalt hetkel veel ei ole. Lapsed avaldasid kohtumenetluses eestkosteasutusele oma kindla seisukoha, et soovivad ka edaspidi elada ema juures. Laste vestlustest eestkosteasutustega nähtub, et nad ei ole välistanud isaga suhtlemist, kuid nad ei ole veel valmis olema pikema perioodi 7
(9)vältel emast eemal. Seega peab isa arvestama, et kui pärast vanemate lahkuminekut jäid lapsed koos emaga elama ja see on nende eelistus ka täna, siis paratamatult ei saa isa lahus elava vanemana osaleda laste igapäevaelus võrdses mahus emaga. Lastega lähedussuhte taastamiseks või hoidmiseks ei pea tingimata lapsed mõlema vanemaga võrdse aja koos elama. Ringkonnakohus ei näe takistust isa ja laste igapäevaseks suhtlemiseks telefoni või muu suhtluskanali teel. Samuti on vanematevahelisel kokkuleppel asjaolude muutumisel võimalus alati muuta kohtu poolt kindlaksmääratud suhtluskorda.
- Ringkonnakohtu arvates ei ole käesoleva vaidluse kontekstis õige isa suhtumine, et kuna vanematel on võrdsed õigused, siis seetõttu peab kumbki vanem saama lastega suhelda täpselt samas ajamahus. Vanemate võrdse kohtlemise nõudmise juures ei tohi unustada, et see ei pruugi hetkel olla laste jaoks parim lahendus. Määruskaebuses väljendatud seisukohtadest on praegusel juhul kadunud fookus, et igal juhul tuleb seada esikohale laste huvid. Asja materjalist nähtuvalt ei ole lapsed valmis ennast jagama rangelt kahe elukoha vahel selliselt, nagu isa soovib. Põhjendatud ei ole isa seisukoht, et määratud suhtluskord on isarolli mõnitav ja solvav. Küsimus ei ole hetkel isa- või emarollis, vaid selles, et on tavapärane, et sarnastel asjaoludel, s.o kui väiksed lapsed on lahus elavast vanemast võõrdunud, soositakse esialgu lühemaid kohtumisi ja hiljem vastavalt laste valmidusele pikemaid.
- Seoses isa määruskaebusmenetluses esitatud tõenditega, märgib ringkonnakohus, et TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohus rahuldab isa taotluse võtta asja juurde määruskaebusele lisatud tõendid, kuid eelnimetatud tõendeid hinnates leiab kolleegium, et need ei anna alust esitatud määruskaebuse rahuldamiseks.
- Isa on määruskaebemenetluses esitatud kirjavahetusega soovinud tõendada asjaolu, et laste ema takistab laste ja isa suhtlust sellega, et planeerib lastele huvitavaid tegevusi ajaks, millal peaks olema kohtumine isaga. Ringkonnakohtu arvates ei ole vanemate vahelise kirjavahetusega tõendatud, et ema teeks järjepidevalt takistusi laste ja isa suhtlemisele. Asja materjalidest nähtuvalt on ema vastupidi soosinud laste kohtumisi isaga. Ringkonnakohus märgib lisaks, et lapsi ei ole võimalik isaga kohtuma sundida, vaid ka laste soove tuleb mõistlikult arvestada. Seega, üksnes asjaolust, et lastel on huvitegevused või oma sõpradega muud plaanid ja emal ei ole õnnestunud neid plaane ümber korraldada, ei tähenda, et ema teeb järjepidevalt takistusi isa ja laste suhtluseks.
- Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et maakohtu poolt laste ärakuulamata jätmine tähendab kõnealusel juhul olulist menetlusnormi rikkumist. TsMS § 5521 lg 1 kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult. Sellest vanusest noorema lapse ärakuulamine ei ole kohtule kohustuslik, kuid kohus võib seda teha, kui peab seda vajalikuks. Maakohus põhjendas ärakuulamata jätmist sellega, et laste seisukohad on piisavalt väljendatud muudes asja materjalides. Seega ei ole õige ka väide, et maakohus jättis ebaõigesti laste seisukoha isaga kohtumiste osas välja selgitamata või et maakohus ei ole laste huve arvestanud.
- Eeltoodud põhjendustel ei nõustu kolleegium määruskaebuses esitatud seisukohaga, et vaidlustatud maakohtu määrus on vastuolus laste huvidega. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et maakohus eksis oma järelduste kujundamisel tegelikele asjaoludele 8
(9)hinnangut andes. Laste isa ei ole toonud esile sedavõrd kaalukaid asjaolusid, mis tingiksid laste huvidest lähtuvalt maakohtust erineva lahendi tegemise. 37. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, puudub alus muuta ka maakohtu menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus jätab lastele riigi õigusabi osutamisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda ning muud määruskaebusmenetluses kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Margo Klaar Imbi Sidok-Toomsalu Mati Maksing (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)