MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 2 kuud. Karistus täidetud, vabanes 18.04.2019.a. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: vahistatud kohtusaalist 30.04.2019.a ja käesoleval ajal viibib vahi all Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa); kahtlustatavana kinnipidamine: 25.04.–26.04.2019.a ning alates 28.04.2019.a kell 22.35 kuni vahistamiseni. süüdistuses
MS § 2561, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Margo Gerndorf
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista Margo Gerndorfile karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. 3.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 25.04.–26.04.2019.a., s.o 2 (kaks) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Margo Gerndorfi kinnipidamisest, s.o alates 28.04.2019.a.
POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Margo Gerndorf tunnistas end kohtus talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi kõikides episoodides ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Ta kahetseb tehtut. Ta selgitas täiendavalt, et tal on sissetulek 380 eurot kuus sotsiaaltoetuse näol. Vargused pani toime põhjusel, et tal on alkoholiga probleeme, kuid ta tahaks nüüd ravile asuda. Ta ei soovi vangistust kanda, palub tingimuslikku vabastamist ning on seisukohal, et ta võib asuda seaduskuulekale teele. Menetluskulud palub ajatada. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, leidis, et teod on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Prokurör leidis, et rahalise karistuse kohaldamine nõudis Margo Gerndorfi süüditunnistamist
MS § 1/3 võrra, mõistes karistuseks 4 kuud vangistust. Mõistetud karistusest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud 2 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 kuud 28 päeva vangistust. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Margo Gerndorfi tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavates kuriteoepisoodides on täielikult tõendamist leidnud. Margo Gerndorfi süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: 25.04.2019.a Selveri varguse episoodis järgnevaga: Selver AS avaldusega /tl 1/, millest nähtub, et 25.04.2019 kell 19.18 peeti Balti Jaama turu Selveris kinni isik, kelle juurest leiti kinnipidamisel maksmata kaup: kaks pudelit veini Classic Pinot Gris maksumusega 6,29 eurot/tk kogumaksumusega 12,58 eurot; kaup korras ja tagastatud kauplusele. Tunnistaja A Pi ütlused /tl 23/ tõendavad, et olles turvatöötajana tööl Balti Jaama Selveris (Kopli 1, Tallinn) kella 19.13 ajal märkas, kuidas meesterahvas pani särgi alla kaks veinipudelit ja mees lahkus kauba eest tasumata kell 19.14 ja ta pidas mehe kell 19.18 kinni. Turvaruumis meesterahvas andis isik ise välja kaks pudelit veini, need on tagastatud kauplusele. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 6/ tõendab, et Margo Gerndorfil esinesid kinnipidamise järgselt, 25.04.2019 kell 20.58 alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused ja fikseeriti indikaatorvahendi näit 1,08 mg/l väljahingatavas õhus. Margo 3 Gerndorfi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 11-12/ kinnitab tema kinnipidamist 25.04.2019.a kella 20.56 ajal aadressil Kopli 1, Tallinn. Margo Gerndorfi kahtlustatavana ülekuulamise protokollis /tl 13/ on Margo Gerndorf tunnistanud, et 25.04.2019.a õhtul läks ta Kopli 1 asuvas Selveris. Raha tal ei olnud. Ta võttis sealt 2 pudelit veini, peitis need särgi alla ja väljus kauplusest. Ta peeti turvatöötaja poolt kinni ja tagastas pudelid. Kahetseb tehtut. Kohtuistungil tunnistas Margo Gerndorf kuriteo toimepanemist, st varguse katset süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Seega on eelnevaga tõendatud, et kuriteo pani toime Margo Gerndorf. 