lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 0,71 eurot ei tohi ületada põhinõude 44,50 euro suurust. Menetluskulude jaotus Jätta OÜ Kivaku menetluskuludest 39 % Aktsiaselts A. M. F. HULGI kanda ja Aktsiaselts A. M. F. HULGI menetluskuludest 61 % OÜ Kivaku kanda. Välja mõista AS A.M. F. HULGI menetluskulu 138 (ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot ja 45 senti Kivaku OÜ kasuks. Välja mõista Aktsiaselts A. M. F. HULGI OÜ Kivaku kasuks menetluskuludelt summas 138,45 eurot viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping, mille kohaselt kohustus kostja teostama tõstukukse vedrude vahetuse, külmiku ukse küljehinge vahetuse, ukse vedrude pingutamise. Nimetatud tööd teostas hageja 18.01.2017.a, mil koostati ka tööde üleandmise akt, milles on kirjeldatud puudus, teostatud tööd ning välja toodud kasutatud varuosade nimekiri ja maksumus. Töö võttis vastu kostja töötaja Illimar Siska. Samal päeval tellis kostja töötaja lisatöid, mille teostamiseks puudusid hagejal sel päeval vajalikud vahendid. Hageja teostas lisatööd 20.01.2017.a, paigaldades uksele lisaamordi ja kanduri ning vahetades luku mehhanismi hoobi. Ka sel korral väljastas hageja tööde üleandmise akti, mille allkirjastas kostja töötaja. Vastavalt sõlmitud lepingule kohustus kostja tasuma hageja poolt esitatud arvete eest. 18.01.2017.a. teostatud tööde eest esitas hageja arve järgmisel päeval, s.o 19.01.2017.a. ning lisatööde eest 22.01.2017.a. Arvetel on välja toodud varuosade maksumus ning remondi ja taastamistööde maksumus. Kahe eelviidatud arve eest kohustus kostja tasuma 497,61 eurot, kuid on käesolevaks ajaks tasunud 389,61 eurot, s.o 99 eurot vähem. Hageja esitas 22.02.
lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 3
lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 kohaselt lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel esmalt aluseks võtta lepingupoolte ühine tegelik tahe ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut
lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada ka
mai 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-14, p 19; 12. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-14, p 18).
lg 5 p 4 tuleneb, et lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada lepingu olemust ja eesmärki. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja ja kostja saavutanud kokkuleppe hageja poolt kostja laoukse remonditööde teostamises ja kostja poolt tööde eest tasumises. Seadus ei sätesta töövõtulepingu kirjalikku või muud kohustuslikku vormi, mistõttu võib töövõtulepingu sõlmida ka suuliselt. Seega on kohtu hinnangul käesoleval juhul poolte vahel sõlmitud suuline töövõtuleping. Kostja on esitanud vastuväite, et kostja laojuhatajal ei olnud volitusi kostja nimel töövõtulepingut sõlmida. Kohus nõustub hagejaga, et TsÜS § 116 lg 2 (hageja on küll esialgu ilmselt ekslikult viidanud TsÜS § 118 lg 2) kohaselt kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Seega on põhjendatud lugeda kostja laojuhataja poolt laouste remonditööde töövõtulepingu sõlmimine teostatuks kostja nimel.
lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.
lg 4 kohaselt, kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks kui töö on vastu võetud või loetakse vastu võetuks. Tööde üleandmine loetakse üldjuhul toimunuks tellija ja töövõtja esindaja poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Vastavalt
lg 1, tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, kohustuste rikkumine. Tulenevalt
lg 1 p 1, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda raha maksmise kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Kohtu hinnangul tööde vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine ei mõjuta iseenesest tellija õigust tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Sellisel juhul peab tellija suutma tõendada tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavust ja töövõtja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (Riigikohtu 14.10.2015 otsus asjas nr 3-2-1-9315, p 11). Kohus nõustub hagejaga, et töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise 4
lg 1) ja kui leping on sõlmitud majandus- või kutsetegevuses, tuleb tellijal töö lepingutingimustele mittevastavuse korral mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldada (
Kostja laojuhataja Illimar Siska kirjalikust seletuskirjast (tl 42) nähtub, mis on kooskõlas ka hageja ja kostja seletustega kohtuistungil, et Illimar Siska avastas ülejärgmise päeva (20.01.2017) hommikul, et remonditud uks ei ole töökorras, st. sõitis relssidelt maha, ja ta helistas kohe hageja töötajale, kes sõitis samal päeval objektile. Kohus nõustub kostjaga, et asja remont eeldab, et teostatud tööde tulemusel on võimalik remonditud asja sihtotstarbeliselt kasutada, st. tehtud tööd peavad tagama ka ukse normaalse liikumise. Ülejärgmisel päeval kostja poolt puudusest teatamist tuleb lugeda töövõtjale tööde mittevastavusest mõistliku aja jooksul teatamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt teostas hageja teisel päeval lisa amortleevendi paigalduse ja ka käiguukse lukustusmehhanismi vahetuse. Asja materjalidest nähtuvalt soovis kostja hagejalt juba esimesel päeval (18.01.2017) lisatööna ukse lukumehhanismi parandamist, kuid hagejal ei olnud sel päeval vajalikke vahendeid kaasas. Illimar Siska seletuskirjast (tl 42) nähtub, et“ Kui töömees tuli, palusin lisaks vaadata üle ka ukseluku.