28.04.2019.a Tallinna Kaubamaja varguse episoodis järgnevaga: Kaubamaja AS avaldus /tl 18/, millest nähtub, et 28.04.2019 kell 21.45 peeti Viru väljak 4 asuvas Tallinna Kaubamajas kinni Margo Gerndorf kelle juurest avastati ebaõigel teel omandatud kaupa – Saaremaa viin maksumusega 12,99 eurot. Tunnistaja D Mi ütlused /tl 19/ tõendavad, et olles turvatöötajana tööl 28.04.2019.a kell 21.44 ajal Tallinna Kaubamajas aadressil Viru väljak 4, Tallinn, märkas ta meesterahvast, kes võttis riiulilt pudeli viina ja pani selle jope alla. Seejärel kell 21.45 meesterahvas läbis turvaväravad kauba eest tasumata ja ta peeti kinni. Kaubaks oli 1 pudel Saaremaa viina maksumusega 12,99 eurot ja see tagastati kauplusele. Kinnipeetud isikuks osutus Margo Gerndorf. Menetleja õiendist koos fototabeliga /tl 22-24/, nähtub, kuidas Margo Gerndorfiga sarnanev heleda jope ja siniste pükstega meesterahvas võtab riiulilt pudeli viina. Seejärel läbib meesterahvas iseteeninduskassad ja hiljem annab turvaruumis välja pudeli viina. Margo Gerndorfi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 25-27/ kinnitab tema kinnipidamist 28.04.2019.a kell 22.35 ajal aadressil Gonsiori 2, Tallinn. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /tl 28/ tõendab, et Margo Gerndorfil esinesid kinnipidamise järgselt, 28.04.2019 kell 21.46 alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused ja fikseeriti indikaatorvahendi näit 1,04 mg/l väljahingatavas õhus. Isiku ja asjade läbivaatuse protokollist /tl 29/ nähtuvad Margo Gerndorfil kinnipidamise ajal seljas olnud riided ja kaasasolnud esemed s.o hele jope, musta värvi T-särk, sinised teksapüksid ja musta värvi jalanõud. Kirjeldatud riietus on kokkulangev selle isiku riietusega, kes on nähtav eelpool kajastatud fototabelist, kui isik kes võtab kauplusest alkoholi. Margo Gerndorfi kahtlustatavana ülekuulamise protokollis /tl 30/ on Margo Gerndorf tunnistanud, et 28.04.2019.a õhtul Varastas ta Tallinna Kaubamaja toidukauplusest 1 pudeli Saaremaa viina. Ta peitis viinapudeli jope alla ja väljus kauplusest. Ta peeti turvatöötaja poolt kinni ja tagastas pudelid. Kahetseb tehtut. Kohtuistungil tunnistas Margo Gerndorf kuriteo toimepanemist, st varguse katset süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Seega on eelnevaga tõendatud, et kuriteo pani toime Margo Gerndorf. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süü tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses
Kohtu hinnangul on süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemine tõendamist leidnud eranditult mõlema episoodi puhul süüdistatava enda kohtus süüd täielikult tunnistavate ütlustega, mis üheselt riimuvad muude menetluse käigus kogutud tõenditega. Lisaks isikulistele tõendiallikatele kinnitab inkrimineeritavate kuritegude toimepanemist ka kirjalikest tõenditest ning mh fototabelist nähtuv. Samuti kinnitab üheselt ja kahtlusteta inkrimineeritavate vargusekatsete toimepanemist M. Gerndorfi kinnipidamine nende toimepanemiselt, kus varastatu tema käest ära võeti. M. Gerndorfi tegevus on kvalifitseeritud
lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi.
lg 2 p 9 järgi karistatakse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et süüdistuses märgitud esemed Margo Gerndorfi jaoks võõrad vallasasjad olid. Riigikohus on oma lahendis 4 kohtuasjas nr 3-1-1-87-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas teod tuleks üksikult subsumeerida
või
Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Kohtus on M. Gerndorf kinnitanud, et ta käis kaupustes alkoholi varastamas, kuna tal on alkoholiga probleeme ja sel hetkel tal raha ei olnud. Käesoleval juhul on 2 varguseepisoodi toime pandud alates 25.04.2019.a ja 28.04.2019.a, seega vaid paaripäevase vahega. Eelmise
lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest (liimi vargus kauplusest, toime pandud 20.02.2019.a) vabanes ta alles 18.04.2019.a. Seetõttu moodustavad tema poolt toimepandud vargused sisulise süsteemi. Arvestades, et M. Gerndorf on lühikese vahemiku jooksul toime pannud korduvalt poevargusi, siis on tegemist isikuga, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt. Seega on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud
Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Margo Gerndorf on süüvõimeline täisealine isik.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Mõlemad