“ Teisel päeval (20.02.2017) olid hageja töötajal vastavad vahendid kaasas ja ta teostas ka käiguukse lukustusmehhanismi vahetuse. Kohus nõustub hagejaga, et lukustusmehhanismi vahetuse osas ei olnud asja materjalidest nähtuvalt pooled esialgselt kokku leppinud, mistõttu on neid põhjendatud lugeda hiljem kokkulepitud lisatöödeks. Laojuhataja I. Siska seletuskirjast, teostatud tööde aktidest ja arvetest nr 377 ja 381 nähtuvalt lepiti kokku väljakutsetasus 30 eurot ja remonditunni hinnas 33 eurot (lisandub käibemaks). Selline hind on isegi natuke odavam kostja poolt esitatud Asme OÜ tööhindadest (tl 47). Teisel päeval (20.jaanuar 2017) on teostatud tööde üleandmise akti ja arve nr 381 järgi tehtud töid 82,5 euro eest+ KM, s.o. 2,5 tundi. Kohus uuendas 13.juuni 2019.a. kohtumäärusega asja menetluse ja tegi pooltele ettepaneku esitada täiendavad tõendid ja seisukohad hageja poolt 20.jaanuaril 2017 kostja juures teostatud tööde kohta. Hageja kirjalike selgituste kohaselt (tl 90), kuna töö teostamisest on möödunud kaks ja pool aastat, siis ei ole hagejal meeles, kui palju igale tööetapile aega kulus, lisades et lukusüdamiku vahetuse ajakulu oli suur, hõlmates umbes poolt kogu tööajast ning seda põhjusel, et uksel olnud lukk oli koopia ning koopiatele jaemüügis varuosasid ei müüda; kostja tellis hagejalt ASSA lukusüdamiku paigalduse, mis eeldas seda, et universaalseid detaile sobitatakse konkreetsele lukule; kuna varuosad eeldasid viilimisega sobitamist, pidi hageja korduvalt luku detailid taasavama, et lukk nõuetekohaselt toimiks; osad detailid olid deformeerunud ning raskesti avatavad. Kostja leiab (tl 88), et ta ei ole viilimise tööd hagejalt tellinud ja sellest polnud ka kellegagi enne töö teostamist juttu, selle vidina vahetus pidi toimuma laojuhataja sõnul tasuta. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja on küll paljasõnaliselt väitnud, et luku südamik koos liblikuga maksab poes ca 20 eurot ja selle vahetamine ei võta tal üle 15 minuti, kuid ta ei ole kummutanud hageja arvestust, mille kohaselt 5
lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja hinnangul on pooled kokku leppinud maksmisega viivitamisel viivisemääras 1,25% päevas. Hageja arvetel nr 377 ja 381 on tekst „viivis: 1,25“. Kohtu hinnangul puuduvad käesolevas asjas tõendid, et pooled oleksid kokku leppinud raha maksmisega viivitamisel viivisemääras 1,25% päevas. Ka arvetel märgitud kirje „viivis: 1,25“ ei sisalda makse- ega ajaühikut ning võimaldab viivise suuruse väga erinevaid tõlgendusi. Seetõttu on käesolevas asjas põhjendatud viivise nõudmine seadusjärgselt
lg 1 teises lauses sätestatud määras.
kohaselt on juhul, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Vastavalt
lg 2 korraldab
lg 1 sätestatud intressimäära õigeaegse avaldamise Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära avaldamise teadetele oli Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 6.veebruarist 19.aprillini 2017 0,00 %. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis 6.veebruarist- 19.aprillini 2017 kokku 0,71 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb TsMS § 367 alusel välja mõista kostjalt viivis hageja kasuks alates hagi esitamisele järgnevast päevast 20.aprillist 2017.a. põhivõlgnevuselt 44,50 eurot
lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 0,71 eurot ei tohi ületada põhinõude 44,50 euro suurust. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi 39 % ulatuses, jätab võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega hageja menetluskuludest 39% kostja kanda, 61 % kostja menetluskuludest hageja kanda. TsMS § 174 lg 1,2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on esitanud taotluse mõista kostjalt välja riigilõiv 75 eurot ja hageja esindaja õigusabikulud 280 eurot (ilma käibemaksuta- tl 57-58, 91). Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ja menetluskulude kandmist kostja poolt ei nähtu ka asja materjalidest. TsMS § 138 lg 1,2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud; kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS §-dest 138 lg 1, 2; 139 lg 2 lähtuvalt on põhjendatud hagiavalduse esitamisel hageja poolt vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 75 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades kohtupraktikat ja käesoleva asja keerukust loeb kohus põhjendatuks ja mõistlikuks tasuks hageja esindaja tunnitasu 80 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja on menetluskulude nimekirja kohaselt kulutanud õigusabitoiminguteks kokku 3,5 tundi. Kohtu hinnangul on hageja esitatud õigusabi kulutused mõistlikud. Arvestades asja keerukust ja mahtu, hageja poolt koostatud ja tutvutud menetlusdokumentide sisu ning mahtu, loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindaja ajakulu kokku 3,5 tundi, seega on esindaja kulud kokku 80x3,5 = 280 eurot. See summa ei ületa ka oluliselt hagi hinda. Kuna hageja menetluskuludest tuleb kostjalt menetluskulude jaotuse kohaselt välja mõista 39 %, siis 39 %x(75+280) = 138,45 eurot. Vastavalt hageja taotlusele (tl 58) tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.