lg 2 p 9 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on toime pandud kavatsetult. Kohus leiab, et Margo Gerndorf pani kuriteod toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade äravõtmise ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o alkoholi varguse, sh katsestaadiumisse jäid need tema tahtest olenemata põhjustel) ja teadis, et see tema tegevuse järel ka saabub. Seejuures tuleb tähele panna, et Margo Gerndorf on kohtus ülekuulamisel selgitanud, et raha tal ei olnud ning ta soovis alkoholi varastada, seejuures oli ta varguste ajal alkoholi tarvitanud ja on kinnitanud, et tal esineb sellega probleeme. Seega isik on ütlustes avaldanud, et ta tegutses eesmärgiga kaup varastada. Sellise tegevuse eesmärgipärasusele viitab ka poevarguste katsete puhul see, et erinevalt tavapärasest kaupluses aktsepteeritavast käitumisest (panna kaup korvi) peitis isik kauba enda riiete alla. Seega püüdis isik eesmärgipäraselt kaupa varjata enne kassajoone ületamist ja jätta selle eest tasumata. KARISTUS Kohus uuris Margo Gerndorfi iseloomustavate materjalidena: Margo Gerndorfi karistusregistri väljavõtet /tl 33-43/, millest nähtub, et teda on kokku karistatud kriminaalkorras kaheksal korral (kehtivad karistused), kõigil juhtudel süstemaatiliste varguste või nende katsete eest, viimati nt 20.02.2019.a, ja 16.07.2018.a karistatud Harju Maakohtu otsustega
20.02.2019.a Harju Maakohtu otsusest nähtuvalt varastas ta 18.02.2019.a kauplusest liimi ja see tõendab Margo Gerndorfi hiljutist kriminaalkorras karistust poevarguse eest ja kuriteo kvalifikatsiooni. Lisaks on teda karistatud arvukalt
lg 1 alusel väärteokorras, s.o väheväärtusliku asjade vastu toime pandud varavastaste süütegude eest. Kohus selgitab, et
lg 2 p 9 järgi toimepandud kuriteo eest on seaduseandja karistusena ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab 5 kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus osundab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu
Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RKKKo 3-1-1-99-06, p 14). Käesolevas asjas on süüdistatav kavatsetult toime pannud kokku kaks teise astme kuriteoepisoodi, mis jäid katsestaadiumisse tema tahtest olenematutel põhjustel. Tegemist on varavastaste kuritegudega, kahju kuritegudega ei tekitatud, kuivõrd kaup tagastati kauplustele. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et Margo Gerndorfi süü on väikene
Samas tuleb arvestada tegude toimepanemise intensiivust ja seda, et teod on toimepandud väga lühikese ajavahemiku vältel ning vaid üks nädal pärast eelmise poevarguse toimepanemise eest mõistetud vangistuse kandmiselt vabanemist. Seega on ilmne, et poevarguste toimepanek on muutunud Margo Gerndorfi elustiiliks. Margo Gerndorfi poolt toimepandud kuriteo eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07). Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke. Süüdistatav ei tööta, tal on küll olemas legaalne sissetulek töövõimetuspensioni näol, kuid isik nimetas kohtuistungil varguste toimepanemise põhjusena raha puudumist (tl 61pö), seega ei piisa invaliidsuspensionist alati ka elamiskuludeks. Kõik varasemad rahatrahvid väärtegude eest on isikul samuti tasumata (tl 3435pö). Kõike eeltoodut arvestades puudub kohtul ka veendumus, et Margo Gerndorf suudaks rahalist karistust täita. Margo Gerndorf on varasemalt toime pannud varguse, mille eest talle 20.02.2019.a mõisteti vangistus, kuid vaid nädal pärast selle kandmiselt vabanemist jätkas varguste toimepanemist. Seda arvestades ei oleks praegusel juhul tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega, sest isegi raskemaliigilisem karistus (vangistus) ei ole isikut positiivses suunas mõjutanud. Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuritegude puhul, arvestades esmalt isiku süü suurust, aga ka kõiki teisi
§-s 56 nimetatud ja eelpool käsitletud tegureid, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ja ainuvõimalik. Süüdistatav on karistatud samalaadsete süütegude eest, tal on 8 kehtivat karistust süstemaatiliste varguste toimepanemise eest (33-34). Käesoleval juhul on ta kohtu all kahe vargusekatse toimepanemises. Varguste toimepanemise on peatanud tema kinnipidamine, mitte isiku enda käitumine. Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas, süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja
mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, 6 mida peab vajalikuks kohaldada (RKKKo 3-1-1-99-06). Õigusteooria ja senise kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Karistuse määra arvestamisel võtab kohus arvesse, et kuriteod jäid katsestaadiumisse, teoobjektiks olid vähese väärtusega esemed ja kahju ei ole tekitatud. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista karistuse siiski sanktsiooni madalamas määras. Kuigi süüdistatav on toimepannud kaks kuriteoepisoodi peab kohus tema poolt avaldatud kahetsust siiraks. Ta on puhtsüdamlikult kuriteo asjaolusid tunnistanud ja selgitanud põhjuseid, mis tema puhul võivad olla viinud vargusteni ja kuidas selles osas end parandada (ravile asumine). Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust, karisust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades isiku väljakujunenud käitumismustrit samalaadsete süütegude toimepanemisel ning nende tegude suurt sagedust, peab kohus põhistatuks mõista karistusena vangistuse 6 kuud, millest tuleb maha arvata eelvangistuses viibitud aeg ja lühimenetluse sätete kohaselt tuleb ka maha arvata 1/3 karistusest. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-4004). Kohus karistuse kandmiselt tingimusliku vabastamise osas nõustub prokuröriga ja leiab, et Margo Gerndorfi ei ole võimalik vangistuse kandmiselt tingimisi vabastada. Isik on korduvalt järjestikuselt kandnud reaalset vangistust varguste eest ja see ei ole mõjutanud teda uute samalaadsete tegude toimepanemisest hoiduma. Vastupidi, tema teod on sagenenud (uue süüteo toimepanemine vaid 1 nädal pärast vanglast vabanemist, järgmine episood aga juba 3 päeva pärast eelmist. Kuigi isik väidab, et ta saaks tingimusliku karistuse korral end ravida ja ta saaks end paremast küljest näidata, ei ole see praegusel juhul isiku senist elukäiku arvestades usutav. Margo Gerndorf on ise arvanud, et teda viib varguste toimepanemiseni alkoholi tarvitamine. Kohus möönab, et isik võib küll mõista enese käitumise ja alkoholitarvitamisega seotud probleeme, kuid see ei ole teda juba varasemalt vähemalt kaheksal korral vanglasse isoleerimise järgselt suunanud ravi otsima ja õiguskuulekale teele asuma. Juhul, kui Margo Gerndorf soovib siiski vastupidiselt senisele end muuta, saab ta teha seda pärast vangla alkoholivabas keskkonnas viibimist, mis loobki eelduse alkoholitarvitamise lõpetamisele. Kohtule teadaolevalt ei ole isiku terviseseisund ka selline, mis välistaks tema vangistuse, vajadusel on tagatud vanglas ka arstiabi. Kohus leiab, et käesolevas asjas ja Margo Gerndorfi isikut arvestades (korduvalt karistatud, teod läinud ajas sagedasemaks) ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid temale mõistetud karistuse reaalselt täitmisele pööramata jätta. 7 TÕKEND Käesoleva menetluse raames on Margo Gerndorf olnud kahtlustatavana kinnipeetud 25.04.– 26.04.2019.a ning alates 28.04.2019.a kell 22.35. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes jätkas kuritegude toimepanemist kuni kinnipidamiseni. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul oli süüdistatav ühel korral kinni peetud ja vabastatud, ta jätkas kuritegude toimepanemist, misjärel ta uuesti peeti kinni vahetult kuriteo toimepanemisel, siis on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmise tagamiseks ning selle mõjususe saavutamiseks kohaldada Margo Gerndorfi suhtes tõkendina vahistamist. Sel põhjusel tuleb
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Margo Gerndorfi viimasest kinnipidamisest, s.o alates 28.04.2019.a. MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 810 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Kuivõrd käesolev kriminaalasi lahendatakse kiirmenetluses, kuulub KrMS § 2565 lg 2 kohaselt väljamõistetav sundraha vähendamisele kuni poole võrra. Kohus peab käesoleval juhul teo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut arvestades põhjendatuks vähendada väljamõistetavat sundraha poole võrra, s.o väljamõistetava sundraha suuruseks on 405 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul ka erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Margo Gerndorf on töövõimetuspensionär, enda sõnul on tema sissetulek 380 eurot kuus, seega saab ta asuda hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Tulenevalt kohtuistungil süüdistatava poolt esitatud taotlusest, menetluskulude suhtelisest suurusest suhtena isiku sissetulekusse ja asjaolust, et süüdistataval, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise. Kohus määrab menetluskulude hüvitamise tähtajaks maksimaalse võimaliku ehk 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaaltoimikus olevad 2 DVD-plaati salvestistega on dokumentaalses vormis tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 310 lg 1, § 311313, § 315, § 318-319. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.